Füüsikaliste Suuruste Loend
Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised.
Elektrotehnilised suurused on detailsemalt esitatud Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loendis.
Põhisuurused
Tabelis on SI põhiühikutele vastavad Rahvusvahelise suuruste süsteemi ISQ füüsikalised suurused, nende mõõtühikud ja dimensioonid.
| Suuruse nimi | Suuruse tähis, varutähis | SI mõõtühik | Ühiku tähis | Dimensioon | Lühikirjeldus |
|---|---|---|---|---|---|
| aeg | t | sekund | s | T | Sündmuse kestus |
| ainehulk | n | mool | mol | N | Aine kogus osakeste arvu järgi |
| elektrivoolu tugevus (voolutugevus) | I | amper | A | I | Iseloomustab juhtme ristlõiget või muud pinda ajaühikus läbivat elektrilaengut |
| mass | m | kilogramm | kg | M | Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt |
| pikkus laius kõrgus raadius läbimõõt teepikkus | l, L b h r, R d, D s | meeter | m | L | |
| temperatuur | T | kelvin | K | Θ | Termodünaamiline temperatuur, ka temperatuurivahe |
| valgustugevus | I, Iv | kandela | cd | J | Valgusvoog, mille kiirgab punktikujuline valgusallikas ruuminurga ühiku kohta |
Valik tuletatud suuruseid
|| vatt || W || Kiirgusenergia ajaühikus mahtelastsusmoodul, ruumpaisumismoodul || K, B || paskal || Pa || Iseloomustab keha igakülgsel kokkusurumisel selle suhtelist mahu muutust | Suuruse nimetus | Suuruse tähis, varutähis | SI mõõtühik | Ühiku tähis | Lühikirjeldus |
|---|---|---|---|---|
| ajakonstant |  (tau), T | sekund | s | Kirjeldab eksponentsiaalselt muutuvat siirdeprotsessi |
| dielektriline läbitavus |  (epsilon) | farad meetri kohta | F/m | Iseloomustab dielektrikute elektrilise polarisatsiooni võimet |
| dielektriline polarisatsioon | P | kulon ruutmeetri kohta | C/m2 | Omavahel seotud elektrilaengud molekulis nihkuvad välise elektrivälja mõjul |
| dünaamiline viskoossus |  (eeta) | paskalsekund | Pa·s | Iseloomustab vooliste (vedelike, gaaside) sisehõõrdumist; CGS-süsteemi ühik puaas (P) |
| ekvivalentdoos, ekvivalentne kiirgusdoos | H | siivert | Sv | Kiirgusenergia kiiritatava objekti massi kohta |
| elektrijuhtivus | G | siimens | S | Keha võime juhtida elektrivoolu |
| elektrilaeng | q | kulon | C | Iseloomustab kehade elektromagnetilist vastastikmõju |
| elektriline potentsiaal |  (fii) | volt | V | Väljendab elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhet |
| elektrivoog |  (psii) | kulon | C | Näitab elektrivälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda |
| elektrivoo tihedus ehk elektriline nihe | D | kulon ruutmeetri kohta | C/m2 | Kirjeldab makroskoopilist elektrivälja |
| elektrivälja tugevus | E | volt meetri kohta | V/m | Punktlaengule mõjuv jõud elektriväljas |
| energia | E, W | džaul | J | Keha või mateeria liikumise üldine mõõt |
| entalpia | H | džaul | J | Termodünaamilise süsteemi siseenergia |
| entroopia | S | džaul kelvini kohta | J/K | Kirjeldab termodünaamilise süsteemi võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu |
| erienergia |  (roo), w | džaul kilogrammi kohta | J/kg | Energia massiühiku kohta |
| erijuhtivus | σ, γ, κ | siimens meetri kohta | S/m | Iseloomustab aine või materjali elektrijuhtivust |
| erikaal |  (gamma) | njuuton kuupmeetri kohta | N/m3 = kg/(m2·s2) | Aine kaal ruumalaühiku kohta |
| eriruumala, erimaht | v | kuupmeeter kilogrammi kohta | m3/kg | Aine massiühiku ruumala |
| erisoojus | c | džaul kilogrammi ja kelvini kohta | J/(kg·K) | Soojusmahtuvus massiühiku kohta |
| eritakistus |  (roo) | oom·meeter | Ω·m | Iseloomustab antud materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale elektrivoolule takistust |
| fookuskaugus | f | meeter | m | [[Optika |Optilise süsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus |
| heledus | L, Lv | kandela ruutmeetri kohta | cd/m2 | Väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu |
| heliintensiivsus, helitugevus | I | vatt ruutmeetri kohta | W/m2 | Helienergia voo tihedus |
| helirõhk | p | paskal | Pa | Heli levimisel õhus või vedelikus tekkiv lisarõhk |
