Luunja Vald: Vald Tartumaal

See artikkel räägib praegusest vallast, 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Luunja vald (1939), veel varasema valla kohta vaata artiklit Luunja vald (Tartu-Maarja kihelkond).

järgu haldusüksus (vald) Emajõe ürgoru vasakul kaldal.

Luunja vald
Luunja valla lipp Luunja valla vapp
Pindala: 132 km² (2017)
Elanikke: 5612 (1.01.2023)
Rahvastikutihedus: 42,6 in/km²
EHAKi kood: 0432
Keskus: Luunja

Luunja vald moodustati 16. mail 1991. Kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini 2017. aastal piirnes Luunja vald läänes Tartu linnaga, põhjas Tartu ja Vara vallaga, lõunas Haaslava, Ülenurme ja Mäksa vallaga ning idas kulges piir mööda Emajõe-Suursood Vara vallaga. Alates 2017. aastast piirneb Luunja vald läänes Tartu linnaga, põhjas Tartu valla, läänes Peipsiääre valla ja lõunas Kastre vallaga. Valla üldpindala on 132 ruutkilomeetrit, ulatudes läänest itta 22 kilomeetri ulatuses ning põhjast lõunasse 6 kilomeetri ulatuses. Valla administratiivkeskus on Luunja alevik.

Alates 2021. aasta novembrist on Luunja vallavanem Aare Anderson. Ta oli vallavanem ka aastatel 2008–2020.

Alevik

Luunja

Külad

Kabina – Kakumetsa – Kavastu – Kikaste – Kõivu – Lohkva – Muri – Pajukurmu – Pilka – Poksi – Põvvatu – Rõõmu – Sava – Savikoja – Sirgu – Sirgumetsa – Sääsekõrva – Sääsküla – Veibri – Viira

 

Keskaeg

Uue-Kastre piiskopilinnus

Uue-Kastre piiskopilinnust, mis asub Kavastust allpool jõe põhjakaldal, on ürikuis esmamainitud 1392. aastal. Linnust mainitakse ürikuis muu hulgas nimedega “Warbeck” ning “Werbeke” (“jõe tõke”). Keskajal asus jõel tõke, mida kasutati laevade kinni pidamiseks.

Põhjasõja ajal etendas linnus Tartu kaitsel olulist osa, kui 1704. aastal hävitati linnuse lähedal lahingus kolmeteistkümnest laevast koosnev Rootsi laevastik; Rootsi laevastiku lipulaeva vrakk asub praegugi jõe põhjas.

1784. aastal alustas linnuse varemetest ehitatud Kantsi kõrts, mis tegutses üle sajandi.

Tänapäevani on linnusest säilinud vaid ase. Linnuse asukohas asub Emajõe-Suursoo looduskeskus.

 

Mõisaaeg

Tänapäeva Luunja valla territooriumil asusid keskajal mõisavaldused, neist suurimad Luunja ja Kavastu mõis, lisaks väiksemad Kabina, Pilka, Põvvatu, Sirgu, Vanamõisa ja Veibri mõis.

Esimesed teated on Luunja (Lunia) mõisast pärinevad 1503. aastast. Ajaloolised Luunja mõisa omanikud on olnud kindralfeldmarssal Boriss Šeremetev (1652–1719), kindralfeldmarssal krahv Burchard Christoph von Münnich (1683–1767) ja Nolckenite perekond (1767. aastast kuni mõisa võõrandamiseni 20. sajandi algul).

 

Kavastu mõisast on esimesi teateid aastast 1544. Kavastu mõisas asutati 1924. aastal vanadekodu. 1944. aasta sügistel hävis Kavastu mõisa peahoone ja hulk kõrvalhooneid. Tänapäevani on säilinud park ja üksikud kõrvalhooned. Alles on ka Tartu poole kulgev kahe kilomeetri pikkune pärnaallee.

Eesti Vabariik 1918–1940

Kohalike omavalitsuste süsteem Eesti Vabariigi ajal sarnanes olemuselt praegusega, kuid omavalitsusüksuste piirid ja jaotus erinesid nüüdsest ning omavalitsuse ülesannete ja ressursside maht oli oluliselt väiksem.

Nõukogude periood

Nõukogude ajal oli tänapäevase Luunja valla territooriumi haldusorgan Luunja külanõukogu. Majandusüksustena tegelesid rida ühismajandeid. Need liideti aja jooksul kaheks suuremaks majandiks: Luunja sovhoosiks ja Emajõe kolhoosiks.

