Raudna Jõgi

Raudna jõgi
Raudna jõgi Meiekosel
Lähe	Viljandi järv , 25° 34′ 36″ E
Suubub	Halliste jõkke , 24° 59′ 11″ E
Valgla maad	Eesti
Valgla pindala	1122,5 km²
Pikkus	62,9 km
Langus	24,5 m
Lang	0,42 m/km
Parempoolsed lisajõed	Kapsi oja, Kavaku oja, Nõrga oja, Vastemõisa oja, Mulgi oja, Lemmjõgi
Vasakpoolsed lisajõed	Orika oja, Sinialliku oja, Rõõsa oja, Kõpu jõgi, Uia oja, Ördi peakraav, Tõramaa jõgi

Jõe pikkus on 62,9 km (koos lisaharudega 68,6 km), langus 24,5 m ja lang 0,42 m/km. Valgla pindala on 1122,5 km² ja see moodustab Halliste jõe 1890,7 km² valglast suurima osa (59%).

Raudna jõgi saab alguse Sakala kõrgustikul asuvast Viljandi järvest ja suubub Vahe-Eestis Halliste jõkke. Jõgi paikneb peamiselt Viljandi maakonna territooriumil, ainult lühike suudme-eelne osa paikneb Pärnu maakonnas.

 

Raudna jõgi saab alguse Viljandi linnas Viljandi järve edelaküljes Orika otsast ja voolab mööda Sammuli sood mööda edela suunas. Mõnisada meetrit pärast algust läheb jõgi Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maanteel asuva Järveotsa silla alt läbi ja voolab edasi mööda Raudna orgu. Umbes ühe kilomeetri pikkuses voolab jõgi mööda süvendatud ja õgvendatud sängi. Pärast Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudteetammile ehitatud silla alt läbi voolamist hakkab jõesäng mööda oru põhja looklema. Pärast Sinialliku ojaga ühineist pöörab jõgi loodesse ja voolab umbes 500 m pärast Viljandi–Heimtali tee alt läbi. Umbes 3,5 km pärast voolab jõgi Raudna truubi kaudu Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee alt läbi. Jõe säng muutub vähem looklevamaks. Vastemõisa ojaga ühinemise järel pöörab jõgi läände ja õige pea ühineb Kõpu jõega ning pöörab taas loodesse. Lemmjõega ühinemise järel pöörab jõgi läände, pärast Tõramaa jõega ühinemist ja enne suubumist Halliste jõkke pöörab taas loodesse.

Jõgi on piiriks järgmiste külade vahel:

• Matapera ja Sinialliku – alates Järveotsa sillast kuni Sinialliku oja suudmeni;
• Matapera ja Vardi – Sinialliku oja suudmest kuni Viljandi–Heimtali teeni;
• Matapera ja Heimtali;
• Heimtali ja Päri;
• Päri ja Raudna – kuni Rõõsa ojani;
• Päri ja Rihkama – alates Rõõsa ojast;
• Rihkama ja Alustre;
• Alustre ja Kingu;
• Kingu ja Metsküla – kuni Vastemõisa–Kõpu teeni;
• Metsküla ja Väike-Kõpu – alates Vastemõisa–Kõpu teest;
• Metsküla ja Tohvri;
• Metsküla ja Vanaveski;
• Vanaveski ja Sandra;
• Sandra ja Uia;

Sulgudes suubumine vasakult või paremalt – lisajõe suudme kaugus peajõe suudmest.

• Kapsi oja (paremalt – 62 km)
• Orika oja (vasakult – 56,5 km)
• Sinialliku oja (vasakult – 54,6 km)
• Rõõsa oja (vasakult – 48 km)
• Kavaku oja (paremalt – 45 km)
• Nõrga oja (paremalt – 41,7 km)
• Vastemõisa oja (paremalt – 37,1 km)
• Kõpu jõgi (vasakult – 33,2 km)
• Uia oja (vasakult – 19,8 km)
• Mulgi oja (paremalt – umbes 12,6 km)
• Ördi peakraav (vasakult – 8,6 km)
• Lemmjõgi (paremalt – 7,7 km)
• Tõramaa jõgi (vasakult – 2,2 km)

Raudna jõgi on osa oletatavast Pärnu–Viljandi–Tartu veeteest.

XIX sajandi teisel poolel süvendati jõe sängi Viljandi järvest väljuval lõigul. Jõel asus varem palju kalatõkkeid, mis soodustasid jõe kinnikasvamist .

XX sajandi alguses loeti kogu seda jõge parvetatavaks veeteeks (sobis puidu parvetamiseks).

Raudna jõgi kuulub suudmest kuni Järveotsa sillani Viljandi maastikukaitseala koosseisu, sealt edasi voolab jõgi mööda osaliselt Loodi looduspargi koosseisu kuuluvat Raudna ürgorgu. Jõe alamjooks voolab alates Tohvri külas asuvast Tohvri luhast kuni suudmeni Soomaa rahvuspargis.

Sinialliku oja suudmest kuni Kõpu jõe suudmeni kuulub jõgi "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse". Jões elab ohustatud liigina registreeritud paksuseinaline jõekarp.

• Tänassilma-Viljandi-Raudna org
• Viljandi järv
• Viljandi maastikukaitseala
• Loodi looduspark
• Soomaa rahvuspark
• Pärnu–Viljandi–Tartu veetee