Tallinna Ülikool: ülikool Tallinnas

See on üliõpilaste arvult kolmas ülikool Eestis.

Tallinna Ülikool
Tüüp	avalik-õiguslik ülikool
Rektor	Tõnu Viik
Akadeemilisi töötajaid	502 (2020)
Üliõpilasi	umbes 7000 (2020)
Bakalaureuse­õppes	4042
Magistriõppes	2647
Doktoriõppes	308
Asukoht	Tallinn
Ülikoolilinnak	Narva maantee 25, 27 ja 29, Uus-Sadama 5
Ühendused	EUA

2019. aastast on ülikoolil kuus instituuti ja Haapsalu kolledž.

Tallinna Ülikoolis on 116 õppekava (43 bakalaureuse-, 59 magistri- ja 14 doktoriõppekava, sh 20 ingliskeelset õppekava).

Ülikooli tunnuslause on "Tallinna Ülikool – targa eluviisi eestvedaja". Peamised valdkonnad on haridusuuendus, terve ja jätkusuutlik eluviis, kultuurilised kompetentsid, ühiskond ja avatud valitsemine ning digi- ja meediakultuur.

Tallinna Ülikooli rektor on alates 17. maist 2021 Tõnu Viik.

• Üliõpilasi (2020. aasta lõpu seisuga) umbes 7000,
  • neist bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes 4042,
  • magistriõppes 2647,
  • doktoriõppes 308.
• Välisülipilasi on 13%.
• Töötajaid 968,
  • neist akadeemilisi 502,
• Välisõppejõudude ja teadustöötajate osakaal akadeemilises personalis 13%
• Õppekavasid 116
• Akadeemilisi üksusi 7

Struktuur

1. septembrist 2015 jõustunud struktuurireformiga kuulub Tallinna Ülikooli kuus suuremat instituuti ja kaks regionaalset kolledžit.

• Instituudid:
  • Balti filmi, meedia ja kunstide instituut,
  • digitehnoloogiate instituut,
  • haridusteaduste instituut,
  • humanitaarteaduste instituut,
  • loodus- ja terviseteaduste instituut,
  • ühiskonnateaduste instituut.
• Kolledž:
  • Haapsalu kolledž

Lisaks kuuluvad ülikooli struktuuri:

• Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
• Tallinna Ülikooli Kirjastus
• Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum
• Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu
• Tallinna Ülikooli muuseum
• Juri Lotmani semiootikavaramu
• Üliõpilaskond^[viide?]

Instituutides tegutsevad ka teadus- ja arenduskeskused. Viimaste hulka kuuluvad maastiku ja kultuuri; ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo; ökoloogia; rahvusvaheliste sotsiaaluuringute; Eesti demograafia; haridustehnoloogia; haridusinnovatsiooni ning BFMi tehnika-ja tootmiskeskused. Haapsalu kolledži juures tegutseb Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus.

Ülikooli juures töötab ka viis interdistsiplinaarsest tippkeskust: haridusuuenduse, käitumis- ja neuroteaduste, eluteeuuringute, kultuuridevaheliste uuringute ning meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus.

Rahvusvaheline tegevus

Ligi 400 partnerülikoolist koosnev võrgustik võimaldab rahvusvahelist koostööd teha nii üliõpilastel kui ka õppejõududel.

TLÜ on ka nelja rahvusvahelise koostöövõrgustiku – UNICA, EUA, BUP ja Magna Charta Universitatum – liige.

Ülikoolilt ühiskonnale suunatud tegevusi edendab^[viide?] ning partnerlussuhteid arendab^[viide?] avatud akadeemia^[viide?]. 

Tallinna Ülikoolil on oma sümfooniaorkester, meeskoor, naiskoor, BFMi segakoor, tantsuansambel Soveldaja ja vokaalansambel Vox Nova.

Spordis esindavad ülikooli mitu korda Eesti meistriks tulnud korvpallinaiskond, võrkpallinaiskond ja võrkpallimeeskond. Ülikool toetab ka meistriliiga korvpallimeeskonda TLÜ/Kalev.

Vaata ka: FCF Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikool asutati 2005. aastal, aga selle juured ulatuvad aastasse 1919, mil pandi alus Tallinna Pedagoogikaülikooli eelkäijale, Tallinna Õpetajate Seminarile. 

Seminarist moodustati 1928. aastal Vene tänav 31 hoones tegutsenud Tallinna Pedagoogium, mis koolireformi käigus nimetati 1937. aastal Tallinna Õpetajate Seminariks. Tallinna Ülikooli kõige vanem hoone Narva maantee 25 ehitati 1938. aastal Riiklikuks Inglise Kolledžiks ning see on muinsuskaitse all. Maja on hästi säilinud 1930ndate lõpule iseloomuliku arhitektuuriga hoone (arhitektid Alar Kotli ja Erika Nõva). 1947. aastal alustas ümberkorralduste tulemusena Tallinna Õpetajate Instituut, mis 1952. aastal nimetati ümber Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks. 1955. aastal anti õppeasutusele Eesti kirjandusklassiku Eduard Vilde nimi. 

Taasiseseisvumisaja muutustes kujunes õppeasutusest 1992. aastal Tallinna Pedagoogikaülikool.

Tallinna Ülikooli ajaloos on tähtis koht ka Eesti Teaduste Akadeemia ökoloogia instituudil, Eesti Teaduste Akadeemia rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudil, Eesti Kõrgkoolidevahelisel Demouuringute Keskusel, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumil, Eesti Akadeemilisel Raamatukogul, Eesti Teaduste Akadeemia ajaloo instituudil, Eesti Humanitaarinstituudil, Audentese ülikooli meediateaduskonnal, Eesti Tuleviku-uuringute Instituudil, Akadeemia Nordil ning Tallinna Pedagoogilisel Seminaril.

Rektorid

Tallinna Õpetajate Seminar

• 1919 Villem Nano
• 1919–1925Hans Roos

Tallinna Pedagoogium

• 1925–1937August Kuks

Tallinna Õpetajate Seminar

• 1937–1939Elmar Etverk
• 1939–1943Meinhard Meiusi
• 1943–1944Elmar Etverk
• 1944–1947Ants Selmet

Tallinna Õpetajate Instituut

• 1947–1951Kristjan Kure

Tallinna Pedagoogiline Instituut

• 1951–1960Karl Prinkman
• 1960–1968Arnold Koop
• 1968–1973Johannes Jakobson
• 1973–1979Kalev Koger
• 1979–1992Rein Virkus

Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinna Ülikool

• 1992–1995 Talis Bachmann
• 1996–2001 Mait Arvisto
• 2001–2006 Mati Heidmets
• 2006–2011 Rein Raud
• 2011–2020 Tiit Land
• 2021– Tõnu Viik

Tallinna Ülikooli linnak asub Tallinnas Narva maanteel. Kampuse majadel on ladinakeelsed nimed: Terra, Astra, Mare, Nova, Silva ja Vita. TLÜ ühiselamud asuvad Räägu, Västriku ja Karu tänavas.

• Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus
• Režii õppetool
• Tallinna Ülikooli audoktorite loend
• Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž
• Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus
• Tallinna Ülikooli Kirjastus
• Tallinna Ülikooli Meeskoor
• Tallinna Ülikooli üliõpilaskond
• Tallinna Ülikooli võrkpallinaiskond