kas Teadsid 2023

Malli jaoks valitakse fakte leheküljelt Vikipeedia:Kas teadsid.

Siin arhiveeritakse 2023. aastal esilehele jõudnud faktid.

 

• 3. jaanuaril saab 20-aastaseks kliimaaktivist Greta Thunberg.
• 4. jaanuaril 80 aastat tagasi asutati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit.
• 5. jaanuaril 100 aastat tagasi sündis skulptor Endel Taniloo (pildil).
• 5. jaanuaril saab 70-aastaseks arst ja XIV Riigikogu liige Hele Everaus, kes algatas Eestis luuüdi siirdamise.
• 7. jaanuaril 125 aastat tagasi sündis Pärnu linnapea ja Eesti sotsiaalminister Oskar Kask.
• 8. jaanuaril 200 aastat tagasi sündis darvinismi eestkõneleja, geograaf ja antropoloog Alfred Russel Wallace.

 

• 9. jaanuaril 140 aastat tagasi sündis kolonel ja riigikohtunik Peeter Kann.
• 9. jaanuaril 70 aastat tagasi sündis pimedate koolitaja ja sotsiaaltöötaja Aleksander Vassenin.
• 11. jaanuaril 110 aastat tagasi sündis Neeme Laanepõld, kes kirjutas eestikeelsed sõnad prantsuse lastelaulule "Põdra maja".
• 12. jaanuaril 70 aastat tagasi nimetas August Rei Oslos ametisse esimese Vabariigi Valitsuse eksiilis, Johannes Sikkari valitsuse.
• 14. jaanuaril 150 aastat tagasi sündis Nõukogude Venemaa riigitegelane Moissei Uritski (pildil), kes tapeti 1918. aastal.
• 14. jaanuaril 100 aastat tagasi sündis Hugo Raudsaar, kes tegi Tartu tähetorni viimase teadusliku vaatluse ja rajas oma kodutallu tähetorni, kus pidas loenguid.

 

• 17. jaanuaril saab 80-aastaseks kauaaegne Tallinna Lastehaigla juht ja sotsiaalministeeriumi lastehaiguste nõunik Mall-Anne Riikjärv.
• 17. jaanuaril saab 40-aastaseks diplomaat Mart Lätte, kes uuris eestlaste sõjalisi kohustusi keskajal ja kuulutati Venemaal soovimatuks isikuks.
• 18. jaanuaril 125 aastat tagasi sündis kirjanik Albert Kivikas, kelle esimesed raamatud kandsid nime "Ohverdet konn" ja "Lendavad sead".
• 19. jaanuaril 130 aastat tagasi sündis riigikohtunik, Rahvuskogu liige ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu osakonnajuhataja Karl Saarmann.
• 22. jaanuaril 100 aastat tagasi avati Riisselja–Orajõe raudtee.
• 22. jaanuaril 125 aastat tagasi sündis Riigikogu kahe koosseisu ja I Riigivolikogu liige Maksim Unt (pildil), kes juhtis Konstantin Pätsi pere küüditamist.

 

• 23. jaanuaril 230 aastat tagasi toimus Teine Poola jagamine (pildil kaart).
• 23. jaanuaril 100 aastat tagasi sündis akadeemik majandusteadlane Mihhail Bronštein, kes sai Valgetähe teenetemärgi Tallinna sünagoogi ehituse toetamise eest.
• 23. jaanuaril 100 aastat tagasi sündis Mihhail Kotik, kes avaldas vene keeleruumis unikaalse tehnopsühholoogia õpiku.
• 23. jaanuaril saab 80-aastaseks Hain Rebas, kes astus kaitseministri kohalt tagasi Pullapää kriisi tagajärjel.
• 24. jaanuaril 100 aastat tagasi sündis helilooja ja dirigent Ülo Raudmäe, kelle muusikali "Pipi Pikksukk" mängiti 25 aasta jooksul 402 korda.
• 26. jaanuaril 130 aastat tagasi sündis Eesti NSV Teaduste Akadeemia president, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja Eesti nõukogude entsüklopeedia peatoimetaja Johan Eichfeld.
• 28. jaanuaril 180 aastat tagasi sündis Mihkel Veske, kes näitas, et minevikus asustasid kogu Põhja-Venemaad soome-ugri hõimud.

 

• 30. jaanuaril 75 aastat tagasi algasid 1948. aasta taliolümpiamängud.
• 1. veebruaril 30 aastat tagasi tegi parvlaev "Estonia" (pildil mudel) esimese reisi Stockholmi ja Tallinna vahel.
• 1. veebruaril 90 aastat tagasi sündis arhitekt Ago-Livius Kerge, kes juhtis Tallinnas Kodanike Komiteede liikumist.
• 3. veebruaril 230 aastat tagasi sündis teoloog Karl Christian Ulmann, kes palus end vabastada Tartu ülikooli rektori kohalt halva tervise tõttu ja sai kogu Venemaa evangeelse vaimulikkonna juhiks, kellena töötas peaaegu 11 aastat.
• 4. veebruaril 130 aastat tagasi sündis Abhaasia parlamendisaadik August Martin, kes jäeti ilma õigusest töötada õpetajana Baltimaades, kui oli nõudnud õigust õpetada lapsi nende emakeeles.
• 4. veebruaril 220 aastat tagasi antud ukaasiga asutati Venemaal kreiskoolid.

 

• 7. veebruaril 90 aastat tagasi sündis astrofüüsik ja akadeemik Arved Sapar.
• 7. veebruaril 90 aastat tagasi sündis Tallinna Tallinna Linna RSN Täitevkomitee esimees (linnapea) ja Eesti NSV Ülemnõukogu liige Harri Lumi.
• 8. veebruaril 90 aastat tagasi sündis keemik Ivar Rooks (pildil), kes uuris põlevkivi poolkoksistamist ja aitas projekteerida 1000-tonniseid retorte.
• 9. veebruaril saab 75-aastaseks alpinist, lumeleopard Jaan Künnap, kes laadis Vikipeedia pildipanka üle 8000 foto ja valiti kahel järjestikusel aastal eestikeelse Vikipeedia aasta fotograafiks.
• 11. veebruaril 140 aastat tagasi sündis Jaan Piiskar, kes oli Asutava Kogu ja esimese viie Riigikogu liige ning Eesti haridusminister Konstantin Pätsi kolmandas valitsuses.
• 12. veebruaril 90 aastat tagasi sündis korvpalluir ja estraadilaulja Bruno O'Ya, kes mängis parima võõrkeelse filmi "Oscarile" kandideerinud filmis.

