Filipiinid: Saareriik Aasias

Tegemist on ühega kahest valdavalt katoliiklikust maast Aasias (teine on Ida-Timor) ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur.

Filipiini Vabariik filipiini Republika ng Pilipinas inglise Republic of the Philippines
Filipiinide lipp Filipiinide vapp
Juhtlause	Maka-Diyos, Maka-Tao, Makakalikasan, at Makabansa
Riigihümn	Lupang Hinirang
Pealinn	Manila
Pindala	343 448 km²
Riigikeel	filipiini ja inglise
Rahvaarv	109 035 343 (1.05.2020)
Rahvastikutihedus	317,5 in/km²
Riigikord	presidentaalne vabariik
President	Bongbong Marcos
Asepresident	Leni Robredo
Iseseisvus	12. juuli 1898 (Hispaania võimu alt) 4. juuli 1946 (USA võimu alt)
SKT	313,595 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	2988 $ (2017)
Rahaühik	peeso (PHP)
Usund	katoliiklased (83%), protestandid (9%), muslimid (5%)
Ajavöönd	maailmaaeg +8
Tippdomeen	.ph
ROK-i kood	PHI
Telefonikood	63

Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõunas on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. Idas teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ja otse põhjas on Taiwan.

 

Filipiinid jagunevad 17 piirkonnaks, mis omakorda on jagatud 81 provintsiks.

Pärast Teist maailmasõda olid Filipiinid üks arenenumaid riike Aasias, mis aga nüüdseks on aeglase majanduskasvu ja suure korruptsiooni tõttu teistest maha jäänud. Praegu on Filipiinidel mõõdukas majanduskasv, mida toetavad rahaülekanded välismaal töötavatelt filipiinlastelt ning suurenenud investeeringud kiirelt arenevasse infotehnoloogiatööstusse ning odav tööjõud teistes majandussektorites. Suurteks probleemideks on islami separatistlik liikumine Mindanao saarel ja korruptsioon riigiametnike seas.

 

Esimesed Filipiinide elanikud olid animistid. Kuid juba enne islami jõudmist saarele olid Filipiinidele jõudnud hinduism, mis oli animismiga läbi põimunud, ja budism, mida mitu Filipiini pärismaalaste kuningriiki toetas.

Islam jõudis Filipiinidele 13. sajandil lõunast, Malaisiast ja Indoneesiast, kaupmeeste ja misjonäridega. Kõige põhjapoolsemale, Luzoni saarele jõudis islam 1565. aastal.

Hispaania kolonisaatorid juurutasid katoliiklust. Enamik ranniku- ja tasandikuelanikke pöörduski ristiusku, kuid mäestikuhõimud säilitasid 20. sajandini omad uskumused.

Tänapäeval on filipiinlastest 90% kristlased, sealhulgas 80% katoliiklased. Umbes 5% on moslemeid (sunniite). Eraldatud paikades, näiteks mägedes, järgitakse rahvausundit (animismi ja šamanismi). Kohalikud hiinlased on taoistid, budistid ja hiina rahvausundi pooldajad. Mingil määral leidub ka bahaiste, hinduiste, judaiste ja uskmatuid.

Väljakaevamised Palawani saarel Tamboni koobastes on näidanud, et Filipiinid olid asustatud juba 40 000 aastat tagasi. Missugusesse rassi nad kuulusid, on teadmata. Ühe teooria järgi jõudsid negriitod, eelmongoloidne rass, Filipiinidele 30 000 aastat tagasi Mandri-Aasiast. Teise teooria järgi jõudsid Filipiinidele 6000 aastat tagasi Hiinast pärit austroneeslased Taiwani kaudu üle Bashi väina põhja poolt. Selle teooria järgi hõivasid need hõimud kogu Filipiinid ning muutusid Polüneesia meresõitjateks, kes edaspidi sõitsid niihästi lõunasse, jõudes tänapäeva Malaisiasse ja Indoneesiasse, kui ka itta, hõivates pikapeale enam-vähem kogu Vaikse ookeani saared.

Enne eurooplaste saabumist puudus ühtne riik, mis oleks ühendanud kogu Filipiini saarestiku. Hulka riigikesi valitsesid datud, radžad ja sultanid. Nad polnud ka usuliselt ühtsed: saartel leidus nii animiste, budiste, hinduiste kui moslemeid.

1521. aastal jõudsid Filipiinidele esimesed eurooplased portugallase Fernao Magalhaesi ümbermaailmareisiga. Ta maabus Samari ja Leyte saarele ning kuulutas need Hispaania valduseks. Koloniseerimine algas siis, kui 1565. aastal jõudis Mexicost sinna hispaania maadeavastaja Miguel López de Legazpi ja moodustas Cebus esimese eurooplaste asunduse. 1571 asutasid nad Hispaania Ida-India keskusena Manila. Kuni 1821. aastani hallati Filipiine Uus-Hispaania asekuningriigi territooriumina, mille keskus asus Mexicos, seejärel kuni 1898. aastani vahetult Hispaaniast. Ühendust peeti Manila galeooniga, mis liikus Acapulco ja Manila vahel üks-kaks korda aastas.

Hispaania võim ei olnud kunagi väga kindel. Koloniaalvõimud pidid sõdima niihästi hollandlaste, portugallaste, inglaste kui Hiina piraatidega. 1762–1764 olid Filipiinid Suurbritannia poolt okupeeritud. Inglased lahkusid, kuid Hispaania pidi avama Filipiinide sadamad välisriikide laevadele. See ergutas tugevalt kaubandust.

Hispaania tõi Filipiinidele lääne kultuuri: seadused, trükikunsti, Gregoriuse kalendri, koolid, ülikoolid ja haiglad. Koolides anti haridust üksnes hispaania keeles.

Filipiinlaste rahvuslik ärkamine toimus 1870. aastatel. 1872 toimus Filipiinide revolutsioon, esimene suur kolonialismivastane ülestõus Filipiinidel.

Hispaania püüdis kohalikke riigikesi poliitiliselt ühendada, kuid sisuliselt ta seda ei suutnud: see sündis alles 20. sajandil USA võimu all.

• Filipiinide jalgpallikoondis
• 2010. aasta Filipiinide presidendivalimised
• Mindoro
• Filipiinid 2018. aasta taliolümpiamängudel
• UNESCO maailmapärand Filipiinidel