religioon

Johannes Damaskusest (al-Manşūr; umbes 650 või 676 – umbes 749) oli munk ja teoloog, kirikuisa, õigeusu (vaga Johannes Damaskusest) ja katoliku pühak, Kiriku doktor.

Johannesest on säilinud seitse pühakuelulugu, mis on kõik legendilaadsed ega ole kirjutatud pealtnägijate poolt. Ainuke, mida võib vähegi uskuda, pärineb 10.–12. sajandist. Selle on kirja pannud keegi Johannes, kes võis olla Jeruusalemma patriarh Johannes VII (951–964) või Jeruusalemma patriarh Johannes VIII Chrysostomites (umbes 1098 – arvatavasti 1106/1107). Elulookirjutaja väidab, et on selle tõlkinud araabiakeelsest originaalist. Selles eluloos on vähe üksikasju ning ta on legendilaadne. Seetõttu on Johannese eluloo esitus selles artiklis oletuslik ja vastuoluline.

Johannes Damaskusest sündis umbes 650 (umbes 675. või 676. aastal; erinevad allikad nimetavad 642. kuni 690. aastat. Alexander Kazhdani järgi sündis ta umbes 650, Johannes Hoecki järgi umbes 675.

Johannes kasvas üles Damaskuse kalifaadi pealinnas Damaskuses kaliifi õukonnas jõukas araabia või arabiseeritud kristlikus perekonnas. Pärimuse järgi oli ta kaliif Muawiyahi poja, tulevase kaliifi Yazid I (sündis ajavahemikul 642–647) mängu- ja õpingukaaslane. See teeb tõenäoliseks, et Johannes sündis 650. aasta paiku. Loe edasi...

Aleksius II – Augustinus – Thomas Aquinost – David Bawden (Miikael I) – Benedictus XVI – Johann Calvin – Siddhārtha Gautama – Tenzin Gyatso – Johannes Paulus II – Kornelius (Jakobs) – Martin Luther – Lucian Pulvermacher (Pius XIII)

• Eesti kihelkondade loend
• Eesti kihelkondade loend maakonniti
• Eesti kirikute loend
• Eesti kirikute loend haldusüksuste kaupa
• Eesti looduslike pühapaikade loend
• Eesti looduslike pühapaikade loend kihelkonniti
• Jumalate loend
• Katoliku pühakute loend
• Kirikute loend
• Kõrgeimate kirikute loend
• Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend
• Usundite loend
• Usuühendused Eestis
• Vanakreeka mütoloogia tegelaste loend
• Õigeusu pühakute loend

Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid "usund" ja "usk") on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab.

Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio, mille etümoloogia on vaieldav. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'.