Luunja sovhoosi lõpuaastatel sai Luunja valla tuntus hoo sisse tänu majandusolude paranemisele. Luunja sovhoos rajas heakorrastatud keskasula, kuhu kuulusid muuseas renoveeritud mõisaaegsed tootmishooned ning mõisaaegses stiilis kultuurikeskus. Vana mõisapark korrastati ja selle juurde rajati roosiaed. Alus pandi hobuste pidamise ja ratsaspordi traditsioonidele, mis kestavad tänapäevani. Lohkvale rajati kasvuhoonete kompleks ja selle tarbeks suure võimsusega katlamaja; saadud köögivilju ja roose müüdi lisaks Eestile ka Venemaal.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine

Pärast Eesti taasiseseisvumist taastati omavalitsuste kord sarnaselt sellega, nagu see oli olnud enne Nõukogude aega. Luunja sai vallaõigused 1991. aasta kevadel, millega kaasnesid ülesanded hoolitseda heakorra ja sotsiaalobjektide eest. Majandiaegsed tootmishooned erastati.

Kavastus avati 1999. aastal taas parveliiklus, millel on seal pikk traditsioon.

Luunja valla vapil ja lipul kasutatud roheline värv ning rukkihakk sümboliseerivad põlluharimist ja rukkileiba. Sinine sektsioon ja kuldne lainelõikeline varras viitavad Emajõele.

Vapp ja lipp kinnitati 29. septembril 1994.

Vallavolikogu

Luunja Vallavolikogus on 17 liiget.

Luunja Vallavolikogu esimees on Kaire Vahejõe ja aseesimees on Margo Lempu.

2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel on volikogus kahe valimisliidu ja ühe erakonna esindajad :

• Valimisliit Uus Luunja (Väino Kägo – Aavo Arrak – Janek Sõber – Kaimo Keerdo)
• Valimisliit Luunja Hooandjad (Kaire Vahejõe – Maik Nõmmsalu – Rait Aviste – Rainis Rebane – Aleksandr Kolossov – Sten Šois – Margo Lempu – Kadi Kalmus – Vjatšeslav Korobov – Rainer Leidik – Aleksei Mamontov)
• Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (Heino Saar – Feeliks Teder)

Vallavalitsus

Luunja vallavalitsus on viieliikmeline. Vallavalitsuses töötab kokku seitseteist inimest, neist kaks juhtkonnas, kolm kantseleis, kaks finantsosakonnas, kuus majandusosakonnas, kolm sotsiaalosakonnas ning üks haridus- ja kultuuriosakonnas.

Luunja vallavanem on Aare Anderson. Luunja valla abivallavanem on Tarvo Laas.

Vallavanemad

Luunja vallas on kaks lasteaeda: Lohkva lasteaed ja Luunja Lasteaed Midrimaa. 2021. aastal sai Midrimaa lasteaed uue hoone, mille maksumus oli 3,3 miljonit. Samal aastal liideti Midrimaaga Kavastu lasteaed.

Luunja vallas on üks keskkool – Luunja Keskkool. 2020/2021. õppeaastal oli seal 475 õpilast, kellest 66 õppis gümnaasiumiastmes.

Luunja valla peamised tuluallikad pärinevad tootmisest ja põllumajandusest, vähemal määral mängivad rolli ka kaubandus, teenindus ja puhkemajandus. Vallas on registreeritud kokku üle 300 ettevõtlusega tegeleva ettevõtte ja organisatsiooni.

Vallas asub kolm toidu- ja esmatarbekaupade müügiga tegelevat kauplust Luunja, Veibri ja Kavastu külas. Majutusteenuseid pakuvad Luunja vallas hotell ja turismitalu. Samuti tegeletakse jõeturismiga ning renditakse välja jõesauna, jõelaeva ja paate. Muri külas asub loodusravikeskus. Ratsutamise ja hobuste pidamise teenust osutab Luunja vallas mitu ettevõtet.

 

Tööstus

Luunja vald on tuntud kurgikasvatuse poolest. Lohkva külas tegutseb Eesti suurim katmikaladel värsket kurki ja maitserohelist kasvatav ettevõte.

Viimaste aastakümnete jooksul on valla territooriumile ehitatud mitu suure tootmismahuga ettevõtet. 2009. aastal ehitati Fortum Tartu soojuse ja elektri koostootmisjaam (Tartu elektrijaam). Samuti avas 2009. aastal OÜ Greif Luunja vallas uue trükikoja. Mööbitootmisettevõte AS Tarmeko on toonud oma tootmise Luunja valda.

Elekter

Luunja valla tarbijaid varustatakse elektriga Anne 110 kV alajaamast keskpinge jaotusvõrgu kaudu.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Lohkva, Veibri, Rõõmu, Pilka ja Kakumetsa külas ning Luunja alevikus osutavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust eraettevõtted. Hajaasustusega piirkondade veevarustus toimub lokaalsete salv- või puurkaevude baasil.

