Magistrikraad: Akadeemiline kraad

Magistrikraad on eelduseks doktorikraadi omandamisele. Eestis vältab magistriõpe kaks aastat.

Magistriõpe ehk magistrantuur on akadeemilise õppe teine aste, mille kestel magistrant süvendab oma erialaseid teadmisi ja kutsealaseid oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi.

Juunis 1999 võeti Euroopa Liidus vastu Bologna deklaratsioon, mille eesmärk oli kujundada Euroopa ühtne kõrgharidusruum, muutes kõrgharidussüsteemid läbipaistvaks ja ühilduvaks. Bologna protsessi lõpptähtaeg oli aasta 2010. Selle süsteemi raames pakuti välja ka kõrghariduse süsteem 3+2, kus bakalaureuseõpet lühendati kolmele aastale. Uued liikmesriigid, nende hulgas ka Eesti, reformisid oma kõrgharidussüsteemi vastavalt deklaratsioonile, vanad liikmesriigid jäid äraootavale seisukohale. Eestis lõpetas kolmeaastase bakalaureuseõppe esimene lend 2005. aasta kevadel. Bologna deklaratsioon näeb ette, et 3+2-süsteemis jätkab õpinguid magistriõppes 2/3 bakalaureuseõppe lõpetanutest. Eesti seda punkti täitnud ei ole.

Seoses uue 3+2 süsteemiga võrdsustati 4-aastane bakalaureus ja ka Eesti NSV-s saadud kõrgharidus magistriõppe lõpetanutega.

Eestis on kasutusel järgmised nimetused.