| helirõhutase | Lp | detsibell | dB | Helirõhu ja kuuldelävele vastava helirõhu suhe detsibellides |
| hõõrdetegur |  (müü) | üks | 1 | Iseloomustab kahe keha vahelise hõõrdejõu ja survejõu suhet |
| impulsimoment, liikumishulga moment, pöördeimpulss | L | njuutonmeetersekund | N·m·s | Pöörlemist iseloomustav dünaamiline suurus |
| impulss, liikumishulk | p | kilogramm-meeter sekundis | kg·m/s | Keha võime mõjutada teisi kehasid oma massi ja kiirusega |
| induktiivsus | L | henri | H | Põhineb endainduktsioonil |
| inertsimoment | I, J | kilogramm korda meeter ruudus | kg·m2 | Pöörleva keha inertsi mõõt |
| intensiivsus | I, S, E, M, q ,  (psii) | vatt ruutmeetri kohta | W/m | Näitab, kui palju energiat läbib pindalaühikut ajaühikus |
| jõud | F | njuuton | N | Kehade vastastikmõju mõõt |
| jõumoment | M | njuutonmeeter | N·m | Jõu võime põhjustada keha pöördliikumist |
| kaal | Fg | njuuton | N | Iseloomustab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon või inerts |
| kasutegur | (eeta) | üks | 1 | Väljendab saadava kasuliku energia ja kulutatud energia suhet |
| keemiline potentsiaal |  (müü) | džaul | J | Olekufunktsioon muutuva osakeste arvuga termodünaamiliste süsteemide kirjeldamiseks |
| kiirendus (lineaarkiirendus) | a | meeter sekundi ruudu kohta | m/s2 | Kiiruse muutus ajaühikus |
| kiirgavus | Me | vatt ruutmeetri kohta | W/m2 | Kiirgusvoog kiirgust väljasaatva efektiivpinna kohta |
| kiirgusdoos, neeldumisdoos | D | grei | Gy | Aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia massiühiku kohta |
| kiirgustugevus | Ie | steradiaan | sr | Kiirgusvoog ruuminurga kohta |
| kiiritustihedus | E, Ee | vatt ruutmeetri kohta | W/m2 | Iseloomustab pinnaelemendile langevat kiirgusvoogu |
| kiirus | v | meeter sekundis | m/s | Läbitud teepikkus ajaühikus |
| kinemaatiline viskoossus |  (nüü) | ruutmeeter sekundis | m2/s | Dünaamilise viskoossuse ja tiheduse jagatis |
| lainepikkus |  (lambda) | meeter | m | Laine poolt läbitav teepikkus ühe perioodi jooksul |
| liikumishulga moment, impulsimoment, pöördeimpulss | L | njuutonmeetersekund | N·m·s | Pöörlemist iseloomustav dünaamiline suurus |
| magneetumus | M | amper meetri kohta | A/m | Iseloomustab füüsikalise keha magneetumist |
| magnetiline induktsioon, magnetvälja tihedus | B | tesla | T | Määrab magnetväljas liikuvale elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu |
| magnetiline läbitavus | (eeta) | henri meetri kohta | H/m | Iseloomustab aine magneetumise võimet |
| magnetiline polarisatsioon | J | tesla | T | Iseloomustab magnetinduktsiooni magnetilises materjalis, võrreldes magnetväljaga vaakumis |
| magnetvoog |  (fii) | veeber | Wb | Magnetilise induktsiooni voog läbi mingi pinna |
| mahtuvus | C | farad | F | Iseloomustab elektrijuhi või kondensaatori võimet mahutada elektrilaengut |
| mehaaniline (tõmbe- või surve-) pinge |  (sigma) | paskal | Pa | Iseloomustab tahkise mõttelisel pinnal mõjuva sisejõu intensiivsust |
| molaarmass | M | kilogramm mooli kohta | kg/mol | Aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass |
| molaarne kontsentratsioon | c | mool kuupmeetri kohta | mol/m3 | Aineosakeste hulk ainete segu ruumala kohta |
| molaarruumala | Vm | kuupmeeter mooli kohta | m3/mol | Aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) ruumala |
| mõju | S | džaulsekund | J·s | Füüsikalises protsessis osaleva energia ja protsessi kestuse korrutis |
| neeldumisdoos, kiirgusdoos | D | grei | Gy | Aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia massiühiku kohta |
| nihkemoodul, nihkeelastsusmoodul | G | paskal | Pa | Iseloomustab materjali vastupanu nihkedeformatsioonile |
| nihkepinge, tangentsiaalpinge |  (tau) | paskal | Pa | Piki lõikepinda mõjuva mehaanilise pinge komponent |
| normaalelastsusmoodul, Youngi moodul | E | paskal | Pa | Iseloomustab materjali jäikust tõmbel (survel) |
| normaalpinge | (sigma) | paskal | Pa | Pinna normaali sihis mõjuva mehaanilise pinge komponent) |
| nurk, tasanurk | (kreeka väiketäht) | radiaan | rad | Nurk sirgete vahel tasapinnal |
