Heinrich Tiidermann: Eesti fotograaf

juuni (30. mai) 1863 Tõntsu talu, Tabria küla, Suigu vald, Pärnu-Jaagupi kihelkond, Pärnumaa – 27. september (14. september) 1904 Nõmme) oli eesti fotograaf.

 

Tiidermann sündis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Suigu vallas Tabria külas Tõntsu talus pere eelviimase, viienda lapsena. Ta õppis kohalikus vallakoolis ja alates 1883. aastast Läänemaa Kuuda õpetajate seminaris. Pärast seminari lõpetamist 1885 töötas ta kolm aastat Anija vallakoolis abiõpetajana. 1888. aasta algul valiti Tiidermann Harju-Jaani kihelkonna Peningi valla kirjutajaks ja kooliõpetajaks.

Fotograafiaga hakkas ta tegelema õpetajaameti kõrvalt, huvist maarahva eluolu vastu, pildistades talurahvast.

Heinrich Tiidermann suri 27. (14.) septembril 1904. Kui ta hakkas Nõmmel oma maja juures alles ehitatud keldri laetugesid ära võtma, jäi ta allalangeva kivivõlvi alla. Ta on maetud Rahumäe kalmistule.

Kutsumus fotograafiaga tegeleda osutus tugevamaks õpetajakutsest ja 1896 loobus ta viimasest, asudes õpipoisiks vendade Kristinite ateljeesse Tallinnas. Läbinud edukalt õpiaja ja omandanud vajalikud ametialased teadmised, sai ta 23. juulil 1898 loa avada oma fotoateljee, mille kohta ilmus Eestimaa Kubermangu Teatajas ametlik teadaanne: "Hindrik Tiidermannile on Eestimaa kuberneri herra poolt luba antud kaks versta Raasiku jaamast eemal üht päevapildivalmistamise töökoda avada". Tema esimene ateljee asus Harju-Jaani kihelkonnas Haljava vallas Hallingu talus, kuid peagi kolis ta ateljeega Tallinna Pärnu maanteel asuvasse Treibuti majja. Hiljem asusid Tiidermanni ateljeed Viru tänav nr. 410, kus oli asunud ka Kristini ateljee, ja Suur-Karja tänav 9, Heili majas.

Tema põhilised tööd on kolloidpaberil ja albumiinpaberil kabineti- ja visiitfotod, mis omakorda kleebitud aluspapile. Fotode mõõtmed olid kabinetfotol 100×140 mm ja visiitfotol 55×90 mm, aluspapp vastavalt 105×165 mm ja 65×105 mm. Nagu enamik fotograafe, tellis ka Tiidermann aluspapi Peterburist I. Skamoni trükikojast, kuhu oli trükitud fotograafi nimi, kujunduselemendid, töökoja aadress ja näitustelt saadud medalite pildid. Lisaks etnograafiliste piltide, portreefotode ja kahepildiliste stereofotode tegemisele proovis ta kätt ka fotomontaaži alal.

Enese harimiseks käis ta ennast täiendamas Saksamaal ja Soomes, kust naasnuna reklaamis ta end päevapiltnik-chemigrafina, kes võib õpetada ka teisi tegema pilte paberile, puule, nahale, klaasile ja portselanile. Selleks tuli Tiidermanni ärist osta fotoaparaat, tasuda koolitusraha ja oligi olemas võimalus järgneva paari nädala jooksul omandada vajalikud teadmised.

Pärast Heinrich Tiidermanni surma jätkas Suur-Karja tänava 9 fotoateljee "Päevapiltnik Tiidermann" pidamist tema noorem vend Tõns Tiidermann kuni 1910. aastani. Seejärel tegutses seal fotograaf Priidu Wiilup, kes oma ateljee nimes mainis, et tegemist on endise Tiidermanni ateljeega. Seega toimis Heinrich Tiidermanni nimi kaubamärgina veel aastaid pärast tema surma.

1892 osales Tiidermann esimesel fotoamatööride näitusel Tallinna Börsihoones, kus ta tööteemalised fotod äratasid laialdast tähelepanu.

Edust tiivustatuna jätkas ta pildistamist ja 1894 sai ta Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Seltsi (Livländischer Verein zur Beförderung der Landwirtschaft und des Gewerbfleisses) näitusel oma esimese auhinna.

