Tartu Maakond: Maakond Eestis

See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Tartumaa

järgu haldusüksus">1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab ajaloolise (18.-19. sajandi) Tartumaa tuumikala koos Tartu linnaga.

Tartu maakond
Tartumaa lipp Tartumaa vapp
Pindala: 3349 km² (2017)
Elanikke: 153 912 (1.01.2021)
Rahvastikutihedus: 46,0 in/km²
Maakonnalinn: Tartu

Maakond asub Ida- ja Lõuna-Eesti piiril Peipsi järve ja Võrtsjärve vahel. Ta piirneb põhjas Jõgeva, läänes Viljandi ning lõunas Põlva ja Valga maakonnaga.

 

Tartu maakonnas on kaheksa omavalitsusüksust: üks linn (Tartu linn) ja seitse valda: Elva, Kambja, Kastre, Luunja, Nõo, Peipsiääre ja Tartu vald.

Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2013 oli Tartu maakonnas 150 139 elanikku. Neist 46,63% oli mehed ning 53,37% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 12,24‰, suremuse üldkordaja 10,2‰ ja loomulik iive 2,04‰. 84,92% elanikest oli eestlased ja 12,23% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 16,61%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,22% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,17%. Rahvastiku tihedus oli 50,2 in/km². Töötuse määr oli 6,7%.

 

 

Asustusüksused

Linnad: Elva – Kallaste – Tartu

Alev: Raadi

Alevikud: Alatskivi – Ilmatsalu – Kambja – Kasepää – Kolkja – Kureküla – Kõrveküla – Käärdi – Külitse – Luunja – Lähte – Märja – Nõo – Puhja – Rannu – Roiu – Rõngu – Räni – Tabivere – Tõravere – Tõrvandi – Ulila – Vahi – Varnja – Vasula – Võnnu – Äksi – Ülenurme

