matemaatika

Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 580 eKr – 500 eKr) oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja.

Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Loe edasi...

See pilt kujutab osa Benoît Mandelbrot järgi nimetatud Mandelbroti fraktali visualiseeringust.

Mandelbroti fraktaal on hulk punktidest, mis moodustavad keeruka tasapinna; äärejoone, mis moodustab murru. Fraktali iga uus suurendusaste toob esile hulgaliselt uusi koopiaid varemnähtud kujutisest.

Algebra – Abstraktne algebra – Algebra põhiteoreem – Algebraline funktsioon – Algebraline geomeetria – Algebraline topoloogia – Algebraline võrrand – Determinant – Tambovi konstant – Lineaaralgebra – Lineaarvõrrand – Lineaarvõrrandisüsteem – Maatriks – Transponeeritud maatriks – Arvuteooria – Ahelmurdude teooria – Elementaarne arvuteooria – Euleri teoreem – Fibonacci arvud – Fermat' väike teoreem – Hiina jäägiteoreem – Mersenne'i arvud – Geomeetria – ... – Hulgateooria – Aksiomaatiline hulgateooria – Cantori diagonaaltõestus – Habemeajaja paradoks – N-korteež – Osaline järjestus – Russelli paradoks – Täielik järjestus – Venni diagramm – Ühend – Hulk – Alamhulk – Hulkliige – Hägus hulk – Multihulk – Tihe hulk – Tühi hulk – Ülemhulk – Krüptograafia – Dešifreerimine – Digitaalallkiri – Enigma – Krüptograafia – Krüptoloogia – Šifreerimine – Matemaatiline analüüs – ... – Trigonomeetria – ... – Tõenäosusteooria – ...

Niels Henrik Abel – Apollonios Pergest – Archimedes – Thomas Bayes – Daniel Bernoulli – János Bolyai – George Boole – Georg Cantor – Augustin Louis Cauchy – Nicolaus Cusanus – René Descartes – Gérard Desargues – Eratosthenes – Eukleides – Leonhard Euler – Pierre de Fermat – Scipione del Ferro – Leonardo Fibonacci – Gottlob Frege – Évariste Galois – Carl Friedrich Gauss – Kurt Gödel – Heron – David Hilbert – Hippokrates Chioselt – Christiaan Huygens – Hypatia – Johannes Kepler – Gottfried Wilhelm Leibniz – Benoît Mandelbrot – Solomon Marcus – Andrei Markov – Tõnu Möls – John Napier – John Forbes Nash – Isaac Newton – Emmy Noether – Blaise Pascal – Grigori Perelman – Henri Poincaré – Pythagoras – Srinivasa Ramanujan – Regiomontanus – Bernhard Riemann – Tarmo Soomere – Simon Stevin – Karl Zsigmondy – John-Tagore Tevet – Thales – Theaitetos – Alan Turing – François Viète – Norbert Wiener – Andrew Wiles

Vaata ka: Matemaatikute loend

aarsus – abakus – Abeli automaat – Abeli rühm – absoluutväärtus – abstsiss – aksioom – alamhulk – algoritm – algtegur – alus – apoteem – aritmeetiline operatsioon – arv – arvelaud – arvujada – astendamine – avaldis – Bayesi valem – binaarne algebraline tehe – binoom – biruutvõrrand – Boole'i algebra – Cantori diagonaaltõestus – determinant – diferentsiaal – diferentsiaalvõrrand – diofantiline võrrand – diskreetne matemaatika – dispersioon – distributiivsus – eksponentvõrrand – elementaarsündmuste süsteem – Eukleidese teoreem – evolvent – faktoriaal – Fibonacci jada – Fourier' teisendus – funktsiooni üldavaldis – graafik – graafiteooria – haar – Heroni valem – hulk – hüperbool – idempotentsus – imaginaarühik – integriteetkond – iteratsioonimeetod – jagatis – juhuslik sündmus – juurimine – kolmnurk – kommutatiivsus – kompleksarvud – kongruentsus – konstant – kontsentrilised objektid – koonus – koordinaatteljed – koosinusteoreem – korrutamisreegel – kuldlõige – Lagrange'i keskväärtusteoreem – liblikaefekt – liitmisreegel – lineaarvõrrand – lõplik jada – lõpmatus – maatriks – Markovi ahel – mediaan – Mersenne'i arvud – monoid – muutuja – määramata integraal – Newtoni binoomvalem – nullitegur – nurk – ordinaat – osaline järjestus – parabool – pii – pindala – polüeeder – polünoom – positsiooniline arvusüsteem – potentseerimine – primitiivne algtegur – promill – punkt – pöördkeha – Pythagorase teoreem – raadius – radiaan – ratsionaalarvud – ring – ringi kvadratuur – romb – romboid – Russelli paradoks – ruumala – ruut – ruutjuur – ruutmaatriks – ruutvõrrandisüsteem – rühmoid – sekund – sidus graaf – sinusoid – skalaar – standardhälve – statistika – stohhastiline planeerimine – suurim ühistegur – suanpan – suurringjoon – sõelateooria – Zsigmondy teoreem – tangens – tasand – tehe – teoreem – ternaarne tehe – Thalese teoreem – tippnurgad – trapetsoid – tuletis – tõenäosusteooria – täielik järjestus – unaarne tehe – universaalalgebra – variatsioonikordaja – vektor – Venni diagramm – võrrand – ühe muutuja polünoom – ühikelement – ühisosa – ümbrus

Vaata ka: Matemaatika mõisteid

Matemaatika (kreekakeelsest sõnast mathēma 'õpitu, teadus') on teadusharu, mis uurib mitmesuguseid hulki – arvuhulki, punktihulki ehk kujundeid, funktsioonihulki jms. Peatähelepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele tähendusele, vaid nende elementide seostele ja omadustele.

Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja definitsioonide) tõeseks, kui seda pole loogiliselt järeldatud varem teada olnud väiteist. Loogiline järeldamine on uute matemaatiliste tõdede saamise vahend.

Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, näiteks aja- ja maamõõtmise, ehituse jms. nõudel. Nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladel.