Valge-toonekurg
Valge-toonekurg: Linnuliik
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg.
| Valge-toonekurg | |
|---|---|
.jpg) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Loomad Animalia |
| Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
| Klass | Linnud Aves |
| Selts | Toonekurelised Ciconiiformes |
| Sugukond | Toonekurglased Ciconiidae |
| Perekond | Toonekurg Ciconia |
| Liik | Valge-toonekurg |
| Binaarne nimetus | |
| Ciconia ciconia Linnaeus, 1758) | |
 Valge-toonekure levik ja ränne | |
Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias.
Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina.
Valge-toonekurg on Leedu rahvuslind ja Valgevene mitteametlik rahvuslik sümbol. Leidub vihjeid tema rahvuslinnuks valimise kohta Saksamaal ja Poolas, aga need ei vasta tõele. [2]
Välimus
Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased.Täiskasvanud lind kaalub umbes 3–4 kg. Kehapikkus on 100–115 cm, tiiva siruulatus 200–215 cm.
Levik ja arvukus
Valge-toonekurg on levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed.
Eestis on levila põhjapiir. Eesti aladele jõudis valge-toonekurg mitte kuigi ammu. Esimene pesitsemine registreeriti 1841. aastal Vastseliina piiskopilinnuse varemetel.[3]
Valge-toonekurg kombainiheedriga
Valge-toonekurgede parv
Valge-toonekure koguarvukus maailmas on hinnanguliselt 500 000 – 520 000 lindu[4]. Kõige arvukamalt pesitseb neid Poolas (52 500 paari), järgnevad Hispaania (33 217), Ukraina (30 000), Valgevene (20 342), Leedu (13 000), Läti (10 700) ja Venemaa (10 200)[5]. Eestis pesitseb hinnanguliselt 4500–5500 valge-toonekure paari (2014) ja nende arvukus on meil järjepidevalt kasvanud, kuigi viimase kümne aasta jooksul on kasv aeglustunud[3].
Pesitsemine ja elupaigad
Pesa teeb puu, elektriposti või korstna otsa. Kurnas on 3–5 muna, mida emaslind haub 33 päeva. Esmakordselt on teada pesitsemine Eestis Vastseliina piiskopilinnuse lähedal 1841. aastal, tänapäeval on siin üldlevinud haudelind.
Toitumine
Valge-toonekurg toitub kahepaiksetest, madudest, kaladest ja närilistest.
Kaitse
Eestis on valge-toonekurg III kategooria kaitsealune loomaliik.
Viited
- ↑ BirdLife International (2016). Ciconia ciconia. IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2016.
- ↑ Veedla, Peep (2021). Rahvuslinnud ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal. Mõedaka: Pesapaik. Lk 137–139.
- ↑ 3,0 3,1 Margus Ots (2015). ""Valge-toonekure (Ciconia ciconia) loendus Eestis 2014. aastal"" (PDF). Vaadatud 7.09.2017.
- ↑ ""White Stork Ciconia ciconia"". www.birdlife.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2.01.2009. Vaadatud 29.08.2010.
- ↑ ""Preliminary results of the VI. International White Stork Census 2004/05"" (PDF). bergenhusen.nabu.de (inglise). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12.08.2011. Vaadatud 29.08.2010.
Kirjandus
- Veromann, Heinrich 1980. Valge-toonekurg. (Sari "Pääsuke" 5.) Tallinn: Valgus.
- Valgete toonekurgede loendus. Päevaleht, 15. aprill 1939, nr. 102, lk. 3.
Välislingid
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Valge-toonekurg |
- Valge-toonekurg andmebaasis eElurikkus
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Valge-toonekurg, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply. (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
#Wikipedia® is a registered trademark of the Wikimedia Foundation, Inc. Wiki (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wikimedia Foundation.
