Siiri Sisask: Eesti laulja

septembril 1968 Raplas) on eesti laulja ja näitleja, 2003–2007 Riigikogu liige.

Tema loodud ja esitatud laulu "Mis maa see on" (Peeter Volkonski sõnadele) laulis veel laiemalt tuntuks 2011. aasta noorte laulupeo "Maa ja ilm" ühendkoor. 1998. aastal asutas Sisask MTÜ Saagu Valgus, kuulus samanimelise heategevusprojekti nõukokku ning pidas kuni 2016. aastani Raplas heategevuspoodi. Sisaskit huvitab budism.

 

1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses õppis Sisask Vääna mõisa internaatkoolis (praegune Vääna lasteaed-algkool). Hiljem õppis ka Keila I keskkoolis. 1987. aastal lõpetas Sisask Tallinna 1. Õhtukeskkooli. Ta on õppinud 2005. aastal Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ja täiendanud end 2006. aastal keskuses George C. Marshall European Center for Security Studies Saksamaal.

Siiri Sisask on esinenud ansamblitega Ruja ja Vitamiin ringreisidel Venemaal ning solistina reisilaevadel. Ta enda sõnul pärinebki tähtis osa ta haridusest elukoolist: "Õppisin palju Urmas Alenderi kõrvalt. Tema oligi mu esimene lauluõpetaja. Lisaks Venemaa avaruste nägemine! Sõitsin Venemaa 16-17-aastaselt nii lennuki kui kollase Ikaruse bussiga risti-põiki läbi."

Muusikalisest koostööst kitarristi ja muusikateadlase Boris Björn Baggeriga sündis 1996.-1997. aastal album "1st Acoustic Graffity" ning algas Sisaski 15 aastat väldanud karjäär Saksamaal, kus ta on ka hiljem musitseerinud koos pianist Kristjan Randaluga.

Siiri Sisask on kirjutanud laule, filmi- ja muusikalavastuste muusikat, aga ka raamatuid ja laulusõnu.

1997. aastal korraldas ta Pärnus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis maalinäituse. Korraldamisel aitas teda Mark Soosaar.

2023. aastal osales ta saatesarjas "Laula mu laulu".

 

Siiri Sisask tegi lauljadebüüdi 1985. aastal Eesti Televisiooni võistluslikus muusikasaates "Kaks takti ette", esitades Raimond Valgre loomingut. Ta on laulnud ka paljude teiste heliloojate loodut, kuid ajapikku keskendunud aina rohkem enda loomingu esitamisele.

Nii näiteks koosnes juba ta esimese täispika autorikontserdi kava ta enda muusikast, laulusõnad aga kõlasid peale emakeele inglise, prantsuse, vene ja tiibeti keeles. Tema 2001. aasta teatraalsed kontserdid toimusid Eesti teatrisaalides, saateansamblisse kuulusid Taavo Remmel, Tanel Ruben, Taavi Kerikmäe ja Meelis Unt. Niinimetatud poole-elu-kontserdil kõlas ka tema 1993. aastast pärit menulugu "Ma ei maga ja ma ei söö".

Sisask on kirjutanud ka teatri- ja show-muusikat.

• 1998 tantsu- ja muusikasõu "Being and Nothingness". Koostöös Peeter Vähi ja tantsutrupiga Fine 5. Tekst: Siiri Sisask, muusika: Peeter Vähi, Siiri Sisask.
• 2001 lavastus "Neli kuningat" – Laulik (muusika: Siiri Sisask, tekst: Kati Murutar)

Muusikaalbumid

• 1993 "Hold Me, Wind/We'll Meet Another Time" Madam Siree
• 1998 "Mis maa see on" koos Ultima Thulega, Fugata Records
• 2002 "Jälg" Zupping
• 2003 "Laulud hingest..." koos Revalia Kammermeeskooriga, Global Music Group
• 2003 "Ürg ja jõud"
• 2003 "We've Been A While"
• 2005 "Kuu lõhn" Siiri Sisask, OÜ Su Music
• 2006 "Teine jälg" Finetone Music
• 2009 "11" Finetone Music
• 2010 "Lingua mea" Jazz'n'Arts
• 2012 "Hommikupuu"
• 2016 "Kuristi kohal"

DVD

• 2005 "Ole mu palve" koos Revalia Kammermeeskooriga, Eesti Raadio

Filmid

Sisask on näidelnud nii mängufilmides kui ka paaris telesarjas.

Temast endast ja ta loomingust on Mark Soosaar teinud 2006. aastal dokumentaalfilmi "Hääl maa ja taeva vahel".

• 1982 "Arabella mereröövli tütar" – Arabella hääl / Tallinnfilm
• 1984 "Karoliine hõbelõng" – kammerneitsi / Tallinnfilm
• 1985 "Naerata ometi" – lastekodutüdruk Siiri / Tallinnfilm
• 1987 "Saja aasta pärast mais" – Vilhelmine Klementi / Tallinnfilm
• 1988 "Varastatud kohtumine" – Sirje sõbranna
• 1986 "Õnnelind flamingo" – tüdruk, Vahuri pruut / Eesti Telefilm
• 1992 "Armastuse lahinguväljad" – sekretär
• 1994 "Mullikesed" – Siiri / Eesti Televisiooni draamasari
• 1996 "Veri" – abikaasa / ETV draamasari
• 2003 "Laulud hingest" – Siiri Sisask ja Revalia Kammermeeskoor / ETV muusikavideofilm
• 2007–2008 "Taarka" – Taarka / Exitfilm
• 2007–2008 "Retked Eestis" – saatejuht / Soome YLE 2 telesari

