Oskar Luts (7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Järvepera küla, Palamuse kihelkond – 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut.

Lutsu põhiteosteks kujunes Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "Kevade", "Suvi" ja "Sügis", "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "Talve" autorsus on kaheldav. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti Palamusega sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu tegelased – Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Adniel Kiir, Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur – on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991), "Talve" (2020).

Lutsult ilmus ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile agulielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "Tagahoovis" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Näidendeist menukaim on "Kapsapea" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud samanimeline multifilm.

Populaarsed olid Lutsu följetonid, mille tegelastest tuntuim on Karl Martin Uhhuu. Tänini loetakse Lutsu mälestuste sarja, lastejuttudest populaarseim on "Nukitsamees", millest valmis samanimeline film 1981. aastal režissöör Helle Karise käe all. Loe edasi ...

• 5. juunil 150 aastat tagasi sündis Kaarel Parts, kes oli Riigikohtu ainus esimees enne Teist maailmasõda.
• 6. juunil 150 aastat tagasi pandi alus Kolmekeisriliidule.
• 8. juunil saab 50-aastaseks sotsioloog Veronika Kalmus, kes on 8-kordne Eesti meister ja NSV Liidu noortemeister vene kabes.
• 9. juunil 90 aastat tagasi kinnitati Allveelaevastiku Sihtkapitali põhikiri.
• 10. juunil 90 aastat tagasi algas teine rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks, mis ei toetanud põhiseaduse muutmist.
• 11. juunil 160 aastat tagasi sündis fotograaf Heinrich Tiidermann (pildil), kes andis välja fotograafiaõpiku ja mitu etnograafilise tähtsusega fotoalbumit.

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.