Soomaa Rahvuspark: Kaitseala Pärnu- ja Viljandimaal

detsember">8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Rahvuspark (pindalaga 398 km²) koosneb viiest soost. Soomaa jääb Madal-Eestisse, kuid asub Madal- ja Kõrg-Eesti piiril – Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul – Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas,.

Nimi Soomaa pärineb akadeemik Teodor Lippmaalt, kes kasutas seda nime Edela- ja Kesk-Eesti piiril asuvate soode kohta.

Soomaa rahvuspargis on viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba.

Soomaa põhiosa moodustab Kuresoo, mis on ühtlasi Eesti suurim raba. Kuresoo koosneb kolmest osast: Suitsna, Leetva ja Toonoja rabast.

  Pikemalt artiklis Soomaa suurvesi

Soomaa tuntumaid vaatamisväärsusi on nn viies aastaaeg. Üleujutused tekkivad enamasti kevaditi kiire lumesulamise ja jäämineku ajal. Sakala kõrgustiku lumeveed, mis valguvad Soomaale suuremate jõgede kaudu, ei mahu jõesängidesse ning ujutavad üle madalad tasandikud. Üksnes Halliste jõe kaudu pääseb vesi liikvele.

Soomaal on peaaegu 540 liiki soontaimi, üle 200 liigi sammaltaimi ja üle 360 liigi seeni. Kaitsealuseid liike on vähemalt 29.

Soomaal elavad Eesti suurulukeist põdrad, metssead, kitsed, karud, hundid ja ilvesed. Soomaal on ka esindatud Eesti väiksemate metsloomade enamik, sh kobras, kes paisutab üles kraave ja ojasid. Lindudest kohtab Soomaal muu hulgas metsiseid ja tetresid, samuti haruldasi kotkaid, musti toonekurgi ja kakke. Soomaal on elupaiga leidnud üle 40 liigi imetajaid, umbes 150 linnuliiki, 20 kalaliiki, 4 liiki roomajaid ja 6 liiki kahepaikseid ning 35 liiki kiile.

Soomaa rahvuspargi külastuskeskus asub Tipu külas. Rahvuspargi tasakaalustatud arengu toetamiseks tegutseb 1997. aastast MTÜ Soomaa Sõprade Selts.

•  
  Tõramaa puisniit
•  
  Läti luht
•  
  Laugas Kuresoos
•  
  Raudna jõgi Kuusekäära kohal

• Lemmjõe keelemetsa õpperada
• Hüpassaare õpperada
• Ingatsi õpperada