Luunja alevikus rekonstrueeriti 2010. aastal ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud; sama projekti raames rajati ka uus reovee puhastusseade ja veetöötlusjaam. Projekti rahastasid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, KIK ja Luunja vald.

Transport

 

Luunja valla haldusterritooriumi läbivad 15,2 kilomeetri ulatuses kaks tugimaanteed: Tartu-Räpina ja Aovere-Luunja. Luunja valla kõrvalteed, kogupikkusega 49 kilomeetrit, on Pilka-Tähemaa, Luunja-Kavastu-Koosa, Luunja-Põvvatu, Lohkva-Kabina-Vanamõisa, Rõõmu-Viira, Põvvatu-Sahkapuu, Haki-Savikoja ja Sava-Sääsküla. Kohalike teede kogupikkus on 143,3 kilomeetrit.

Rajatud on kolm kergliiklusteed:

• Tartu linna ja Luunja alevikku ühendav kergliiklustee,
• Lohkva-Kabina-Vanamõisa alguslõik,
• Rõõmu-Viiratee alguslõik.

Luunja valla territooriumil asuvad üle Kitseoja kulgevad Vanamõisa ja Kabina sild.

1930. aastatel plaaniti Luunjasse rajada Emajõe-alune tunnel, kuna pikka aega ületati sealkandis jõge parvega. Silla ehitamist ei peetud otstarbekaks, kuna selles piirkonnas oleks talvel tuul sillalt lume ära puhunud, mis muutnuks ajastukohase hobuse ja reega sillaületuse võimatuks. Sama aasta lõpuks sai aga selgeks, et ka tunnelit pole mõtet ehitada, kuna ka tunnelis sulaks saanitee jaoks vajalik lumi maapinna soojuse tõttu ära; seetõttu jäi tunneli ehitus katki.

Koostöös Tartu linnaga pandi 2012. aastal tööle esimene ühine bussiliin.

Tervishoid

1. jaanuarist 2021 on Luunja valla elanikke seni teenindanud perearsti praksis suletud. Seetõttu suleti ka valla velskripunktid. Valla perearsti vastuvõtt toimub Tartus .

Muri külas asub ravikuure ja alternatiivprotseduure pakkuv loodusravikeskus Loodus.

Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus korraldab Luunja vallas kultuuri-, spordi- ja noorsootööd. Keskus avati 1985. aastal Luunja Kultuurimajana, 2013. aastal muudeti keskuse nimi Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuseks. Keskuses toimub igal aastal üle 150 ürituse.

Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses tegutseb 2014. aasta seisuga 19 huviringi, millest 11 on suunatud täiskasvanutele ning 8 noortele ja lastele. Pikima traditsiooniga huviringid on naisrahvatantsurühm Klopandi, kellel täitus 2014. aastal 35. tegevusaasta, ning laulukoor Jõeõed, kes on 2014. aasta seisuga tegutsenud 10 aastat.

Festivalid

Üks suuremaid üritusi Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses on Tartu Folklooriklubi Maatasa korraldatav Tartu Noorte Folkloorifestival.

Rahvusvaheline muusikafestival Luunja Suvekantri jõudis Eesti tuntumate suviste traditsiooniliste vabaõhuürituste hulka ning pidas 2016. aastal oma 20. aastapäeva .

Noorsootöö

Luunja vallas koordineerib noorsootööd Luunja Vallavalitsus. Luunja vallas asub kaks noortekeskust, Luunja Noortekeskus ning Kavastu noortekeskus.

Aastatel 2009–2013 tegutses Luunja vallas Luunja Noortevolikogu, mille eesmärgiks oli ürituste korraldamine, volikogu komisjonide töös osalemine ning nii maakondlikul kui ka riiklikul tasandil noortepoliitika arendamine.

Raamatukogud

Valla keskraamatukogu loodi Lohkva raamatukogu baasil, harukogudega Luunjas ja Kavastus. Lohkva raamatukogu on suurima teavikukoguga külaraamatukogu Tartumaal. Kavastu haruraamatukogu asutati 1949. aastal Emajõe raamatukoguna, kuid alates 1996. aastast kannab see harukogu Kavastu raamatukogu nime. Luunja haruraamatukogu asutati 1908. aastal. Raamatukogu ruumidesse rajati 2014. aastal ka Jaan Jaago tubamuuseum.

