Peep Ilmet: Eesti luuletaja ja tõlkija

oktoober">30. oktoobril 1948 Palamuse apteegis Kuremaa vallas) on eesti kirjanik ja tõlkija.

Ilmet elab ja töötab Tallinnas ja Läänemaal Hanila vallas.

Aastast 1986 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu.

Ilmet on õppinud Avinurme 7-klassilises Koolis (1956–1964), Nõo Keskkoolis (1964–1967), maakorraldust Eesti Põllumajanduse Akadeemias (1967–1968) ning ajalugu Tartu Riiklikus Ülikoolis (1970–1972).

• 1968–1970 – kohustuslik teenistus Nõukogude armees Kuibõševis ja Togliattis, teenides motojalaväes reamehest kuni vanemseersandi aukraadini
• 1970–1972 – TRÜ sotsioloogialabori laborant
• 1972–1975 – TRÜ teadusliku raamatukogu restaureerimise osakonnas köitja ja köiteennistaja (raamaturestauraator)
• 1975 – Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva Karjala rühma liige
• 1975–1976 – Kärla kolhoosi tööline
• 1976–1980 – Matsalu Riikliku Looduskaitseala järelevalveametnik
• 1985–1990 ja 1996 – tänapäevani – vabakutseline kirjanik
• 1990–1996 – ennistuskoja KANUT köiteennistaja

Ilmeti esimesed ilukirjanduslikud tekstid avaldati 1960ndate lõpus käsikirjalistes almanahhides "Õitsev tuul", "Kamikaze", "Jumala tuul", "Karjamaa" ning "Vigilia" I, II ja IV. Seni on Ilmetilt trükis ilmunud kuusteist luulekogu.

Andres Langemetsa sõnul on Ilmeti luule looduslähedane, rahvuslik, laululine ja silmatorkavalt keelemänguline. Sirje Kiini kirjelduse kohaselt on Ilmeti luule "valdavalt tume tasane hearütmiline mana, soode ja rabade maastik, millesse aeg-ajalt välgatab helkivat valgust." Ilmeti autorikujundiks on nimetatud tuult ning talle on omane eesti muinasusundist pärinev kujundikeel. Loomingus domineerib kindlas värsimõõdus riimiline luule. Ilmeti luulet on tõlgitud inglise, soome ja vene keelde, lühiproosat saksa keelde. Ilmeti loodud autorižanr liivik on Juhan Liivi 1911. aastal kirjutatud neljarealise luuletuse "Sügise tuul" silbiskeemil 4-4-8-4 põhinev napp luulevorm. 

Peep Ilmet on koostanud luulekogumikke:

• 1987 – ELA 86 "Eesti luule aastaraamat", (Tallinn: Eesti Raamat)
• 1989 – ELA 87 "Eesti luule aastaraamat" (Tallinn: Eesti Raamat)
• 2000 – "Armastuse valgus" (Varrak)
• 2002 – "Eesti luule kulda" (EKS)
• 2007 – "Jõulusalmik" (Varrak)
• 2008 – "Eluluule" (Varrak)
• 2008 – "Isamaa ilu hoieldes" (Varrak)
• 2009 – "Kallile emale" (Varrak)
• 2010 – "Salme jõuludeks" (Varrak)

Ilmet on tõlkinud vene keelest ja reaaluse tõlke järgi värsistanud luuletusi ja luulekatkeid inglise, prantsuse, saksa, ungari, tadžiki jt keeltest enam kui 50 tõlkeproosaraamatu jaoks. Mahukamad neist on Rudyard Kiplingi "Muinaslugusid" (1983) ja "Džungliraamat" (2001), Oscar Wilde'i "Readingi vangla ballaad" (2004; inglise keelest koos Krista Kaeraga), Charles Perrault' "Muinasjutud" (2007; kogumiku värssosad prantsuse keelest koos Madis Jürviste ja Madli Kütiga).

2011. aastal ilmus Ilmetil ka raamatuköitmise käsiraamat "Koduköide" (Tallinn: Varrak).

Ilmet on esinenud nii autorikavadega kui ka osalisena kirjandusüritustel, samuti Eesti Raadios ja Televisioonis. Tema esinemispaikade seas on Tartu, Nõo, Jõgeva, Viljandi, Heimtali, Avinurme, Sonda, Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Rakvere, Sõmeru, Tapa, Lahemaa, Koeru, Tallinn, Penijõe, Kõmsi, Valga, Karksi-Nuia, Tsirgoliina, Helsingi, Kotka, Kajaani (Soome), Visby (Rootsi), Buffalo, New York (USA), Toronto (Kanada) jpt.

Koos Viljandi Kultuurikolledži rahvamuusikutega on Ilmet välja andnud helikasseti "Hingesoojärv" (luule, laulud, rahvamuusika). Rahvalauluansambliga Hellero (1971–1976) on ta esinenud erinevais Eesti paigus.

Peep Ilmeti tekstidele tehtud laule (nt "Kuutõbiste tants", "Öine", "Vägev vähk", "Turbatuli", "Hingan", "Valge laev", "Taandujad") on esitanud Tõnis Mägi, Ivo Linna, Anne Maasik, Silvi Vrait, ansamblid Ultima Thule, Kukerpillid jpt. Luuletusi on viisistanud Riho Sibul, Tõnis Mägi, Jaak Tuksam, Priit Pedajas, Tõnu Raadik, Tõnis Tulp, Andres Raag jt.

Väino Uibo viisistatud "Valeva veelinnu lend" oli Väino ja Toomas Uibo Ugala lavastuses "Laulan sõbraks öö ja päeva" esitatud laul.

