Eesti Maksu- ja Tolliamet (MTA) on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mis tegeleb riigitulude haldamise, riikliku maksu- ja tollipoliitika rakendamise ning ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega.
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2007) |
Maksu- ja Tolliamet on Eesti maksuhaldur.
Lühend | MTA |
---|---|
Asutatud | 2004 |
Tüüp | valitsusasutus |
Asukoht | Lõõtsa tänav 8a, Tallinn |
Peadirektor | Raigo Uukkivi |
Emaorganisatsioon | Rahandusministeerium |
Töötajad | 1300 |
Veebileht | https://www.emta.ee/ |
Maksuamet ja Tolliamet ühendati Maksu- ja Tolliametiks 1. jaanuaril 2004.
Maksu- ja Tolliamet tegeleb riigieelarve tulude laekumise tagamisega riiklike maksude ja tollitulude osas, ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega, riigi maksu- ja tollipoliitikast juhinduva maksu- ja tollikorralduse elluviimisega, maksuseaduste, tollieeskirjade ja muude õigusaktide täitmise, hasartmängu korralduslubade ja loterii korralduslubade väljaandmise, hasartmängujärelevalvega ja loteriide korraldamise seaduslikkuse kontrollimisega ning isikute teenindamisega maksukohustuse ja tolliformaalsuste täitmisel.
Enne teist maailmasõda tegutsesid fiskaalpoliitikaasutused Maksuametid Rahaministeeriumi alluvuses. Tallinna I – VI maksuamet tegutses hoonetes: Endla tänav 2, Toompuiestee 3 ja Harjumaa I ja II maksuamet, Rahukohtu tänav 1.
Eesti NSV Valitsuse määrusega nr. 10, 16. jaanuarist 1990. aastal moodustati Eesti NSV rahandusministri valitsemisalas Maksuamet.
Eesti NSV valitsuse määrusega nr. 79, 25. aprillil 1990. aastal kinnitati Eesti Vabariigi Riikliku Maksuameti põhimäärus. 1998. aastal kinnitati regionaalsete maksuametite - Harju Maakonna Maksuamet, Hiiu Maakonna Maksuamet, Ida-Viru Maakonna Maksuamet, Jõgeva Maakonna Maksuamet, Järva Maakonna Maksuamet, Läänemaa Maksuamet, Lääne-Viru Maakonna Maksuamet, Narva Linna Maksuamet, Põlva Maakonna Maksuamet, Pärnu Maakonna Maksuamet, Rapla Maakonna Maksuamet, Saare Maakonna Maksuamet, Tallinna Maksuamet, Tartu Maakonna Maksuamet, Valga Maakonna Maksuamet, Viljandi Maakonna Maksuamet, Võru Maakonna Maksuamet - põhimäärused. 1998. aastal jaotati Tallinna Maksuamet Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametiks (asukohaga Endla 8, Tallinn) ja Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuametiks (asukohaga Kotzebue 14, Tallinn).
20. detsembril 1990 võttis EV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega viidi sisse ENSV kriminaalkoodeksi muudatused ja täiendused ja sätestati, et tulude varjamise eest karistatakse parandusliku tööga kuni ühe aastani või rahatrahviga 300–1000 rublani. EV Riikliku Maksuameti peadirektorile ja tema asetäitjatele anti aga õigus määrata rahatrahve.
Venemaa keisririigi tolliametid tegutsesid Eesti alal 1918. aastani ja lõpetasid tegevuse seoses Saksa okupatsiooni algusega ja jätkas toll tegevust uutel alustel Eesti Vabariigi Tolli Peavalitsuse alluvuses 1918. aasta lõpul. Aastatel 1918–1924 tegutses Tallinna Tollivalitsus, 1924–1932 Tallinna Peatolliamet ja 1932–1940 Tallinna Tolliinspektsioon. Enne teist maailmasõda tegutses Tollipeavalitsus Rahaministeeriumi alluvuses, Tallinnas Uus-Hollandi tänav 4.
Eesti NSV Valitsuse määrusega nr. 10, 16. jaanuarist 1990. aastal moodustati Eesti NSV rahandusministri valitsemisalas Tolliamet.