Külad: Aadami – Aakaru – Aakre – Aardla – Aardlapalu – Agali – Ahunapalu – Aiamaa – Alajõe – Alaküla – Alasoo – Altmäe – Annikoru – Aovere – Aruaia – Arupää – Assikvere – Astuvere – Atra – Elistvere – Enno – Erala – Ervu – Etsaste – Haage – Haapsipea – Haaslava – Haava – Haavakivi – Hammaste – Hellenurme – Härjanurme – Igavere – Igevere – Ignase – Illi – Ilmatsalu – Imste – Issaku – Ivaste – Juula – Jõusa – Järiste – Järvaküla – Järveküla – Järvselja – Kaagvere – Kaarlijärve – Kaarlimõisa – Kaatsi – Kabina – Kadrina – Kaiavere – Kaimi – Kaitsemõisa – Kakumetsa – Kalme – Kammeri – Kandiküla – Kannu – Kapsta – Kardla – Kargaja – Karijärve – Kassema – Kastli – Kastre – Kauda – Kavandu – Kavastu – Keeri – Keressaare – Kesklahe – Ketneri – Kikaste – Kikivere – Kipastu – Kirepi – Kirtsi – Kitseküla – Kobilu – Kobratu – Kodavere – Kodijärve – Kokanurga – Koke – Kokora – Kolga – Konguta – Koogi – Koopsi – Koosa – Koosalaane – Koruste – Kriimani – Kukulinna – Kullaga – Kulli – Kuningvere – Kurelaane – Kurepalu – Kurista – Kusma – Kuusiku – Kõdesi – Kõduküla – Kõduküla – Kõivu – Kõivuküla – Kõnnu – Kõnnujõe – Kõrenduse – Kõrkküla – Kämara – Käo – Kärevere – Kärkna – Kärksi – Kääni – Kükitaja – Külaaseme – Laane – Laeva – Laguja – Lahe – Lahepera – Lalli – Lammiku – Lange – Lapetukme – Lembevere – Lemmatsi – Lepiku – Liispõllu – Lilleküla – Lilu – Linaleo – Lohkva – Lombi – Lossimäe – Luke – Läti – Lääniste – Lümati – Maarja-Magdaleena – Madise – Majala – Maramaa – Matjama – Meeri – Melliste – Meoma – Metsakivi – Metsalaane – Metsanuka – Metsanurga – Metsanurga – Moku – Muri – Mustametsa – Mõisanurme – Mõra – Mäeküla – Mäelooga – Mäeotsa – Mäeselja – Mäksa – Mäletjärve – Mälgi – Möllatsi – Naelavere – Nasja – Neemisküla – Nigula – Nina – Noorma – Nõela – Nõgiaru – Nõva – Oomiste – Orgemäe – Otslava – Paali – Padakõrve – Paju – Pajukurmu – Pala – Palamuste – Paluküla – Palumäe – Palupera – Palupõhja – Pangodi – Papiaru – Passi – Pastaku – Pataste – Peatskivi – Pedaste – Perametsa – Pihva – Piibumäe – Piigandi – Piiri – Piirivarbe – Pilka – Pilpaküla – Poka – Poksi – Poole – Poriküla – Praaga – Puhtaleiva – Pulli – Punikvere – Pupastvere – Purtsi – Pusi – Põdra – Põldmaa – Põrgu – Põvvatu – Päiksi – Päkste – Pööritsa – Pühaste – Pühi – Raanitsa – Raatvere – Rahinge – Raigaste – Raigastvere – Ranna – Rannaküla – Rebase – Rebaste – Rehemetsa – Reinu – Reola – Reolasoo – Ridaküla – Riidma – Riiviku – Ronisoo – Rookse – Rootsiküla – Rupsi – Rõhu – Rõka – Rõõmu – Rämsi – Saadjärve – Saare – Saare – Saburi – Salu – Sangla – Sarakuste – Sassi – Sassukvere – Sava – Savastvere – Savikoja – Savimetsa – Savka – Selgise – Sepa – Siniküla – Sipe – Sipelga – Sirgu – Sirgumetsa – Sirvaku – Soeküla – Soinaste – Soitsjärve – Sojamaa – Sookalduse – Soosilla – Sootaga – Sortsi – Sudaste – Sudemäe – Sulu – Suure-Kambja – Suure-Rakke – Sõõru – Särgla – Sääritsa – Sääsekõrva – Sääsküla – Taabri – Tagumaa – Talvikese – Tamme – Tammevaldma – Tammiste – Tammistu – Tamsa – Tatra – Tedreküla – Teedla – Teilma – Terikeste – Tigase – Tila – Tilga – Toolamaa – Tooni – Torila – Tormi – Toruküla – Tõruvere – Tõõraste – Tähemaa – Tähtvere – Tännassilma – Täsvere – Tüki – Uderna – Uhmardu – Uhti – Undi – Uniküla – Unipiha – Urmi – Utukolga – Uuta – Vahessaare – Valgma – Valguta – Vallapalu – Valmaotsa – Vana-Kastre – Vana-Kuuste – Vanaussaia – Vara – Vea – Vedu – Vehendi – Veibri – Vellavere – Verevi – Veskimäe – Vesneri – Vihavu – Viidike – Viira – Vilussaare – Virtsu – Virulase – Visnapuu – Vissi – Voika – Voldi – Vorbuse – Võibla – Võllinge – Võruküla – Võsivere – Võõpste – Väike-Rakke – Välgi – Väljaküla – Väägvere – Väänikvere – Õssu – Õvanurme – Õvi – Äteniidi – Ätte

Pinnamood

Enamik Tartu maakonna territooriumist asub Kagu-Eesti lavamaal, mida mitmes suunas läbivad ürgorud, neist suurim on Emajõe ürgorg.

Suuremalt jaolt on tegu tasase maaga, kus leidub vaid üksikuid mõhnastikke (Vooremägi, Selgise mäed), vallseljakuid (Vapramägi) ja otsamoreene (Pangodi, Kambja).

Tartumaa lääneosas asub Võrtsjärve nõgu, idas Peipsi-äärne madalik – soised ja hõredalt asustatud piirkonnad.

Põhjas ulatub Tartumaa Vooremaani, lõunas Otepää kõrgustikuni. Maakonna kõrgeim punkt on Otepää kõrgustikus asuv Ivaste Kaldemägi (190 m).

 

 

 

Peipsi järve ääres ja Võrtsjärve nõos on soised madalikud, Kagu-Eesti lavamaal tasandikud ja ürgorud. Maakonna lõunaosa ulatub Otepää kõrgustikuni ning põhjaosa Vooremaa voorte ja järvede rikka alani.

Paljandid

Ürgorgude veerudel paljandub kohati Devoni punane liivakivi, mille paljandeid leidub ka Peipsi ääres (Kallastel) ja Võrtsjärve kaldal (Tamme paljand).

