Leevike

Leevike elutseb Euroopas ja terves Aasias. Ta on paigalind, kuid paljud põhja pool elavad isendid liiguvad talvel lõuna poole. Leevikeste arvuks Euroopas hinnatakse 15–28 miljonit isendit. Eestis hinnatakse leevikese pesitsusaegne arvukus 100 000 – 200 000 paarile, talvist arvukust 100 000 – 300 000 isendile.

Leevikesel on tüse keha, lühike kael ja peenikesed jalad.

Leevikesel on selgelt avalduv sooline dimorfism. Mõlemale sugupoolele on tunnuslikud lühike jäme nokk ja must pealagi, tiivavööt ja päranipuala on valged. Isaslinnu puguala, rind ja kõhualune on punased, selg on sinakashall. Jalad on mustjaspruunid. Emaslinnu selg on pruunikashall, puguala, rind ja kõhualune on helepruunid kerge roosaka alatooniga.

Leevikesed on umbes 15–19 cm pikkused. Tiibade siruulatus on umbes 24 cm. Kehakaal on umbes 26 g.

Leevike erineb kõigist teistest värvulistest ümara ja tömbi akrosoomiga spermatosoidi poolest.

Leevikese laul on väga vaikne ning koosneb katkendlikest viledest, kurinatest ja kriiksuvatest helidest. Lennu ajal esitatav sidehüüd on tasane "bitt-bitt". Kutsehüüd on tasane "djü-djü".

 

Eelistab kuusikuid, kuuse-segametsi ja parke.

 

Pesa ehitab põõsasse või puu otsa enamasti 120–180 cm kõrgusele. Mais täituvas kurnas on 4–7 muna. Haudumine kestab 12–14 päeva ja haub vaid emaslind, keda isaslind toidab. Pojad viibivad pesas umbes 15 päeva ja neid toidavad mõlemad vanalinnud.

 

Leevike toitub metsikute rohttaimede seemnetest, viljapuude pungadest ja marjadest.

Leevikest ei loeta ohustatud liigiks.

Aastal 2008 kuulutas Venemaa linnukaitse liit leevikese aasta linnuks.

Leevikese rahvapärased nimetused on krüügitaja, lüübik, tuitsutaja, toompapp, puupapp, puntpaabuke, paap, tomp ja tombak.