| nurkkiirendus |  (alfa) | radiaan sekundi ruudu kohta | rad/s2 | Ringliikumise kiiruse muutus |
| nurkkiirus |  (oomega) | radiaani sekundis | rad/s | Ringliikumise kiirus |
| nurksagedus | (oomega) | radiaan sekundis | rad/s | Perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul |
| pindala | A, S | ruutmeeter | m2 | Pinna suurus |
| periood | T | sekund | s | Ühe täisvõnke kestus |
| poolestusaeg | T½ | sekund | s | Näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub radioaktiivse aine kogus poole väiksemaks |
| pöördeimpulss, impulsimoment, liikumishulga moment | L | njuutonmeetersekund | N·m·s | Pöörlemist iseloomustav dünaamiline suurus |
| pöörlemissagedus, pöörlemiskiirus | n | üks sekundis | s‒1 ehk 1/s ehk p/s | Täispöörete arv ajaühikus |
| radioaktiivse aine aktiivsus | A | bekrell | Bq | Aines lagunevate radioaktiivsete aatomituumade arv ajaühikus |
| ringsagedus | (oomega) | radiaan sekundis | rad/s | Perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul |
| ruumala | V | kuupmeeter | m3 | Ruumiosa suurus |
| ruuminurk | Ω (oomega) | steradiaan | sr | Tipunurk koonusel, mille tipp on kera keskmes ja põhja serv kera pinnal |
| ruumpaisumismoodul, mahtelastsusmoodul | K, B | paskal | Pa | Iseloomustab keha igakülgsel kokkusurumisel selle suhtelist mahu muutust |
| rõhk | p | paskal | Pa | Pinnaühikule risti mõjuv jõud |
| sagedus | f | herts | Hz | Võngete arv sekundis |
| siseenergia | U | džaul | J | Termodünaamilise süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust |
| soojushulk | Q | džaul | J | Soojusvahetust iseloomustav suurus |
| soojusjuhtivus, soojusjuhtivustegur | (lambda) | vatt meetri ja kelvini kohta | W/(m·K) | Iseloomustab aines soojuse levimise määra |
| soojusläbikandetegur | k, U | vatt ruutmeetri ja kelvini kohta | W(m2·K) | Iseloomustab soojuse siirdumist läbi piirdetarindi (nt seina) ühest keskkonnast teise |
| soojusmahtuvus | Cp | džaul kelvini kohta | J/K | Energia hulk, mis on vajalik keha temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra |
| soojusvoog (soojusvoolu tihedus) |  | vatt ruutmeetri kohta | W/m2 | Soojushulk, mis kandub soojusvahetuse puhul ühes ajaühikus läbi vaadeldava pinna pindalaühiku |
| soojusvool |  | vatt | W | Soojushulk, mis kandub ajaühikus läbi vaadeldava pinna |
| soojusülekandetegur |  (alfa), h | vatt kelvini ja ruutmeetri kohta | W/(K·m2) | Iseloomustab konvektiivse soojusülekande intensiivsust tahke ja vedela või gaasilise keskkonna eralduspinnal |
| takistus | R | oom | Ω | Elektrijuhi omadus avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju |
| tangentsiaalpinge, nihkepinge | (tau) | paskal | Pa | Piki lõikepinda mõjuva mehaanilise pinge komponent) |
| termiline energia | Eth' | džaul | J | Aine osakeste korrapäratu liikumise energia |
| tihedus | ρ (roo) | kilogramm kuupmeetri kohta | kg/m3 | Mass ruumalaühiku kohta |
| töö | W, A | džaul | J | Iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise |
| valgushulk | Q, Qv | luumensekund | lm·s | Kiirgusenergiat nägemisaistingu järgi väljendav suurus |
| valgussäritus | H, Hv, Q | lukssekund | lx·s | Vastuvõetud valgushulga pindtihedus |
| valgustustihedus ehk valgustatus | E, Ev | luks | lx | Pinnale langeva valgusvoo pindtihedus |
| valgusviljakus |  | luumen vati kohta | lm/W | Valgusallika valgusvoo ja selle tekitamiseks tarbitava võimsuse jagatis |
| valgusvoog |  (fii),  | luumen | lm | Väljendab kiirgusvoo valguslikku toimet |
| viskoossus |  (eeta) | paskalsekund | Pa·s | Iseloomustab voolite (vedelike, gaaside) sisehõõrdumist; CGS-süsteemi ühik puaas (P) |
| vastastikune induktiivsus | M | henri | H | Iseloomustab kahe või enama vooluahela vastastikust magnetilist mõju |
| voolutihedus | J, S | amper ruutmeetri kohta | A/m2 | Juhi ristlõikepinda läbiva elektrivoolu ja selle pinna pindala jagatis |
| võimsus | P | vatt | W | Ajaühikus tehtav töö |
Vaata ka
Välislingid
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Füüsikaliste suuruste loend, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.