Kliima

Tartu maakond kuulub Sise-Eesti mandrilise kliima piirkonda. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,4 kraadi, kõige külmem kuu on veebruar (keskmine temperatuur −6,6 kraadi), kõige soojem kuu juuli (17,3 kraadi).

Veestik

Tartumaal asub 42 üle 25 ruutkilomeetrise valgalaga jõge. Pikim jõgi on Eesti ilmselt tuntuim jõgi Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonna. Ajalooliselt on ta olnud tähtis kaubatee olles ainus täies pikkuses laevatatav jõgi Eestis. Teised pikemad jõed on Ahja jõgi (92 km), Elva jõgi (72 km) ja Amme jõgi (64 km).

Tartumaa suuremate jõgede langus on väike, kevadiste suurvete ajal leiavad neil aset ulatuslikud üleujutused.

Emajõe alamjooksul laiub Emajõe Suursoo.

Maakonnas on ametlikult 58 järve ning 20 veehoidlat ja paisjärve. Teistel andmetel on looduslike ja tehisjärvede koguarv ligi 100. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved Peipsi järv ja Võrtsjärv. Teised suuremad järved on Saadjärv (708 ha), Koosa järv (295 ha), Kalli järv (175,9 ha), Keeri järv(125,8 ha) ja Pangodi järv (115 ha).

Mullad

Tartumaal on valdavad punakaspruunil moreenil kujunenud kamarleetmullad. Kõige viljakamad kamar-karbonaatmullad on Rannu, Nõo ja Tartu ümbruses.

Maavarad

Tartu maakonnas leidub turvast, mis annab märkimisväärse osa ekspordist. 2004. aastal kaevandati maakonnas 97 000 tonni turvast (12,6% kogu Eesti toodangust). Varude suurus on üle 113 miljoni tonni. Leidub ka liiva ja kruusa (vähesel määral, peamiselt kohalikeks vajadusteks), savi, samuti järvelupja, järvemuda, mineraalvett ja teisi maavarasid.

Maakasutus

Umbes 32% maakonna pindalast katab mets, kolmandik on põllumaa, ligi veerandi moodustavad sood.

Metsad

Metsi on rohkem maakonna kirde-, kagu- ja edelaosas. Järvseljal kasvavad Eesti kõige kõrgemad puud. Puuliikidest on kõige levinum kask (44% puistute pindalast), järgnevad mänd (24%) ja kuusk (21%).

 

Looduskaitse

Vaatamata intensiivsele inimtegevusele on Tartumaal säilinud palju puutumatut loodust. Kaitsealad võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna territooriumist.

Suuremate kaitsealade seas on näiteks Alam-Pedja, Järvselja, Keeri-Karijärve, Kärevere, Padakõrve, Peipsiveere, Ropka-Ihaste ja Välgi looduskaitseala ning Elva, Kääpa, Pangodi ja Pähklisaare maastikukaitseala.

1. august 2006 seisuga oli Äriregistris registreeritud Tartumaal 8014 äriühingut ja 1903 füüsilisest isikust ettevõtjat. 70% ettevõtlusest on registreeritud Tartu linnas. 2005. aasta seisuga oli 87,2% ettevõtetest vähem kui 10 töötajaga.

Tartumaa tähtsamad tööstusharud on puidu- ja mööblitööstus, klaasi ja klaaspakettide tootmine, toiduainete-, rõiva- ja jalatsitööstus. Kõige ühtlasemalt on maakonnas arenenud puidutööstus. Tartumaa trükikojad annavad u kolmandiku Eesti raamatutoodangu nimetustest ja trükiarvust. Tänu Tartus asuvatele kõrgkoolidele ja teadusasutustele on alates 2000. aastate algusest kiiresti kasvanud mitmed infotehnoloogia- ja biotehnoloogiafirmad. Tartumaa ekspordist andis 2003. aasta seisuga 21% puit ja puidutooted ning 20% mööbel, 8% rõivad ja 7% klaasitooted.

2005. aastal registreeriti Tartumaal töötutena kuus keskmiselt 1,7% tööealisest elanikkonnast (kogu Eesti vastav näitaja oli 3,1%). Töötuse määr oli 2005. aastal keskmiselt 4,5%. Tööjõust 4% oli hõivatud primaarsektoris, 34% sekundaar- ja 62% tertsiaarsektoris. Teeninduse ja kaubanduse töökohtade rohkuse tingib Tartu linna roll kogu Lõuna-Eestile ostude, teenuste ja kultuurielamuste pakkujana. Palju töökohti on avalikus sektoris, eeskätt hariduse ja meditsiini vallas. Maakonna suurim tööandja on SA Tartu Ülikooli Kliinikum u 3500 töötajaga.

