Eduard Sõrmus: Eesti muusik

juuli">9. juuli 1878 Kure talu, Kõivu küla, Luunja vald, Tartumaa – 16. august 1940 Moskva) oli eesti päritolu viiuldaja ja revolutsionäär.

Esimese viiuli sai ta kuueaastaselt kingituseks ning esimese viiulimänguõpetuse külarätsepalt ja kohaliku keelpilliansambli juhilt Gustav Puksilt. 1902. aastal asus ta viiulimängu õppima Peterburi konservatooriumis viiulipedagoog Leopold Aueri klassis, kuid oli sunnitud revolutsioonilise tegevuse tõttu Peterburist lahkuma. Hiljem täiendas ta end 1910. aastal Berliinis ja 1913. aastal Pariisis.

Ta õppis aastatel 1900–1902 Tartu Ülikoolis õigusteadust ning 1904–1905 Peterburi Ülikoolis ajalugu ja filosoofiat.

Sõrmus osales 1905–1907 revolutsioonides, toimetas Peterburi eesti bolševistlikku ajalehte Edasi.

Esines kontsertidega Põhjamaades, Eestis, Venemaal, Saksamaal ja Inglismaal, ühendas viiulimängu poliitilise agitatsiooniga. Muuhulgas väitis ta Saksamaal "Tuljakut" esitades, et see on vene töölislaul.

Alates 1936. aastast elas Moskvas. Suri valgeveresusse (verevähki). Maeti Moskvas Novodevitšje kalmistule.

• 1966 ehitati Mõkolajivis (Ukraina NSV) laev (suur külmutustraaler nr 441), mis ristiti "Eduard Sõrmuseks". Laeva kodusadam oli alates 1968. aastast Tallinn. Lammutati 1987.
• 1971 "Muusikaline tund: Eduard Sõrmus". Saate autor Harri Kõrvits, toimetaja Priit Raik. Salvestatud 02.04.1971, esmaeeter 05.04.1971.
• 1974 mängufilm "Punane viiul" (Tallinnfilm ja DEFA) Eduard Sõrmusest.
• 1978 andis NSV Liidu Sideministeerium välja eriümbriku Sõrmuse pildiga (kunstnik Pjotr Bendel). Viiulil on pildil nelja asemel kuus keerpulka.