 

• 13. veebruaril 160 aastat tagasi sündis naistearst, Tsaari-Venemaa polkovnik ja Eesti sanitaarkindralmajor Hans Leesment.
• 15. veebruaril 120 aastat tagasi sündis vanade eestlaste eesnimede ja Gustav Suitsu uurija Eduard Roos.
• 15. veebruaril 100 aastat tagasi sündis nõukogude dissident, Andrei Sahharovi abikaasa ja Maarjamaa risti kavaler Jelena Bonner.
• 16. veebruaril 130 aastat tagasi sündis Mihhail Tuhhatševski, üks 5 esimesest Nõukogude Liidu marssalist.
• 16. veebruaril saab 30-aastaseks kabetaja, Rubiku kuubiku lahendaja ja akordionist Anti Ingel.
• 17. veebruaril 100 aastat tagasi algas rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses (pildil tulemuste kaart) selle kohta, kas usuõpetus peaks olema algkooli õppekavas.

 

• 21. veebruaril 70 aastat tagasi avastasid Francis Crick ja James D. Watson DNA molekuli ehituse (pildil DNA molekuli lõik).
• 21. veebruaril saab 75-aastaseks Rahvarinde ideoloog füüsik Peet Kask, kes kirjutas alla 40 kirjale ning kuulus Eesti Vabariigi Ülemnõukokku, Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assambleesse.
• 23. veebruaril 130 aastat tagasi patenteeris Rudolf Diesel diiselmootori.
• 23. veebruaril 110 aastat tagasi sündis Eesti rahvuskorpuse kapellmeister ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõud Artur Vahter.
• 24. veebruaril 1 aasta tagasi algas Venemaa sissetung Ukrainasse.
• 25. veebruaril 175 aastat tagasi kuulutati välja Prantsusmaa Teine Vabariik.

 

• 1. märtsil 140 aastat tagasi sündis diplomaat Kaarel Robert Pusta, kes oli Eesti saadik 10 riigis ja 1920. aastal 3 päeva välisminister.
• 3. märtsil saab 100-aastaseks ajakiri Time (pildil esimese numbri kaas).
• 3. märtsil 190 aastat tagasi sündis kirurgiaprofessor ja Tartu ülikooli rektor Eduard Georg von Wahl., kes võimude ja avalikkuse vastuseisust hoolimata kinkis ülikoolile psühhiaatriakliiniku.
• 4. märtsil 130 aastat tagasi sündis fotograaf Carl Sarap, kelle ettevõte Odamees kirjastas kolme kirjastusega samanimelist väljaannet.
• 4. märtsil 110 aastat tagasi sündis viiuldaja Hubert Aumere, kes loobus Stradivari viiulist eestlase valmistatud viiuli kasuks.
• 5. märtsil 120 aastat tagasi sündis Elmar Karu, kes oli 23 aastat Eesti NSV peapsühhiaater ja emeriteerus alles 90-aastaselt.

 

• 6. märtsil 270 aastat tagasi sündis pastor Heinrich Johann von Jannau, kes kirjutas esimese eesti talurahva ajalugu käsitleva monograafia.
• 6. märtsil 125 aastat tagasi sündis Rahvuskogu ja I Riigivolikogu liige ning Toronto Eesti Ühispanga asutajaliige Eduard Riisna.
• 9. märtsil saab 75-aastaseks 40 kirjale alla kirjutanud Andres Langemets, kes oli 9 aastat ajakirja Looming peatoimetaja.
• 10. märtsil 150 aastat tagasi sündis Amalie Konsa (pildil), keda on nimetatud eesti teatri vanaemaks.
• 10. märtsil 110 aastat tagasi sündis väliseesti metsandusteadlane Viktor Obet, kes uuris Eesti Vabadussõda.
• 10. märtsil 100 aastat tagasi sündis helilooja ja publitsist Valter Ojakäär.

 

• 14. märtsil 140 aastat tagasi sündis baltisaksa kunstiajaloolane Oskar Waldhauer, kes alates 1904. aastast kuni surmani töötas Peterburis Ermitaažis.
• 14. märtsil 120 aastat tagasi sündis filoloog ja eesti kirjanduse uurija Liis Raud, kes avaldas lasteraamatuid Metslapse nime all.
• 17. märtsil saab 60-aastaseks Eesti Kongressi liige, looduskaitsetegelane ja teaduse populariseerija Teet Koitjärv.
• 17. märtsil saab 50-aastaseks ladina keele õpetaja Kaarina Rein.
• 19. märtsil 525 aastat tagasi sündis Rootsi viimane katoliiklik peapiiskop Johannes Magnus (pildil), kes leiutas 11 olematut Rootsi kuningat.
• 19. märtsil 100 aastat tagasi sündis Valga algklasside õpetaja Leida Kudisiim, kes kirjutas romaani "Üle väljamäe".

 

• 20. märtsil 80 aastat tagasi sündis Arvo Alas, kes oli suursaadik Islandil, Taanis ja Norras ning tõlkis nende maade kirjandust eesti keelde.
• 23. märtsil saab 60-aastaseks Riigikogu 4 koosseisu liige Jaanus Marrandi, kelle isa Heino Marrandi oli NSV Liidu Ülemnõukogu saadik ja vanaisa Rein Marrandi oli samuti Riigikogu liige.
• 24. märtsil 150 aastat tagasi sündis maavärinate ja meteoroloogia uurija Elmar Rosenthal, kelle vanaisa oli Johann Voldemar Jannsen.
• 24. märtsil saab 70-aastaseks režissöör ja filmikunstnik Heiki Ernits, kes on kõige rohkem tuntud Lotte sarja tegijana.
• 25. märtsil saab 70-aastaseks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Eesti Kongressi, Eesti Põhiseaduse Assamblee ja VII Riigikogu liige ja veteranide maailmameister korvpallis Ivar Raig (pildil).
• 25. märtsil saab 70-aastaseks organist ja helirežissöör Urmas Taniloo.

 

• 27. märtsil 140 aastat tagasi sündis Marie Under (pildil), kes alustas luuletamist saksa keeles ja varjunimega Mutti.
• 28. märtsil saab 50-aastaseks laulja Jaagup Kreem.
• 28. märtsil saab 50-aastaseks füüsik ja teaduse populariseerija Mart Noorma.
• 28. märtsil saab 50-aastaseks Riigikogu kahe koosseisu asendusliige Igor Kravtšenko.
• 31. märtsil 150 aastat tagasi sündis I Riigikogu saadik ja Eesti Arstide Liidu esimees Juhan Luiga, kelle ajalooalaseid kirjutisi peetakse ebausaldusväärseteks, aga psühhiaatriaalaseid kirjutisi hinnatakse kõrgelt.
• 2. aprillil 210 aastat tagasi sündis baltisaksa sõjaväelane ja diplomaat Ernst Johann von Stackelberg.

 

• 4. aprillil 100 aastat tagasi sündis kindralmajor ja NSV Liidu rahvasaadik Vello Vare.
• 6. aprillil 80 aastat tagasi ilmus "Väike prints", mille prantslased hääletasid 20. sajandi parimaks prantsuse raamatuks.
• 7. aprillil saab 110-aastaseks Tartu Linnaraamatukogu.
• 7. aprillil saab 40-aastaseks Janar Talts (pildil), kes valiti kahel aastal järjest Korvpalli Meistriliiga parimaks kaitsemängijaks.
• 8. aprillil 90 aastat tagasi sündis flötist Samuel Saulus, kellele pühendasid teoseid Eduard Tubin, Ester Mägi, Arvo Pärt, Eugen Kapp, Peeter Vähi, Boriss Parsadanjan, Heino Jürisalu, Kuldar Sink ja gruusia helilooja Omar Mindorašvili.
• 9. aprillil 130 aastat tagasi sündis Otto Tiefi valitsuse sotsiaalminister Voldemar Sumberg, kellele mõisteti Eesti hümni laulmise eest 8 aastat vangistust range režiimiga koloonias.

 

• 10. aprillil 120 aastat tagasi sündis kirjandusteadlane Karl Taev, kes käivitas Tartu ülikooli pärast Teist maailmasõda.
• 10. aprillil 120 aastat tagasi sündis Kuressaare linnaarhitekt Eugen Haamer, kes projekteeris Kuressaare põhikooli hoone.
• 12. aprillil 120 aastat tagasi sündis esimene Eesti raadioreporter Felix Moor.
• 13. aprillil saab 60-aastaseks male maailmameister ja Putini-vastane aktivist Garri Kasparov.
• 15. aprillil 230 aastat tagasi sündis Friedrich Georg Wilhelm Struve (pildil), kes esimesena mõõtis teise tähe kauguse Päikesesüsteemist ja kellel oli 18 last.
• 15. aprillil 150 aastat tagasi sündis Aleksander Põrk, kes algatas Jüriöö mälestamise traditsiooni.

 

• 19. aprillil saab 60-aastaseks ajakirjanik ja riigikogu kahe koosseisu liige Barbi Pilvre.
• 20. aprillil 130 aastat tagasi sündis katalaani sürrealistlik kunstnik Joan Miró.
• 20. aprillil 100 aastat tagasi sündis Viimsi valla aukodanik Kaljo Alaküla.
• 20. aprillil saab 70-aastaseks Viljandi linnapea, Eesti regionaalminister ja riigikogu 4 koosseisu liige Peep Aru (pildil).
• 21. aprillil saab 90-aastaseks mehaanikateadlane Jaan Metsaveer.
• 23. aprillil 680 aastat tagasi algas Jüriöö ülestõus.

 

• 24. aprillil saab 60-aastaseks anarhistlik muusik Tõnu Trubetsky.
• 27. aprillil saab 100-aastaseks ajakiri Looming.
• 27. aprillil 110 aastat tagasi sündis kunstnik Elmar Kits.
• 27. aprillil 90 aastat tagasi sündis EKP Keskkomitee ideoloogiasekretär Rein Ristlaan.
• 28. aprillil 110 aastat tagasi sündis kommunist Olga Lauristin, kes oli 14 aastat sunnitööl ning hiljem 3 aastat sotsiaalkindlustuse minister ja 4 aastat kinematograafia minister.
• 28. aprillil 100 aastat tagasi sündis kolme ülikooli üldplaneeringu autor arhitekt ja kunstiajaloolane Jaan Allpere (pildil).

 

• 5. mail 100 aastat tagasi algasid II Riigikogu valimised, mis lõppesid Põllumeeste Kogude võiduga.
• 6. mail saab 70-aastaseks poliitik Ülle Rajasalu, kes oli 8 aastat Harju maavanem.
• 6. mail saab 50-aastaseks sotsioloog ja kultuuriajakirjanik Aet Annist, kes avaldas esimese eestikeelse antropoloogilise uurimuse ja esimese eesti autoritega antropoloogiaõpiku.
• 7. mail 190 aastat tagasi sündis saksa helilooja Johannes Brahms, kes pianisti ja dirigendina osales sageli oma teoste esmaettekannetel.
• 7. mail saab 60-aastaseks Eesti eksiilvalitsuse viimane riigisekretär õigusteadlane Katrin Merike Nyman-Metcalf.
• 7. mail 10 aastat tagasi startis esimene Eesti satelliit ESTCube-1 (pildil).

 

• Tartu ülikooli audoktor Umberto Eco (pildil) pidas Tartu ülikoolis loengu väljamõeldud tegelaste ontoloogiast.
• Eduard Vilde oli esimene kirjanik, kes sai Tartu ülikooli audoktoriks.
• 19. sajandi üks kuulsaimaid matemaatikuid Évariste Galois hukkus 20-aastaselt duellil.
• Nõukogude skulptorit Vera Muhhinat peetakse ka 12–18 külgtahuga teeklaasi disaineriks.
• Stanfordi vanglaeksperimendi käigus kehastusid 24 tudengit vangideks ja vangivalvuriteks ülikooli keldrisse rajatud võltsvanglas.

