India Pähkel

India pähkel ehk nakar ehk kašupähkel on lääneanakardi ehk india nakrapuu seeme.

India Pähkel
Akažuud (lääneanakardi viljad)
India Pähkel
India pähklid

Päritolu ja levik

Taim ei ole pärit Indiast, vaid Brasiilia kirdeosast, kus seda portugali keeles nimetatakse cajueiro [kažu'eiru]. Perioodil 1560–1565 viisid portugallased selle oma Indias asuvasse kolooniasse Goasse. Sealt levis see üle Kagu-Aasia ja lõpuks Aafrikasse. Tänapäeval kasvab seda kõikjal, kus on piisavalt soe ja niiske kliima. Teda kasvatatakse viljapuuna troopikas.

Vili

Lääneanakardi vili on akažuu (portugali keeles caju [kažuu]. Tavaliselt peetakse ja nimetatakse viljaks ovaalset kuni pirnikujulist rüüsvilja, mis areneb õiepõhjast ja koosneb viljaraagudest. Seda nimetatakse akažuuõunaks ehk kašuõunaks. Rüüsvili kujutab endast kollast ja/või punast ploomi- või pirnisuurust (läbimõõt 5–11 cm) moodustist. See on magushapu ja mahlakas ning seda süüakse toorelt.

Taime tegelik vili on ligikaudu neeru- või poksikindakujuline luuvili, mis kasvab rüüsvilja otsas. Luuvili kasvabki kõigepealt, seejärel tekib õieraost rüüsvili. Tegeliku vilja sees on üksainus seeme, india pähkel. See seeme ei ole botaanilises mõttes pähkel, kuigi vilja ennast peavad mõned botaanikud pähkliks. Seemet ümbritseb kahekordne koor, mis sisaldab söövitavat fenoolvaiku. Mõned inimesed on nakarde vastu allergilised, kuid nakrad on vähem sagedane allergeen kui mõned muud pähklid.

Kasutamine

Tervisepoodides on saadaval toornakraid, mis on ainult keedetud, mitte röstitud ega pruunistatud.

Taimetoitlased söövad nakraid juustu asemel.

Aasia köögis on nakarde kasutamine toiduvalmistamisel laialt levinud, näiteks valmistatakse kana nakardega. Samuti tehakse nakraist maapähklivõi sarnast määret. Nakrad on väga õlirikkad ja neid lisatakse ka teistesse pähklivõidesse, et nende õlisisaldust tõsta.

Nakrad on levinud näksid ja nende rikka maitsebuketi tõttu süüakse neid sageli paljalt, kergelt soolatatuna või suhkurdatuna. Neid kaetakse ka šokolaadiga, ent nad on sarapuupähklitest ja mandlitest kallimad ning seetõttu neid kompvekkides üldiselt ei kasutata, välja arvatud mõne erilise hõrgutisetootja toodangus.

Seemnete toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Toodangu tabelis on antud andmed puhastamata seemnete kohta, ülejäänud tabelites on andmed puhastatud ja kuivatatud seemnete kohta.

Suurimad tootjad 2012. aastal
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
India Pähkel  Vietnam 1 190 900 28,7
India Pähkel  Nigeeria 836 500* 17,7
India Pähkel  India 680 000* 16,4
India Pähkel  Côte d'Ivoire 450 000 10,8
India Pähkel  Benin 170 000* 4,1
India Pähkel  Filipiinid 132 541 3,2
India Pähkel  Guinea-Bissau 130 000* 3,1
India Pähkel  Tansaania 122 274 2,9
India Pähkel  Indoneesia 117 400 2,8
India Pähkel  Brasiilia 80 630 1,9
Maailm kokku 4 152 315 100
* – FAO hinnang
Toitained
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 5,20 g
Kalorsus 553 kcal
Valgud 18,22 g
Lipiidid 43,85 g
Tuhk 2,54 g
Süsivesikud 30,19 g
Sahharoos 5,81 g
Kiudained 3,30 g
Tärklis 23,49 g
Toiteelemendid
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 37,0 mg
Raud (Fe) 6,68 mg
Magneesium (Mg) 292,0 mg
Fosfor (P) 593,0 mg
Kaalium (K) 660,0 mg
Naatrium (Na) 12,0 mg
Tsink (Zn) 5,78 mg
Vask (Cu) 2,20 mg
Mangaan (Mn) 1,66 mg
Seleen (Se) 19,9 μg
Vitamiinid
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 0,5 mg
B1 0,42 mg
B2 0,06 mg
B3 1,06 mg
B5 0,86 mg
B6 0,42 mg
E 6,6 mg
Luteiin+
zeaksantiin
22,0 μg
K 34,1 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Aminohapped
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Glutamiinhape 4,51 g
Arginiin 2,12 g
Aspartaamhape 1,80 g
Leutsiin 1,47 g
Valiin 1,09 g
Seriin 1,08 g
Fenüülalaniin 0,95 g
Glütsiin 0,94 g
Lüsiin 0,93 g
Alaniin 0,84 g
Proliin 0,81 g
Isoleutsiin 0,79 g
Treoniin 0,69 g

Viited

Tags:

India Pähkel Päritolu ja levikIndia Pähkel ViliIndia Pähkel KasutamineIndia Pähkel Seemnete toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostisIndia Pähkel ViitedIndia PähkelLääneanakardSeeme

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

MammutSass HennoKanakooleHõõglampLydia KoidulaAdolf HitlerSaara NüganenJordaaniaMontenegroHollandLeonhard LapinValge-toonekurgÜlaneTurvasMesopotaamiaSiil30. aprillPriit Kuusk (ajakirjanik)TäisarvJohan LaidonerRabamurakas2024. aasta suveolümpiamängudIn memoriam 2024LinnudSinivaalPrantsuse kirjanike loendIgor MangFriedrich Robert FaehlmannUkuaru (film)KubismMaltaSarlakidRapla maakondArukaskReaalneKorallidMediaanEmadepäevTartu rahuNATOSoome kirjanike loendNorraVaskpuhkpillidHarilik varsakabiStandardhälveTärklisKreetaTartu ÜlikoolIda-Viru maakondEuroopa Liidu liikmesriikEesti saaredSodiaagimärkENSV (seriaal)Brett NõmmKümnevõistlusRootsi linnade loendMoondekivimPuuviljade loendLäti linnade loendMaksu- ja TolliametLembit UlfsakMarie KaldveeVabadussõda🡆 More