13.–28. märtsil (1.–16. märtsil) 1897 Eestimaa Fotoamatööride Ühingu korraldatud teisel näitusel Kanuti Gildi hoones, kus osales üle 40 fotograafi Eestist, Lätist, Saksamaalt ja Venemaalt ligemale 1200 tööga 4 kategoorias, saatis Tiidermanni taas edu.

22. märtsi (10. märtsi) Postimees kirjutas: "Siin on näha väga ilusaid pilta, mis töö osavusest ja veel enam teaduslikust küljest tähtsad on. Kõige paremad tööd on siin küll dr. Jul. Kuusikul ja alamkapten Michelsonilt Tallinnast. Siis ei või selles jaoskonnas (kategoorias) mitte vaikides mööda minna ilusast tööst, mis Eesti, iseäranis maarahva elu kenasti kujutab. See on Peningi vallakirjutaja hr. H. Tiedermanni „Estonica“ album oma 200 pildiga. Näitusel on see täiesti ainus niisuguste rahvalikkude kujutiste kogu. Säält leiab vaataja rahva töödest, tööriistadest, elumajadest, rahvariides laulukooridest, eesti kirjanikkudest nende käekirjadega ning muist asjust ilusait pilta. Seda albumi „Estonicad“ – kus need pildid hästi toredasti on kokku köidetud – võib küll õigusega teaduslikust küljest tähtsaks pidada."

Enam kui paarikümnest väljajagatud auhinnast jäi Eestisse 2 hõbe- ja 9 pronksauraha. Tiidermanni album "Estonica" tunnustati pronksauraha vääriliseks.

 

1899. aastal andis Tiidermann välja fotograafiaõpiku "Täieline päevapildi õpetus", mille täiendatud kordustrükk ilmus 1903. Seal andis ta ülevaate fotograafiaaparatuurist, laborist, fotoprotsessidest ja paljust muust. Seega oli see trükis üks tähtsamaid fotograafiaõpikuid 19. ja 20. sajandi vahetuse Eestis. Tänu sellele õpikule on meil tänapäevani säilinud hea ülevaade enam kui saja aasta tagustest fotovalmistamise viisidest, kasutatud materjalidest ja vajaminevatest oskustest.

Oma piltidest koostas ta mitu albumit, mis ta seejärel annetas Provintsiaalmuuseumile ja Õpetatud Eesti Seltsile ning mis siiani säilinud on. Seega aitas ta oma etnograafiliste fotode tegemisega kaasa Jakob Hurda "vanavara" kogumise aktsioonile ja jäädvustas tulevastele põlvedele meie esivanemaid.

Ta oli fotograafia populariseerija Eestis või, nagu ta ise on öelnud: "Minu soov on seda oskust eestlaste hulgas rohkem tuttavaks teha, et eesti vanavara pilte alles hoida võib…"

•  
  Tiidermanni portreefoto tagakülg
•  
  Kose kihelkonna kooliõpetaja Põhjakas oma naise ja tütre Liisiga
•  
  Mahtra sõdalased
•  
  Foto tagakülg, oli kasutusel aastatel 1900–1904
•  
  Taat habemega
•  
  Foto tagakülg, oli kasutusel alates 1904. aasta augustist.
•  
  Foto lastega
•  
  Fotomontaaž
•  
  Ärkamisaegne ühiskonnategelane, Tiidermanni albumist "Estonica", Karp Tiisik
•  
  Tiidermanni fotode ümbris
•  
  Josep Skamoni firmamärk Tiidermanni fotode aluspapil 1900–1904
•  
  Josep Skamoni firmamärk Tiidermanni fotode aluspapil alates 1904
•  
  Josep Skamoni reklaam Heinrich Tiidermanni raamatus ‎
•  
  Heinrich Tiidermanni päevapildi töökoja reklaam
•  
  Reklaam Heinrich Tiidermanni raamatus
•  
  Tõns Tiidermanni pildistatud visiitfoto
•  
  Tõns Tiidermanni fotode tagakülg
•  
  Abielupaar

• Virtuaalnäitus: Eesti rahwa näolaad

• Aleksander Dormidontovi erakogu
• Aleks Kivinuk erakogu
• Kaljula, Teder. "Eesti fotograafia teerajajad." Kirjastus „Eesti Raamat“, Tallinn 1972
• Tõnis Liibek ja Merilis Sähka. "Estonica. Heinrich Tiidermanni fotoalbum." Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2009
• Postimees nr 56, 10. märts 1897

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Heinrich Tiidermann

• Ülle Lillak. Tiidermanni katkenud lend. – Sirp, 1. veebruar 2002