Neid ja teisigi artikleid toimetati tänavustel keeletoimetamistalgutel.

 

• 16. mail 320 aastat tagasi asutati Peterburi (pildil lipp).
• 16. mail 100 aastat tagasi sündis väliseesti arst ja karikaturist Rein Riitsalu.
• 16. mail saab 50-aastaseks alpinist Ivar Mäerand, kes esimese Eesti ekspeditsiooni koosseisus tõusis Matterhornile ja Denalile.
• 18. mail saab 70-aastaseks ehtekunstnik Jaan Pärn, kes avas kaupluse Helsingis, et mitte olla Eestis kurjategija.
• 20. mail 40 aastat tagasi kirjeldasid Luc Montagnier ja Françoise Barré-Sinoussi esimestena HI-viirust.
• 21. mail saab 90-aastaseks Enn Põldroos, kes on olnud Eesti Kunstnike Liidu esimees ja president, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja pälvinud 3 korda Kristjan Raua preemia.

 

• 22. mail saab 50-aastaseks laulja, teleprodutsent ja Järvamaa kultuuritegelane Arlet Palmiste.
• 23. mail saab 70-aastaseks endine poliitik Villu Reiljan.
• 24. mail 30 aastat tagasi iseseisvus Eritrea (pildil lipp).
• 25. mail 5 aastat tagasi hakkas kehtima isikuandmete kaitse üldmäärus.
• 26. mail 110 aastat tagasi sündis Leo Tepaks, kes uuris turbulentset voolamist ja veepuhastustehnoloogiat.
• 28. mail 100 aastat tagasi sündis Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär Karl Vaino, keda peetakse 1980. aastate venestamispoliitika võrdkujuks Eestis.

 

• 29. mail 150 aastat tagasi sündis Rudolf Tobias (pildil), kes oli kujutatud Eesti 50-kroonisel rahatähel.
• 29. mail saab 30-aastaseks seitsmevõistleja Grete Griffin, kes jäi juunioride MM-medalist ilma kõigest 1 punktiga.
• 30. mail 460 aastat tagasi algas Põhjamaade seitsmeaastane sõda Rootsi ning tema lääne- ja lõunanaabrite vahel, mille tulemusel läks Läänemaa Taanilt Rootsile.
• 30. mail 120 aastat tagasi sündis kõige kauem ametis olnud Tartu ülikooli rektor Feodor Klement.
• 31. mail 800 aastat tagasi toimus Ukrainas Kalka lahing, milles arvulises ülekaalus olev Vene ja polovetside ühendatud vägi sai lüüa mongolitelt.
• 4. juunil saab 40-aastaseks lauljatar Liisi Koikson.

 

• 5. juunil 150 aastat tagasi sündis Kaarel Parts, kes oli Riigikohtu ainus esimees enne Teist maailmasõda.
• 6. juunil 150 aastat tagasi pandi alus Kolmekeisriliidule.
• 8. juunil saab 50-aastaseks sotsioloog Veronika Kalmus, kes on 8-kordne Eesti meister ja NSV Liidu noortemeister vene kabes.
• 9. juunil 90 aastat tagasi kinnitati Allveelaevastiku Sihtkapitali põhikiri.
• 10. juunil 90 aastat tagasi algas teine rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks, mis ei toetanud põhiseaduse muutmist.
• 11. juunil 160 aastat tagasi sündis fotograaf Heinrich Tiidermann (pildil), kes andis välja fotograafiaõpiku ja mitu etnograafilise tähtsusega fotoalbumit.

 

• 12. juulil 125 aastat tagasi iseseisvusid Filipiinid (pildil lipp).
• 13. juunil 125 aastat tagasi avastati neoon.
• 15. juunil 225 aastat tagasi sündis Liivimaa ja Eestimaa kubermangu ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner George Browne.
• 16. juunil 150 aastat tagasi sündis ajakirjanik Peeter Speek.
• 17. juunil saab 60-aastaseks Eesti Töötukassa juhatuse kauaaegne esimees Meelis Paavel.
• 17. juunil saab 40-aastaseks leiutaja ja ettevõtja Karoli Hindriks, kes leiutas pehme helkuri.

 

• 19. juunil 400 aastat tagasi sündis Blaise Pascal, kes leiutas hüdraulilise pressi, ruletimasina ja käekella ning arvutas esimesena Maa atmosfääri massi.
• 19. juunil saab 40-aastaseks laulja Tatjana Mihhailova-Saar (pildil), keda ei võetud muusikakooli muusikalise kuulmise puudumise tõttu ja lõpetas Viljandi Kultuurikolledži tantsijana.
• 20. juunil 120 aastat tagasi sündis Eesti Teaduste Akadeemia president Arnold Veimer.
• 20. juunil saab 60-aastaseks eesti keeleteadlane Karl Pajusalu, kes on nii Eesti kui Läti Teaduste Akadeemia liige.
• 24. juunil 90 aastat tagasi sündis Jaan Eilart, kes asutas väidetavalt maailma vanima tudengite looduskaitseühenduse Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi ja juhtis NSV Liidu esimese rahvuspargi Lahemaa rahvuspargi rajamist.
• 24. juunil 90 aastat tagasi sündis dissident Sergei Soldatov, kes oli 6 aastat vangis ja saadeti seejärel NSV Liidust välja.