1990. aasta augustis otsustas Eesti NSV valitsus:
Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990 Kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus, Eesti Vabariigi "Majanduspiiri seadus" võeti vastu 22. oktoobril 1990. aastal. 25. oktoobril 1990. aastal alustasid majanduspiiril tööd Eesti kontrollpunktid, kelle ülesanne oli rakendada üle piiri veetavate kaupade suhtes lauskontroll. 1. november 1990 kinnitati Valitsuse määrusega kontrollpunktide loetelu: Pärnumaal, Ikla II Tallinn-Riia maanteel; Viljandimaal, Mõisaküla Kamara-Mõisaküla maanteel ja Lilli ja Imavere-Drabeši maanteel; Valgamaal, Valga I Viljandi maanteel ja Ringtee ristmikul; Võrumaal, Vastse-Roosa Võru-Mõniste maanteel, Luhamaa piiripunkt Pihkva-Riia maanteel ja Murati piiripunkt Pihkva-Riia maanteel; Põlvamaal, Koidula Tartu-Petseri maanteel, Piusa silllal Ulitina-Saatse maanteel (100 m Piusa jõe sillast); Ida-Virumaal, Narva I Kulgu sadamas, Narva III kontrollpunkt Tallinn-Leningradi maanteel. 1. novembril 1990 määras valitsus kindlaks Eesti Vabariigi majanduspiiri 27 alalist kontrollpunkti ja seda päeva peetakse Eesti piirivalve taasloomise aastapäevaks.
1991. aasta aprillis otsustas Eesti NSV valitsus Eesti majanduspiiri kaitseteenistuse baasil moodustada riigiministri, Raivo Vare valitsemisalas 8. aprillil 1991. aastal Eesti Riiklik Piirikaitseamet. 15. juulil 1991. aastal moodustati Riikliku Tolliameti ja Riikliku Piirikaitseameti baasil Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet Eesti Vabariigi riigiministri valitsemisalas. 2. mail 1991 kinnitati Tolliameti koosseis tolliinspektuuridega: Tolliameti keskaparaat, Vıru TI, Põlva TI, Pärnu TI, Viljandi TI, Valga TI, Ida-Virumaa TI, Narva TI, Lääne-Virumaa TI, Tartu TI, Läänemaa TI, Saaremaa TI, Hiiumaa TI, Harju TI, Tallinna TI. Hiljem liideti Tallinna ja Harju TI ning loodi Järva TI. 28. augustil 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, lahutada regionaalse Eesti Vabariiklik Tolliamet NSV Liidu tollisüsteemist ja liita Eesti Vabariigi Riikliku Tolli- ja Piirikaitseametiga. 29. augustil 1991 reorganiseeriti Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet Eesti Vabariigi Riigi- ja Piirikaitseametiks Eesti Vabariigi riigiministri valitsemisalas. Vabariigi Valitsuse määrusega
1. oktoobrist 1991. aastast moodustati Eesti Vabariigi rahandusministri valitsemisalas Eesti Vabariigi Riiklik Tolliamet (Eesti Tolliamet). NSV Liidu Tollikomitee likvideeris alluva Eesti Vabariikliku Tolliameti 4. novembril 1991. Eesti Tolliametit juhtisid Tolliameti peadirektor Mati Jürgens, peadirektor asetäitjad Rein Velling ja (1991–1993) Igor Kristopovitš. Riigi- ja Piirikaitseamet reorganiseeriti 28. veebruaril 1992 Eesti Vabariigi Piirivalveametiks siseministri valitsemisalas.
7. novembril 1997 kinnitas EV Valitsus oma määrusega Tolliameti põhimääruse, millega ka senine Riiklik Tolliamet nimetati Tolliametiks.
1. jaanuaril 2004 ühendati Maksuamet ja Tolliamet Maksu- ja Tolliametiks. Ühendamine toimus neljas etapis. Esimese etapina toimus maksuhaldurite ühinemine ja maksuameti struktuurireform. Teise etapina viidi läbi piirkondlike tolliinspektuuride reform seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga. Kolmandas etapis toimus tolliinspektuuride ja piirkondlike maksukeskuste ühinemine ning neljandas etapis viidi lõpule ühtse maksuhalduri organisatsioonilised ümberkorraldused.
Ühendamise tulemusena moodustati 2004. aastal 16 kohaliku maksuameti asemele neli suurt piirkonda, mille keskused asusid Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus.
2012. aastal muutis Vabariigi Valitsus Maksu- ja Tolliameti töökorraldust puudutavaid määruseid, mille tulemusena läks amet regionaalselt tegutsemispõhimõttelt üle valdkondlikule tegevuspõhimõttele. Nelja teeninduspiirkonna asemel jäi üks ühtne teeninduspiirkond. Muudatuste eesmärk oli muuta Maksu- ja Tolliameti tegevus efektiivsemaks.
2013. aastal kolis Maksu- ja Tolliamet uude büroohoonesse Ülemiste Citys.
Maksu- ja Tolliamet võttis 20. aprillil 2017 kasutusele Cybernetica AS arendatud Eesti tollitariifistiku infosüsteemi, mis oli suurim mitmest uuest rahvusvahelise kaubandusega seotud ettevõtete tegevust lihtsustavast arendusest. Eesti tollitariifistiku infosüsteem tehti esimesena EL-i kättesaadavaks ka nutirakenduses.
Ameti ülesanded on:
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Maksu- ja Tolliamet, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.