Suuremate maakonnas tegutsevate äriettevõtete sekka kuuluvad näiteks A. Le Coq, Bigbank, Eesti Viljasalv, Enics Eesti, Fortum Tartu, Kodumaja, Kroonpress, Lemeks, Lõunakeskus, Maag Grupp, Mark Oil, Olerex, Palmako, Playtech Estonia, Rand ja Tuulberg, Reval-Oil, Rondam Grupp, Saint-Gobain Glass Estonia, Salvest, Tartu Mill ja TMB.

  Pikemalt artiklites Tartumaa ja Tartu kreis

12. aprillil (30. märts vkj) 1917. aastal kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus määruse "Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", millega seni Liivimaa kubermangu kuulunud Tartu maakond liideti autonoomse Eestimaa kubermanguga.

Seoses Valga maakonna moodustamisega eraldati 1921. aastal Tartu maakonnast Tõlliste, Laatre, Sangaste, Keeni ja Kuigatsi vald.

1922. aastal elas Tartu maakonnas 118 695 inimest. 1934. aastal oli Tartu maakonna pindala 7019 km² ja elanikke arv 113 069.

1939. aasta vallareformiga likvideeriti Tartu maakonnas Erastvere vald, Haaslava vald, Hellenurme vald, Härjanurme vald, Kastre-Võnnu vald, Kavilda vald, Kirepi vald, Kodijärve vald, Kokora vald, Krüüdneri vald, Laius-Tähkvere vald, Luke vald, Meeri vald, Mehikoorma vald, Palupera vald, Pangodi vald, Pilkuse vald, Päidla vald, Raadi vald, Ranna vald, Rasina vald, Reiu vald, Roela vald, Sootaga vald, Uderna vald, Ulila vald, Valguta vald, Vana-Kuuste vald, Vana-Otepää vald, Vastse-Kuuste vald, Vastse-Otepää vald, Vesneri vald, Vorbuse vald ning moodustati Aakre vald, Ahja vald, Alatskivi vald, Avinurme vald, Elva vald, Jõgeva vald, Kaarepere vald, Kambja vald, Kasepää vald, Kavastu vald, Kiidjärve vald, Konguta vald, Kudina vald, Kuremaa vald, Kursi vald, Kuuste vald, Laeva vald, Laiuse vald, Lohusuu vald, Luunja vald, Meeksi vald, Mäksa vald, Nõo vald, Otepää vald, Pala vald, Peipsiääre vald, Puhja vald, Pühajärve vald, Rannu vald, Ropka vald, Rõngu vald, Saadjärve vald, Saare vald, Sadala vald, Tartu vald, Torma vald, Tähtvere vald, Vaimastvere vald, Vara vald, Veski vald, Voore vald, Võnnu vald, Äksi vald.

1950. aastal likvideeriti maakonnad ja vallad ning moodustati Tartu rajoon, mis omakorda kuulus lühikest aega Tartu oblastisse.

1990. aastal 1. jaanuarist moodustati Tartu rajooni piires Tartu maakond.

 

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Tartu maakonda järgmised haldusüksused:

• linnad: Elva, Kallaste, Tartu
• vallad: Alatskivi, Haaslava, Kambja, Konguta, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Rannu, Rõngu, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Ülenurme vald

2017. aasta haldusreformiga moodustati Tartu maakonnas seniste omavalitsusüksuste liitmise teel Tartu linn ning Elva, Kambja, Kastre ja Peipsiääre vald. Haldusreformieelsetes piirides säilisid Luunja ja Nõo vald. Haldusreformi järel kuuluvad Tartu maakonda ka Tartu valla koosseisus Tabivere valla alad ja Peipsiääre valla koosseisus Pala valla alad, mis varem kuulusid Jõgeva maakonda ning samuti Elva valla koosseisus endise Palupera valla Astuvere, Atra, Hellenurme, Mäelooga, Palupera, Pastaku ja Urmi küla ja endise Puka valla Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste ja Rebaste küla, mis varem kuulusid Valga maakonda. Tartu maakonda kuulunud Meeksi valla ala, Järvselja ja Rõka välja arvatud, kuulub haldusreformi järel Räpina valla koosseisus Põlva maakonda.

• Ugandi