 

• 26. juunil 110 aastat tagasi sündis Eesti NSV teeneline jurist Karl Püss, kes oli ENSV Ülemnõukogu seaduse-eelnõude komisjoni esimees.
• 30. juunil 100 aastat tagasi algas Tallinnas Rohelisel aasal VIII üldlaulupidu, kus esmaesitati Mihkel Lüdigi laulu "Koit".
• 30. juunil 440 aastat tagasi sündis Eestimaa kuberner ja Liivimaa kindralkuberner Jakob De la Gardie, kelle juhitud Rootsi ja Venemaa ühendatud sõjavägi sai hävitavalt lüüa Poola-Leedult.
• 1. juulil 10 aastat tagasi hakkasid Eestis sõitma Stadler FLIRT rongid (pildil), mida värvi järgi porganditeks kutsutakse.
• 1. juulil 150 aastat tagasi sündis loomaarstiteadlane Juhan Ainson, Eesti Ajutise Maanõukogu ja Eesti Asutava Kogu liige, kes heiskas 1918 Kuressaares Saksa riigilipu kõrvale sinimustvalge.
• 2. juulil 90 aastat tagasi sündis alpinist Heino Paltser, kes juhtis eestlaste esmatõusu NSV Liidu kõrgeimale mäele Kommunismi mäetipule.

 

• 3. juulil 120 aastat tagasi sündis Velikije Luki ja Tallinna aukodanik Lembit Pärn, kelle mõlemad ausambad on maha võetud.
• 5. juulil 175 aastat tagasi sündis baltisaksa kindralmajor Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau, kes päris krahvitiitli oma äialt.
• 5. juulil 90 aastat tagasi sündis Eesti Komitee, Põhiseaduse Assamblee ja Uku Masingu Kolleegiumi liige Vello Salum, kes rajas Pilistverre tehisjärved ja kivikangru.
• 5. juulil 40 aastat tagasi sündis kuulitõukaja Taavi Peetre, kes uppus 27-aastaselt Tamula järve.
• 6. juulil saab 50-aastaseks "Aktuaalse kaamera" saatejuht-toimetaja Priit Kuusk (pildil) ehk Wend.
• 9. juulil 75 aastat tagasi sündis dirigent Priit Raik., kes oli üks XXI üldlaulupeo üldjuhtidest.

 

• 12. juulil 140 aastat tagasi sündis Karl Luik, kes oli 14 aastat Tartu linnapea.
• 13. juulil 240 aastat tagasi sündis Eestimaa kindralkuberner ja Tallinna sõjakuberner August I, kelle äi oli Rootsi kuningas ja väimees oli Kreeka kuningas.
• 13. juulil 160 aastat tagasi sündis Eestimaa tsiviilkuberner Izmail Korostovets (pildil), kes otsustas Tallinnale nimeks anda Kolõvan.
• 15. juulil 580 aastat tagasi sündis Michael Hildebrand, kes oli väejuht Smolino lahingus ja 25 aastat Riia peapiiskop.
• 16. juulil saab 75-aastaseks kriminaalõiguse professor ja Riigikohtu nõunik Jaan Sootak, kes kaitses õigusteaduse kandidaadikraadi teemal "Abikaasade konfliktide pinnalt toime pandud kuriteod".
• 16. juulil 30 aastat tagasi toimus Narva referendum, mille Riigikohus tunnistas kehtetuks.

 

• 17. juulil saab 70-aastaseks purjetaja, ajakirjanik ja ärimees Kalev Vapper.
• 18. juulil saab 50-aastaseks põllumajandusteadlane Merrit Noormets, kes uurib mustika, jõhvika ja pohla sortide aretamist.
• 18. juulil saab 40-aastaseks kümnevõistleja ja Euroopa sisemeister seitsmevõistluses Mikk Pahapill.
• 19. juulil 130 aastat tagasi sündis nõukogude luuletaja Vladimir Majakovski.
• 21. juulil 100 aastat tagasi sündis ülempreester ja Halinga valla aukodanik Emmanuel Kirss, kelle metropoliit Kornelius pani kirikukeelu alla.
• 23. juulil 420 aastat tagasi sündis Liivimaa kindralkuberner Axel Lillie (pildil), kes noorpõlves oli Gustav II Adolfi paaž.

 

• 25. juulil 125 aastat tagasi sündis Vabadussõja veteran, Rahvuskogu ja I Riigivolikogu liige loomaarst Valter Kadarik (pildil).
• 25. juulil saab 70-aastaseks endine Tallinna Ülikooli filoloogiateaduskonna dekaan Suliko Liiv.
• 25. juulil saab 50-aastaseks teatrikunstnik Iir Hermeliin, kes kujundas ka 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse lava.
• 28. juulil saab 40-aastaseks korvpallur ja treener Heiko Rannula.
• 29. juulil saab 40-aastaseks Sille Vaiksaar, kes tuli 19 korda Eesti meistriks ning osales paljudel juunioride ja üliõpilaste MM-idel sõudmises.
• 31. juulil saab 80-aastaseks kunstiajaloolane Juta Keevallik, kes esimesena kaitses kunstiajaloos teaduskraadi pärast taasiseseisvumist.

 

• 1. augustil 800 aastat tagasi algas Viljandi piiramine ristisõdijate poolt, mille lõpus linnust kaitsnud eestlastele anti armu ja kaitsjatest venelased poodi üles.
• 1. augustil 130 aastat tagasi sündis Eesti kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann (pildil), kes ei muutnud nime selle halvast kõlast hoolimata, ehkki tema naine tegi seda.
• 1. augustil 100 aastat tagasi sündis Aino Põldra, kes kujundas Anadõri, Pensa, Uljanovski ja Kirovi pioneeride palee interjööri.
• 2. augustil 130 aastat tagasi sündis karskustegelane ja Eesti Tantsuõpetajate Ühingu asutajaliige Jakob Adamtau.
• 2. augustil saab 40-aastaseks ujuja Elina Partõka, kes tuli kahtedel olümpiamängudel kolmandasse kümnesse.
• 4. augustil 120 aastat tagasi sündis Eduard Viirsoo, kes oli 10 aastat Tallinna linnaagronoom.

 

• 9. augustil 150 aastat tagasi sündis IV Riigiduuma, Eesti Ajutise Valitsuse ja Eesti Asutava Kogu liige Jaan Raamot, kelle 9-toalises korteris tegutses Eesti valitsus.
• 10. augustil 440 aastat tagasi sõlmiti Pljussa vaherahu, mis lõpetas Liivi sõja.
• 10. augustil 440 aastat tagasi sündis 14 aastat Eestimaa kuberner olnud Philipp von Scheiding.
• 11. augustil 50 aastat tagasi sündis hukkunud alpinist Jane Riga (pildil).
• 12. augustil 700 aastat tagasi sõlmiti Pähkinäsaari rahu, millega esimest korda määrati Rootsi ja Novgorodi vabariigi vaheline piir.
• 12. augustil 530 aastat tagasi sündis Taani kuningas Christian III, kelle surma tõttu sattus Taani Liivi sõtta.