Meedia

Luunja vallas ilmub kord kuus valla infoleht Kodu Uudised. Samuti annab vallavalitsus iga aasta lõpus välja seinakalendri järgmise aasta olulisemate sündmustega.

Henrik Visnapuu nimeline kirjandus- ja kultuuriauhind

  Pikemalt artiklis Henrik Visnapuu preemia

Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas Luunja vallas ja suri 3. aprillil 1951 Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis Long Islandil. Pärast Visnapuu surma hakkas Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts andma välja Visnapuu-nimelise kirjanduspreemiat. Preemia väljaandmine katkes, kuid 2020. aasta novembris otsustas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides koostöös Luunja vallaga taastada Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna, mis kuulutatakse välja igal teisel aastal laureaadi silmapaistva teose, uurimuse või elutöö eest .

 

Peipsiveere looduskaitseala, endise nimega Emajõe-Suursoo maastikukaitseala, kuulub juba 1981. aastast riikliku looduskaitse alla. Ala kuulub Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka ning on pindala suuruselt viies Eesti soostik, ühtlasi Eesti suurim deltasoostik. Looduskaitsealal asub Kantsi kõrtsihoone juurest algav kolme kilomeetri pikkune laudtee .

 

Luunja mõisa park asub Luunja aleviku kõrval Emajõe ürgoru serval. Mõisapark on umbes 2,5 hektari suurune ja rajati 19. sajandi alguses. See on arvatud looduskaitsealuste objektide hulka. Märkimist väärib ka Luunja sovhoosi ajal rajatud Luunja mõisapargi roosiaed.

Sirgu külas Urmas Saksa Ratsatalus kasvatatakse võistlushobuseid, korraldatakse treeningulaagreid ja ratsavõistlusi. Ratsatalus on Emajõe-äärne piknikukoht, mis on lisaks ratsatalu külastajatele avatud ka jõel liikuvatele paadimatkajatele.

 

Kabina küla oli tänu mõisapargile ja männimetsadele populaarne puhkekoht juba 19. sajandil. Tänapäeval on populaarne ka endises kruusakarjääris olev ujumis- ja puhkekoht. Kabina pargis asub 1995. aastal avatud mälestuskivi 1870. aastal toimunud esimese ülemaailmse laste laulupeo mälestuseks.

 

 

Kavastu küla mõisapark on koos teiste Emajõe-äärsete mõisaparkidega võetud looduskaitse alla. Märkimisväärsed loodusväärtused ja huviväärsused on ka Kavastu Kohtukivi Koosa maantee ääres ja Luunja Suurkivi Kikaste külas. Kavastu mõisakompleksi lähedusse ehitatud maakivist hoones, kus varem tegutses Kavastu meierei, asub majutuskoht Varastatud Parve hotell. Kavastu on tuntuks teinud Kavastu parv. Parveliiklus avati Kavastus juba 1899. aastal.

Kavastust Emajõge pidi kolm kilomeetrit allavoolu asub Põhjasõja-aegne Kastre jõelahingu paik, kus 1704. aastal toimunud lahingus uputati Rootsi laevastiku lipulaev Carolus. Laeva jäänused lebavad tänapäevani Emajõe põhjamudas.

Kantsi kindlus oli sajandeid Tartu linna jaoks oluline valvepost Emajõe veeteel. Esimene märge Kantsi kindluse kohta pärineb juba 1392. aastast Hansa kaupmeeste ja novgorodlaste vahelisest liidulepingust. 1784. aastal rajati kindluse kõrvale Kantsi kõrts, mis tegutses 20. sajandi esimese pooleni. 2004. aastal rajas Keskkonnaministeerium ajaloolise Kantsi kõrtsi asukohale Emajõe-Suursoo looduskeskuse.

Eesti esimese klaverite püsinäituse ehk Eesti Klaverimuuseumi Luunja filiaali eesmärk on tähtsustada Luunjas sündinud rahvusvahelise tähtsusega klaverimeistrit Ernst Hiisi. Püsiekspositsiooni põhiosaks on kaheksa Hiisi valmistatud klaverit. Enamik klavereid pärineb Eesti Klaverimuuseumi kogust. Näitus sündis Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse ja Eesti Klaverimuuseumi koostöös ning filiaali avamist toetas Eesti Kultuurkapital. Klaverinäituse on koostanud Alo Põldmäe.

Luunja vallal puudub oma kirik; seetõttu on Luunja valla elanikud eelkõige Tartu Maarja ja Võnnu koguduse liikmed. Kord kuus viib valla buss soovijad Maarja koguduse jumalateenistusele.

2013. aasta seisuga on 19% Luunja elanikest usklikud, neist 9% luterlased, 7% õigeusklikud ja 3% muud usku.