In other languages:
- Afrikaani: Witooievaar - Wiki Afrikaans
- Aragoni: Ciconia ciconia - Wiki Aragonés
- Araabia: لقلق أبيض - Wiki العربية
- Egiptuse araabia: لقلق ابيض - Wiki مصرى
- Astuuria: Ciconia ciconia - Wiki Asturianu
- Avaari: ХъахӀаб лакълакъ - Wiki авар
- Aserbaidžaani: Ağ leylək - Wiki Azərbaycanca
- Baieri: Stoach - Wiki Boarisch
- žemaidi: Gožos - Wiki žemaitėška
- Valgevene: Белы бусел - Wiki беларуская
- Valgevene (taraškievitsa): Бусел белы - Wiki беларуская (тарашкевіца)
- Bulgaaria: Бял щъркел - Wiki български
- Bihaari: लगलग - Wiki भोजपुरी
- Bengali: ধলা মানিকজোড় - Wiki বাংলা
- Bretooni: C'hwibon wenn - Wiki Brezhoneg
- Katalaani: Cigonya blanca - Wiki Català
- Sebu: Ciconia ciconia - Wiki Cebuano
- Sorani: حاجی لەقلەقی سپی - Wiki کوردی
- Tšehhi: Čáp bílý - Wiki čeština
- Kašuubi: Biôłi bòcón - Wiki Kaszëbsczi
- Kõmri: Ciconia gwyn - Wiki Cymraeg
- Taani: Hvid stork - Wiki Dansk
- Saksa: Weißstorch - Wiki Deutsch
- Alamsorbi: Běły bóśon - Wiki Dolnoserbski
- Kreeka: Λευκοπελαργός - Wiki Ελληνικά
- Inglise: White stork - Wiki English
- Esperanto: Blanka cikonio - Wiki Esperanto
- Hispaania: Ciconia ciconia - Wiki Español
- Baski: Zikoina zuri - Wiki Euskara
- Pärsia: لکلک سفید - Wiki فارسی
- Soome: Kattohaikara - Wiki Suomi
- Fääri: Storkur - Wiki Føroyskt
- Prantsuse: Cigogne blanche - Wiki Français
- Põhjafriisi: Aarebaare - Wiki Nordfriisk
- Läänefriisi: Earrebarre - Wiki Frysk
- Iiri: Storc bán - Wiki Gaeilge
- Galeegi: Cegoña branca - Wiki Galego
- Gudžarati: સફેદ ઢોંક - Wiki ગુજરાતી
- Hausa: Galantoyi - Wiki Hausa
- Heebrea: חסידה לבנה - Wiki עברית
- Hindi: श्वेत राजबक - Wiki हिन्दी
- Horvaadi: Bijela roda - Wiki Hrvatski
- ülemsorbi: Běły baćon - Wiki Hornjoserbsce
- Ungari: Fehér gólya - Wiki Magyar
- Armeenia: Սպիտակ արագիլ - Wiki հայերեն
- Interlingua: Ciconia ciconia - Wiki Interlingua
- Indoneesia: Bangau putih - Wiki Bahasa Indonesia
- Islandi: Hvítstorkur - Wiki íslenska
- Itaalia: Ciconia ciconia - Wiki Italiano
- Jaapani: シュバシコウ - Wiki 日本語
- Gruusia: ლაკლაკი - Wiki ქართული
- Kabiili: Ibellireğ amellal - Wiki Taqbaylit
- Kabardi-tšerkessi: ПсыхэуэщӀыбыпцӀэ - Wiki адыгэбзэ
- Kasahhi: Ақ дегелек - Wiki қазақша
- Korea: 홍부리황새 - Wiki 한국어
- Kurdi: Leglega spî - Wiki Kurdî
- Kirgiisi: Ак лейлек - Wiki кыргызча
- Letseburgi: Wäisse Stuerk - Wiki Lëtzebuergesch
- Laki: ХӀажилаглаг - Wiki лакку
- Limburgi: Witten oejevaar - Wiki Limburgs
- Leedu: Baltasis gandras - Wiki Lietuvių
- Läti: Baltais stārķis - Wiki Latviešu
- Makedoonia: Бел штрк - Wiki македонски
- Malajalami: വെൺബകം - Wiki മലയാളം
- Marathi: श्वेतबलाक - Wiki मराठी
- Mäemari: Ош цӓрлӓнгӹ - Wiki кырык мары
- Birma: ထုံးစပ်ဖြူငှက် - Wiki မြန်မာဘာသာ
- Nepali: सेतो गरुड - Wiki नेपाली
- Hollandi: Ooievaar - Wiki Nederlands
- Uusnorra: Stork - Wiki Norsk nynorsk
- Norra bokmål: Stork - Wiki Norsk bokmål
- Navaho: Tsídiidaanézí łigaaígíí - Wiki Diné bizaad
- Livviko: Levohaigari - Wiki Livvinkarjala
- Pikardi: Chigongne - Wiki Picard
- Poola: Bocian biały - Wiki Polski
- Piemonte: Ciconia ciconia - Wiki Piemontèis
- Lahnda: چٹی سٹارک - Wiki پنجابی
- Portugali: Cegonha-branca - Wiki Português
- Rumeenia: Barză albă - Wiki Română
- Aromuuni: Pilicanu - Wiki Armãneashti
- Vene: Белый аист - Wiki русский
- Russiini: Бузёк - Wiki русиньскый
- šoti: White stork - Wiki Scots
- Serbia-horvaadi: Bijela roda - Wiki Srpskohrvatski / српскохрватски
- Lihtsustatud inglise: White stork - Wiki Simple English
- Slovaki: Bocian biely - Wiki Slovenčina
- Sloveeni: Bela štorklja - Wiki Slovenščina
- šona: Shuramurove - Wiki ChiShona
- Serbia: Бела рода - Wiki српски / srpski
- Rootsi: Vit stork - Wiki Svenska
- Tamili: செங்கால் நாரை - Wiki தமிழ்
- Tagalogi: Puting tagak - Wiki Tagalog
- Türgi: Leylek - Wiki Türkçe
- Ukraina: Лелека білий - Wiki українська
- Usbeki: Laylak - Wiki Oʻzbekcha / ўзбекча
- Vepsa: Pukur'g - Wiki Vepsän kel’
- Vietnami: Hạc trắng - Wiki Tiếng Việt
- Varai: Ciconia ciconia - Wiki Winaray
- Uu: 白鹳 - Wiki 吴语
- Hiina: 白鹳 - Wiki 中文
- Kantoni: 白鸛 - Wiki 粵語