 

• 15. augustil saab 50-aastaseks Jääboileri ja Justamendi trummar Tiit Kevad.
• 16. augustil 90 aastat tagasi sündis Eesti NSV teeneline õpetaja Milli-Irene Pedajas.
• 17. augustil 420 aastat tagasi sündis Rootsi kindral Lennart Torstenson, kelle sõjaväeline karjäär algas kuninga käsu omavolilise muutmisega.
• 18. augustil 100 aastat tagasi sündis põllumajandusteadlane Karl Kaarli, kes uuris, millised kaunviljad ja õlikultuurid sobivad Eestis kasvatamiseks.
• 18. augustil saab 60-aastaseks loodusfotograaf Arne Ader (pildil).
• 20. augustil saab 70-aastaseks akadeemik keeleteadlane Raimo Raag, kellel on üle 400 teadustrükise ja õppematerjali.

 

• 23. augustil saab 60-aastaseks Tiina Tamm, esimene eestlanna, kes tõusnud üle 7500 m kõrguse mäe (Muztagata) tippu.
• 24. augustil 100 aastat tagasi sündis kolonelleitnant Sven Ise, kes koolipoisina heiskas 28. augustil 1941 sinimustvalge Pika Hermanni torni.
• 25. augustil 30 aastat tagasi sai Lihula linnaks.
• 26. augustil 70 aastat tagasi sündis Järva maavanem ja transpordiettevõtja Arvo Sarapuu.
• 27. augustil 240 aastat tagasi tõusis Pariisis õhku esimene vesinikuga täidetud õhupall (pildil).
• 27. augustil 130 aastat tagasi sündis kindralmajor ja Eesti vabadussõja uurija August Traksmaa.

 

• 28. augustil saab 70-aastaseks ainus Suure Vankri auhinna kahekordne laureaat, Maarja medali esimene laureaat, Nargen Festivali asutaja ja Grammy pälvinud Tõnu Kaljuste.
• 28. augustil saab 40-aastaseks lauljatar Marvi Vallaste (pildil).
• 29. augustil saab 75-aastaseks matemaatikaõpikute autor Lea Lepmann.
• 30. augustil 150 aastat tagasi avastati Franz Josephi maa.
• 1. septembril 140 aastat tagasi sündis sadakond sorti aretanud akadeemik Julius Aamisepp.
• 3. septembril saab 80-aastaseks akadeemik biokeemik Valdur Saks, kes oli Moskva Eesti Seltsi esimene president.

 

• 4. septembril saab 80-aastaseks "Jazzkaare" asutaja ja peakorraldaja Anne Erm.
• 4. septembril saab 40-aastaseks tennisist Margit Rüütel, kes on võitnud universiaadil hõbemedali.
• 7. septembril saab 30-aastaseks võrkpallur Andri Aganits.
• 8. septembril saab 50-aastaseks ooperilaulja ja näitleja Angelika Mikk.
• 9. septembril 75 aastat tagasi iseseisvus Põhja-Korea (pildil lipp).
• 9. septembril 140 aastat tagasi sündis Helmi Kurrik, kes kaitses magistrikraadi etnograafia alal väitekirjaga "Veri söögimajanduses".

 

• 13. septembril 100 aastat tagasi sündis Nõukogude Liidu kangelane Zoja Kosmodemjanskaja (pildil).
• 13. septembril saab 30-aastaseks Evely Kaasiku, kes on 7 korda valitud Eesti aasta parimaks naisorienteerujaks.
• 14. septembril 210 aastat tagasi asutati Tartu Ülikooli kunstimuuseum.
• 14. septembril 50 aastat tagasi asutati Läti suurim ja vanim rahvuspark Gauja rahvuspark.
• 15. septembril 140 aastat tagasi sündis kolonel Villem Marder, kellelt Ludvig Puusepp opereeris rusikasuuruse peaajukasvaja.
• 16. septembril 100 aastat tagasi peeti Tartus esimesed SELLi mängud.

 

• 19. septembril 40 aastat tagasi iseseisvus Saint Kitts ja Nevis (pildil lipp).
• 19. septembril saab 60-aastaseks poliitik Jaanus Raidal, kes oli Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi esindaja Eestis ja patenteeris rannalina-hommikumantli.
• 19. septembril saab 60-aastaseks loodusefotograaf Urmas Tartes.
• 20. septembril 30 aastat tagasi tipnes 1992.–1993. aasta konstitutsioonikriis Venemaal sellega, et Boriss Jeltsin saatis ülemnõukogu ja rahvasaadikute kongressi laiali.
• 23. septembril 140 aastat tagasi sündis filosoof ja Tartu vabatahtlike tuletõrjujate ühingu peamees Walter Freymann.
• 23. septembril 100 aastat tagasi sündis arhivaar Vello Helk, kelle koostatud raamat Eesti ajaloost sai Taanis bestselleriks.

 

• 26. septembril 100 aastat tagasi sündis ooperilaulja Evald Tordik, kes "Kevades" mängis kirikumõisa rentnikku.
• 26. septembril saab 30-aastaseks Renee Teppan, kes mängis Eesti võrkpallikoondises viitel Euroopa meistrivõistlustel.
• 27. septembril 490 aastat tagasi sündis Transilvaania vürst ja Rzeczpospolita kuningas Stefan Batory (pildil), kes vallutas ja liitis oma riigiga Liivimaa.
• 27. septembril saab 70-aastaseks Riigikogu kahe koosseisu liige Rait Maruste, kes oli 12 aastat Eestist nimetatud kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus.
• 28. septembril 10 aasta tagasi avas Tallinna linnapea Edgar Savisaar Lasnamäel Tallinna Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kiriku, mille pühitses Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill.
• 1. oktoobril 70 aastat tagasi sündis olümpiavõitja võrkpallis Viljar Loor.