Luunja vallas on kuus registreeritud spordiehitist :

• Kavastu jalgpalliväljak
• Kavastu palliväljakud
• Luunja Keskkooli spordisaalid
• Luunja Keskkooli staadion
• Luunja Ratsakooli maneež ja ratsaspordiväljakud
• Urmas Saksa Ratsutamiskompleks

Luunja alevikus on valgustatud suusarada (pikkusega umbes 1 km) .

Luunja vallas tegutseb korvpallinaiskond .

Aastatel 2005-2016 tegutses Luunja vallas jalgpalliklubi JK Luunja. Klubi lõpetas tegevuse, kui JK Luunja ja Tammeka II asemel alustas Esiliiga B-s teegvust Tammeka U-21.

Luunjas toimub ka iga-aastane Luunja Triatlon, mida korraldab Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostöös rahvatantsuseltsiga Trambali .

Ratsasport

Ratsutamistraditsioon pärineb Luunjas juba Nõukogude ajast. Ratsutamisega tegutsevad Luunjas Liivimaa Ratsaklubi, OÜ Luunja Stud ja Tartumaa Ratsaspordiklubi.

Tartumaa Ratsaspordiklubi liikmete seast on sirgunud mitmeid Eesti meistreid :

• Urmas Raag (üheksakordne Eesti meister)
• Tjorven Siiboja (Eesti meister noorteklassis 2008)
• Catlyn Resto (Eesti meister juunioride klassis 2011)
• Stefani Sabrodin (Eesti meister noorteklassis 2012)
• Kristi Luha (Eesti meister noorteklassis 2014)

Alates 1980. aastast korraldatakse Luunjas ratsavõistlust Luunja Karikas.

Kliima

Luunja vald asub parasvöötme mereliselt mandrilisele ülemineku kliimavöötmes.

Pinnamood

Luunja vald asub Ugandi lavamaal aluspõhja keskdevoni Burtnieki ja Aruküla liivakivi lademe avamusalal. Luunja valla piirkonnas domineerivad peamiselt näivleetunud (kahkjad leetunud) mullad. Valla idaosas on ka Peipsi soostunud, soo- ja leetunud muldasid. Luunja valla pinnakatte moodustab enamasti kvaternaari moreen, v.a Peipsiäärse madaliku piirkond, kus domineerivad rohkem soosetted. Aluspõhja moodustavad Kesk-Devoni liivakivid .

Veestik

 

Jõed

• Emajõgi

Järved

• Sirkjärv
• Koosa järv

Peakraavid

• Jürisoo
• Laukasoo
• Lodu

Ojad

• Kitseoja

Tehisjärved

• Kabina karjäär

Kaitsealused alad ja objektid

 

 

Luunja vallas on kaitse all :

• Kavastu mõisa park alleedega (13,4 ha)
• Luunja mõisa park alleedega (7,1 ha)
• Hansi kadakas (ümbermõõt 0,7 m ja kõrgus 8 m; Kõivu külas)
• Kavastu Kohtukivi (ümbermõõt 14,1 m; Kavastu külas)
• Luunja Suurkivi (ümbermõõt 28 m; Kikaste külas)
• Pähklisaare maastikukaitseala
• Peipsiveere looduskaitseala

2007. aasta oktoobris tappis 1965. aastal sündinud Einar Pajukurmu küla talumajas noahoopidega 1963. aastal sündinud Õie, kes oli Einari kunagine klassiõde .

2013. aastal leiti Luunja valla Pajunurme küla Kolga talust kaks vanemas eas külaelanikku, kes surid kuulihaavadest tekkinud vigastustesse .

Kuritegevus on Luunja vallas aastate jooksul vähenenud. Näiteks 2010. aastal registreeriti Luunja vallas 4937 väärtegu, kuid 2016. aastal vaid 2917 väärtegu .

 

• Ernst Hiis (1872–1964), klaverimeister ja ettevõtja, Estonia klaverivabriku rajaja; sündis Luunja vallas
• Jaan Jaago (1887–1949), maadleja; sündis Luunja vallas
• Karl Eduard Sööt (1862–1950), luuletaja; sündis Lohkva külas
• Eduard Sõrmus (1878–1940), viiuldaja; sündis Luunja valla Kõivu küla Kure talus
• Gregor von Berg (1765–1838), baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane, sündis Luunja mõisas

Luunja valla sõprusvald on Jämsänkoski. Jämsänkoski on endine linn Soomes Lääne-Soome läänis Kesk-Soome maakonnas, praegune Jämsä linnaosa. 1. jaanuaril 2009 liitus Jämsänkoski linn Jämsä linnaga .