Eesti Saared

aasta seisuga kokku 2317 meresaart, millest 318 on suuremad kui 1 hektar. 2015. aasta seisuga oli selliseid saari loendatud 2222.

97% Eesti saarte elanikest elab Saaremaal, Hiiumaal ja Muhu saarel. 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmeil on saartel 40 715 püsielanikku, mis on 3% Eesti püsielanikest. Veel 2000. aasta loenduse ajal elas saartel 47 404 inimest.

Kuigi saareelanike arv on jätkuvalt vähenenud, on püsiasustusega saarte arv kasvanud. 2019. aastal oli püsiasustusega saari kokku 19: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Abruka, Aegna, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu, Kräsuli, Kõinastu, Manija, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri.

Väikseid saari nimetatakse laidudeks, rahudeks, karedeks, nasvadeks, mäkkideks, kivideks, kuivadeks jne.

Eesti saared on mandrilised saared, mis asuvad mandrilisel maakoorel, näiteks

• isostaatilise maakerke tagajärjel merest kerkinud saared nagu Saaremaa;
• veest välja ulatuvad liustikutekkelised voored, näiteks Naissaar;
• merepinnast kõrgemale ulatuvad liustiku kunagist servaasendit märkivad otsamoreenid, millest tekkinud saari võib leida Väinameres.

2015. aastal koostatud EELIS-e meresaarte nimestik annab saarte kohta kaks pindala: põhikaardi ja Eesti topograafia andmekogu kombineeritud andmeid. Nimestiku koostamisel kasutati põhikaarti mõõtkavaga 1:10 000. Kombineeritud andmed saadi aeropildistamise ja laserskaneerimisega keskmise veeseisu ajal. Meresaared kaardistatakse alates pindalast 100 m², seisu- ja vooluveekogu saarte miinimummõõt on 20 m². 2015 arvestuses on maakerke tulemusena teiste saartega liitunud ega kuulu EELIS-e meresaarte nimistusse Kassari, Võilaid ja Suur-Tulpe.

• Eesti saarte loend
• Lääne-Eesti saarestik