 

• 2. oktoobril 125 aastat tagasi sündis II Riigikogu ja Eesti NSV Ülemnõukogu 5 koosseisu liige Georg Abels, kes sai pärast tööõnnetust abi põrandaalustelt kommunistidelt, aga mitte ametivõimudelt.
• 3. oktoobril 80 aastat tagasi sündis Ain Heinaru (pildil), kes kirjutas esimese eestikeelse üldgeneetika õpiku.
• 4. oktoobril saab 75-aastaseks teadusajakirjanik Tiit Kändler, kes alustas ajakirjanikutööd huumoriühenduse "Aara" liikmena.
• 5. oktoobril saab 80-aastaseks Tiiu Märss, kes uurib väljasurnud kalu siluri ja devoni ajastust.
• 6. oktoobril 250 aastat tagasi sündis Prantsusmaa kuningas Louis-Philippe I.
• 7. oktoobril 110 aastat tagasi sündis helilooja Raimond Valgre.

 

• 10. oktoobril saab 75-aastaseks NSV Liidu Ülemnõukogu, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, 20. Augusti Klubi ja VIII Riigikogu liige ning Häädemeeste vallavanem Ants Järvesaar.
• 10. oktoobril saab 70-aastaseks Aleksander Veingold, kes oli Eesti meister males, Jaan Ehlvesti treener, Maia Tšiburdanidze sekundant ning aksiomatiseeritud filosoofia looja.
• 11. oktoobril 220 aastat tagasi sündis geoloog Gregor von Helmersen (pildil), kelle järgi on Hiiumaal nimetatud kivikülv.
• 13. oktoobril saab 60-aastaseks Riigikogu 2 koosseisu liige Margit Sutrop, kes filosoofina uurib praktilist eetikat.
• 14. oktoobril 90 aastat tagasi algas 1933. aasta rahvahääletus, millega vastu valitsuse tahtmist võeti vastu uus põhiseadus.
• 14. oktoobril saab 60-aastaseks korvpallur Andrus Nagel, kes tuli 1991 Nõukogude Liidu meistriks, 1994 võitis Idaliiga ja 1993 tuli Euroopa meistrivõistlustel 6. kohale.

 

• 18. oktoobril 110 aastat tagasi sündis Eesti NSV rahvakunstnik keraamik Ellinor Piipuu, kelle kunstnikukarjäär kestis 60 aastat.
• 21. oktoobril 190 aastat tagasi sündis dünamiidi leiutaja Alfred Nobel.
• 21. oktoobril 120 aastat tagasi sündis maadleja ja jalgpallitreener Albert Vollrat, kes oli Eesti jalgpallikoondise esimene eestlasest peatreener, tuli Londoni Arsenaliga Inglismaa meistriks ja võitis Moskva Spartakiga kaks NSV Liidu karikat.
• 22. oktoobril 150 aastat tagasi sõlmiti Kolmekeisriliit.
• 22. oktoobril 140 aastat tagasi sündis Adolf Joffe (pildil), kes kirjutas alla Tartu rahulepingule ja kelle matustel peetud kõne oli Lev Trotski viimane avalik esinemine NSV Liidus.
• 22. oktoobril 100 aastat tagasi sündis arhitekt Helmut Oruvee, kelle akustikaalaseid töid kasutati paljude teatrite ja laululavade ehitamisel nii Eestis kui väljaspool Eestit.

 

• 23. oktoobril saab 50-aastaseks režissöör ja produtsent Jaak Kilmi, kes tegi dokumentaalfilmid ebaõnnestunud revolutsioonist ja tuumasõjast.
• 25. oktoobril 125 aastat tagasi sündis elektrotehnikateadlane, eesti päritolu argentiina tuumafüüsik Helmuth Freymuth.
• 27. oktoobril 125 aastat tagasi sündis Vabadussõja kangelane ajakirjanik Jaan Taklaja.
• 28. oktoobril 90 aastat tagasi registreeriti Eesti Vabadussõjalaste Liit.
• 29. oktoobril 125 aastat tagasi sündis mari näitekirjanduse rajaja Jakov Šketan.
• 29. oktoobril 100 aastat tagasi kuulutati välja Türgi Vabariik (pildil lipp).

 

• 30. oktoobril saab 75-aastaseks luuletaja Peep Ilmet.
• 1. novembril 30 aastat tagasi jõustus Maastrichti leping ehk Euroopa Liidu leping.
• 1. novembril 230 aastat tagasi sündis Tartu ülikooli professor Johann Friedrich Eschscholtz, kes reisis Otto von Kotzebue laevaarstina kaks korda ümber maailma.
• 3. novembril 120 aastat tagasi iseseisvus Panama (pildil lipp).
• 4. novembril 150 aastat tagasi sündis kindralmajor Artur Salf, kes uuris, miks Loodearmee lüüa sai.
• 4. novembril 140 aastat tagasi sündis Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige ja Otto Tiefi valitsuse minister Johannes Pikkov.

 

• 6. novembril 140 aastat tagasi sündis skulptor ja keraamik Jaan Koort, kes oma ateljees pidas papagoid, oravat, öökulli, toonekurge, varest ja metskitse.
• 8. novembril 125 aastat tagasi sündis major Julius Ellandi, kes oli kolme eesti politseipataljoni ülem.
• 8. novembril 100 aastat tagasi sündis Nõukogude Liidu marssal ja kaitseminister Dmitri Jazov (pildil), kes osales augustiputšis ja oli selle eest 1½ aastat vangis.
• 10. novembril 400 aastat tagasi sündis Eestimaa kuberner Bengt Klasson Horn.
• 10. novembril 120 aastat tagasi sündis Erna II rühma liige Jaan Jaakson, kes langes lahingus samal päeval oma kasupojaga, kellel oli 17. sünnipäev.
• 12. novembril saab 50-aastaseks eesti, neenetsi ja mari keele uurija Sven-Erik Soosaar, kes on tõlkinud ka vanakreeka ja sumeri keelest.