• Peep Ilmet "Avinurme mies" Klassikaraadio saatest "Fantaasia" (22.01.2010; Youtube)

• 1980 – "Tuulekanne" (Eesti Raamat)
• 1982 – "Tuuletee. Ajastaja" (Eesti Raamat)
• 1986 – "Tuul tuli" (Eesti Raamat)
• 1986 – "Matsalu mailt" (Eesti Raamat)
• 1988 – "Tuulatud luuletused" (Eesti Raamat)
• 1989 – "Linnamägi tuulte vallas. A Drumling in the Wind" (Takapiru/Gillot OY; ingliskeelse osa tõlkinud Krista Kaer)
• 1990 – "Mõraseks mõistetud meel" (Eesti Raamat)
• 1993 – "Ilmunud aegade hämarast" (Kupar; muinaslugusid ja luulet)
• 1998 – "Tuuldunud luule" (Varrak)
• 2001 – "Muigelsui ent tõsimeeli" (Eesti Keele Sihtasutus)
• 2009 – "Meilmail" (Varrak)
• 2009 – "Taevall" (Varrak)
• 2010 – Luuletused Dagmar Kotli raamatule "IKEBANA" (Varrak)
• 2012 – "Ajastaja" (Penikoorem)
• 2013 – "Aega on mu meelest" (Varrak)
• 2013 – "Sõõlatud luule" (EKSA)
• 2013 – "Linnumeeli" (Varrak)
• 2015 – "YKSKÕIKVUS" (Varrak)

• Peep Ilmet, Jaanus Paal "Jumala tuul Tartu Riiklikus Ülikoolis" Keel ja Kirjandus 5 (1989)
• Peep Ilmet "Avada M-päeval" Postimees (21.08.1998)
• Peep Ilmet "Laen – tõlge – looming" Postimees (11.09.1998)
• Peep Ilmet "Tõeline Eesti Asi" Postimees (16.10.1998)
• Peep Ilmet "Ennäe õuna kinni hoidmas puust" Luup nr 22 (02.11.1998)
• Peep Ilmet "Pisiköite pillerkaar" Postimees (02.02.1999)
• Peep Ilmet "Kõige parem autor on surnud autor" (05.02.1999)
• Peep Ilmet "Kevadel on suve silmad" Sirp (12.03.1999)
• Peep Ilmet "Enesekaitse õigus ja piirid." Postimees (21.05.1999)
• Peep Ilmet "Pühad piirid ja pühapaigad" Postimees (22.05.1999)
• Peep Ilmet "Miks on hea olla eestlane?" Postimees (03.06.1999)
• Peep Ilmet "Eestile oma ajaarvamine" Luup nr 12/1999 (14.06.1999)
• Peep Ilmet "Jaanilõkete rida Lätist Soome" Maaleht (03.04.2008)
• Peep Ilmet "Sinivalge maa" Postimees (04.06.2009)
• Peep Ilmet "Luuletu luule" – Looming 5 (2009)
• Peep Ilmet "Jumala lood" Eesti Päevaleht (05.12.2009)
• Peep Ilmet "Sohvi, ää soiu, võta soodada!" Postimees (30.01.2010)
• Peep Ilmet "Inimese nimi" Sirp (30.04.2010)
• Peep Ilmet "Luule ilmingud" Looming 6 (2010)
• Peep Ilmet "Loodusvarjuaed kui igaühe võimalus" Maakodu (juuli 2010)
• Peep Ilmet "Tarbekunstist ja kunstitarbest" Sirp (12.11.2010)
• Peep Ilmet "Kuidas kujundada loodusvarjuaeda?" Maakodu (detsember 2010)
• Peep Ilmet "Eesti keelte paabel" Sirp (18.03.2011)
• Peep ilmet "Luulevideod kui Eesti võimalus" Sirp (29.04.2011)
• Peep Ilmet "Missioonitundest ja leivakannikast" Sirp (12.09.2011)
• Peep Ilmet "Oo, das Blut, Blut, Blut!" Postimees (12.11.2011)

• Tody "Luule annab ilmet" EPL (27.10.1998; kogu "Tuuldunud luule")
• Jüri Arrak "Ilmeti tuuldunud luulest" Sirp (20.02.1998; kogu "Tuuldunud luule")
• Janika Kronberg "Peep Ilmeti tuuleluule ja ürgeestilik ilmutus" Postimees (19.01.1999)
• Peeter Künstler "Ürgisamaalik ja ürisev Ilmet" Eesti Ekspress (18.02.1999)
• "Raamatututvustus" Sirp (07.03.2008; Ilmeti koostatud kogumik "Isamaa ilu hoieldes")
• Jaanus Kulli "Hinneteleht" Õhtuleht (16.03.2008; Ilmeti koostatud kogumik "Isamaa ilu hoieldes")
• Andres Langemets "Peep Ilmet "Meilmail"" Eesti Ekspress (07.08.2009)

• "Hispaania kollaaž: El Escorial jt luuletusi" Looming nr 3 (2009)
• Peep Ilmet "Luuletu luule" – Looming nr 5 (2009; avaldatud Delfis)
• Peep Ilmet "Loodusvarjuaed kui igaühe võimalus" Maakodu (juuli 2010)

Peep Ilmet on Aino Gorinovi (neiupõlvenimega Aino Ilmet) ja Nikolai Gorinovi poeg.

Varasemast abielust Ülle-Marike Papiga on tal poeg Juhani Papp ning lapselapsed Karl Johannes Papp ja Johanna Papp.

Tema abikaasa on tõlkija ja kirjastaja Krista Kaer ning neil on poeg Kaaren Kaer ja tütar Kaisa Kaer. Kaaren Kaera pojad on Villem Kaer ja Mihkel Kaer.

• Ilmerii
• Liivik