Varietee- ja kabareekavad

• 1988 kabaree Revalia hotellis Tallinn – solist
• 1990 baar-varietee Tallinn, Harju tn 6 – solist
• 1992 varietee Gloria – solist
• 1999 kabaree-klubi Park – solist
• 2002 revüüteater Bel-Etage – solist

Muusikalid ja muud muusikalavastused

• 1989 "Jeanne D'Arc ja jumal vikerkaarel" – Jeanne D'Arc
• 1995 "Marlene" – Marlene Dietrich
• 1998 "Mahtra sõda" – Juliette Marchande
• 1999 "Irma La Douce" – Irma
• 2000 "Sugar" – Sugar
• 2001 "No-No Nanette" – Lucille Early
• 2001 "Neli kuningat" – Laulik (muusika: Siiri Sisask, tekst: Kati Murutar)
• 2001 "Cabaret" – Sally Bowles
• 2002 "Evita" – Evita Peron

Tuntud laule Siiri Sisaski repertuaarist

Raamatud

• Siiri ja Jost Sisask. "Head ööd, maga hästi!" Muinasjutud. Nõiaraamat 2002.
• Siiri Sisask. "Mismoodi ma seda maailma armastan". Luuletused. Pilgrim 2016.
• Siiri Sisask. "Südame hääl". Mõtisklused. Pilgrim 2016.
• Siiri Sisask. "Hüvastijätt". Petrone Print 2018.

Siiri Sisask oli aastatel 2003–2006 erakonna Res Publica liige ja 2006–2007 Isamaa ja Res Publica Liidu liige.

2003. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta valimisringkonnas nr 4 (Harju maakond ja Rapla maakond), kogus 1391 häält, valituks ei osutunud, kuid sai Taavi Veskimäe asendusliikmena riigikogu liikmeks 7. oktoobril 2003.

2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris Sisask Kaiu vallas ja osutus 33 häälega erakonna Res Publica nimekirjas valituks.

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta üksikkandidaadina valimisringkonnas nr 4 (Harju maakond ja Rapla maakond), kogus 771 häält, ja valituks ei osutunud.

2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta parteituna erakonna Eesti 200 nimekirjas, kogus valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa) 984 häält ning ei osutunud valituks.

Lühikeseks jäänud suhe EKRE-ga

Septembris 2018 kuulutas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond paljude massimeediakanalite kaudu, et "muusik ja heategevusliku MTÜ Saagu Valgus kauaaegne eestvedaja Siiri Sisask plaanib liituda" EKRE-ga ja "Siiri Sisask kandideerib Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas" 2019. aasta Riigikogu valimistel.

EKRE oli varemgi Sisaskit oma ridadesse kutsunud, aga tal olid siis teised tegemised, on Sisask selgitanud. ""Saagu Valgus" muutus sihtasutuseks ja mina olen jäänud vaid nõukogu liikmeks, tõmmanud end tahaplaanile ja aega on ka muuks. Ütlesin ühes seltskonnas, et jah, võibolla mul ei olekski midagi EKRE-ga liitumise vastu. Seepeale tuli EKRE pakkumine. Saime kevadel kokku ja huvi oli mõlemapoolne."

Kuid juba 1. oktoobril 2018 teatasid massimeediakanalid, et Sisask loobub 2019. aasta riigikogu valimistel EKRE nimekirjas kandideerimast, kuna on enda sõnul oma "selgete väljaütlemistega samasooliste perede kaitseks tekitanud EKRE paljudes liikmetes pahameelt". EKRE esimees Mart Helme kinnitas siis, et kuna kooseluseaduse tühistamine on erakonna jaoks üks kõige olulisemaid väärtusküsimusi, siis "ei ole mõeldav, et järgmises fraktsioonis on liikmeid, kelle puhul me ei saa olla kindlad, et ta seda poliitikat oma häälega ei toeta".

Võrreldavalt sarnane lugu oli just enne seda juhtunud Eesti Panga nõukogu endise esimehe Jaan Männikuga, kes teatas EKRE-ga liitumisest 2018. aasta augusti alguses ja 20 päeva hiljem loobus sellest.

• 1999 Suure Vankri auhind
• 2001 UNICEF-i aumärk
• 2003 UNICEF-i aastapreemia Sinilind
• 2005 Noorte Kommertskoja aastaauhind
• 2015 Aadu Luukase missioonipreemia

Tema vend oli helilooja Urmas Sisask. Õde-venda on ka koos esinenud, üheks viimaseks ühisesinemiseks jäi 2020. aasta 28. novembril Pärnu kontserdimajas toimunud kontsert "Õnne sünnipäevaks, Urmas Sisask ja Pärnu kontserdimaja!", kus toimus Urmas Sisaski "Naage sümfoonia op. 164" esiettekanne ja Siiri Sisask oli selle teose vokaalsolist.

Siiri Sisaskil on esimesest abielust poeg Jost. Siiri Sisask elab Raplamaal Tamsi külas Sulu talus, mille viljakuivatisse ehitatud kontserdisaalis annab ta intiimseid kodukontserte.

Vene keele sai ta selgeks lapsena igal suvel vene pioneerilaagris olles.