 

• 14. novembril 140 aastat tagasi sündis Ado Birk (pildil), kes oli 2 päeva Eesti peaminister.
• 14. novembril saab 60-aastaseks Tartu Nõid, kelle Eesti Apostlik-Õigeusu kirik 1999 tagandas vaimuliku seisusest allumatuse tõttu.
• 15. novembril 5 aastat tagasi avati Tallinnas Gonsiori tänaval Eesti esimene muutsuunarada.
• 16. novembril 350 aastat tagasi sündis Eestimaa kindralkuberner Aleksandr Menšikov.
• 16. novembril 160 aastat tagasi sündis eesti esimene järjekindlalt tegutsenud karikaturist Tõnis Grenzstein.
• 17. novembril saab 60-aastaseks korvpallur Aivar Toomiste, kes tuli 1991 NSV Liidu meistriks korvpallis.

 

• 21. novembril 110 aastat tagasi sündis akadeemik matemaatik Gunnar Kangro.
• 21. novembril saab 75-aastaseks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Põhiseaduse Assamblee ja Riigikogu kahe koosseisu liige Viktor Andrejev.
• 22. novembril 130 aastat tagasi sündis stalinist Lazar Kaganovitš, keda peetakse holodomori üheks autoriks.
• 23. novembril 120 aastat tagasi sündis akadeemik ajaloolane Hilda Moosberg, kes lõpetas Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli ja oli sealsamas ka õppejõud.
• 24. novembril 140 aastat tagasi sündis kindralmajor Juhan Tõrvand (pildil), kellel oli rebasekasvandus ja kes sai vigastada, kui jäi jääpurjeka alla.
• 25. novembril 100 aastat tagasi asutati peagi suletav Tallinna Hipodroom, kus viimased võistlused toimusid eelmise aasta lõpus.

 

• 27. novembril saab 70-aastaseks endine Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts (pildil).
• 28. novembril 130 aastat tagasi said naised Uus-Meremaa esimese riigina maailmas valimisõiguse.
• 30. novembril 360 aastat tagasi sündis Adrian Virginius, kes tõlkis Uue Testamendi lõunaeesti keelde ja hukati avalikult Rootsi spioonina.
• 30. novembril 140 aastat tagasi sündis luuletaja Gustav Suits, kes sõnastas nooreestlaste lipukirja "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" ja oli üks Eesti Teaduste Akadeemia 13 tegevliikmest.
• 1. detsembril saab 90-aastaseks Arne Kivistik, kes kandidaadikraadi kaitses suundorienteerumisradade valmistamise alal.
• 3. detsembril 175 aastat tagasi sündis metskapten Kihnu Jõnn, kes maeti 1913 Taani ja 1992 pidulikult Eestisse ümber.

 

• 4. detsembril saab 60-aastaseks Sergei Bubka (pildil), kes tuli 6 korda maailmameistriks teivashüppes.
• 6. detsembril 110 aastat tagasi sündis kirurg Nikolai Amossov, kes sai Ukraina kõigi aegade 100 tähtsaima suurkuju valimisel Jaroslav Targa järel teise koha.
• 8. detsembril 250 aastat tagasi sündis Venemaa riigitegelane Aleksandr Golitsõn, kes uskmatuna juhtis 14 aastat õigeusu tähtsaimat organit Pühimat Valitsevat Sinodit.
• 8. detsembril 100 aastat tagasi kinnitati Eesti Olümpiakomitee põhikiri.
• 9. detsembril saab 60-aastaseks Eesti esimene kutseline kariljonist Merle Kollom.
• 10. detsembril 140 aastat tagasi sündis NSV Liidu peaprokurör Andrei Võšinski, kes istus noorpõlves vanglas koos Staliniga ja andis 1917 korralduse vahistada Lenin.

 

• 11. detsembril saab 75-aastaseks füüsikaõpetaja ja Tallinna Reaalkooli endine direktor Mart Kuurme, kes mängis 4 aastat klahvpille ansamblis Fix.
• 11. detsembril saab 50-aastaseks orienteeruja Kirti Rebane, kes on 10 korda võitnud Jüriööjooksu.
• 13. detsembril saab 90-aastaseks näitleja, muusik ja karikaturist Feliks Kark.
• 14. detsembril 100 aastat tagasi loodi Eesti Käsipalli Liit, mis ühendas korvpalli, võrkpalli ja pesapalli harrastajaid.
• 15. detsembril 100 aastat tagasi sündis Eesti Inseneride Liidu esimene esimees Harald-Adam Velner, kelle isa August Velner juhtis 1921–40 Eesti Inseneride Ühingut.
• 15. detsembril saab 60-aastaseks muusik Toomas Lunge (pildil).

 

• 18. detsembril 120 aastat tagasi sündis väliseesti näitleja Lensi Römmer-Kuus.
• 19. detsembril 140 aastat tagasi sai Hugo Treffner loa asutada poeglaste erakool (pildil).
• 20. detsembril 90 aastat tagasi sündis baleriin Helmi Puur, kelle mälestuseks on välja antud postmark.
• 20. detsembril saab 60-aastaseks eesti keeleteadlane Martin Ehala.
• 21. detsembril saab 75-aastaseks immunoloogiaprofessor akadeemik Raivo Uibo.
• 23. detsembril 410 aastat tagasi sündis feldmarssal Carl Gustaf Wrangel.

 

• 26. detsembril 220 aastat tagasi sündis eeati rahvuseepose "Kalevipoeg" autor Friedrich Reinhold Kreutzwald (pildil).
• 26. detsembril 100 aastat tagasi sündis loomaarstiteadlane Karl Tähnas, kes aitas Eestis kaotada veiste tuberkuloosi.
• 28. detsembril 100 aastat tagasi sündis dirigent Vallo Järvi, kes pani aluse Järvide suguvõsale.
• 29. detsembril 160 aastat tagasi sündis Tartu ülikooli rektor ja Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees Henrik Koppel.
• 29. detsembril 100 aastat tagasi sündis endokrinoloog Viktor Mutt, kes mitu korda esitati Nobeli meditsiinipreemia saamiseks.
• 30. detsembril 225 aastat tagasi sündis Friedrich Robert Faehlmann, kes visandas eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ja andis loole sakslastevastase suunitluse.

• Vikipeedia:Nädala artiklid 2023
• Vikipeedia:Nädala pildid 2023