Bali

See artikkel räägib saarest Indoneesias; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Bali (täpsustus)

Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi.

Jaava saarest on Bali lahutatud kitsa ja madala, 3,2 km laiuse Bali väinaga (laius 1,5 kilomeetrit), idas asuvast Lombokist sügava Lomboki väinaga ning kagus olevast Nusa Penida saarest Badungi väinaga. Saarest põhja jääb Vaiksesse ookeani kuuluv Bali meri, lõunasse India ookean.

Saar on vulkaaniline ja mägine, kõrgus kuni 3142 meetrit (Agungi tegevvulkaan). Teised suuremad mäed on Batur (1717 m) ja Patas (1580 m). Kõik need mäed asuvad saart läänetipust idatipuni läbivas mäeahelikus, mis kulgeb Sumatralt ja Jaavalt üle Bali kuni Florese ja Timorini. Saare ulatus idast läände on 153 km ja põhjast lõunasse 112 km, pindala on 5632 km².

Bali asub 8. lõunalaiuskraadil. Saarel valitseb ekvatoriaalne kliima.

Saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. 93,1% Bali elanikest on hindud, 4,79% moslemid, 1,38% kristlased ja 0,64% budistid. Selle poolest erineb Bali peamiselt islamistlikust muust Indoneesiast.

Bali asustasid umbas 4000 aastat tagasi Taiwanilt saabunud austroneeslased. Sellepärast on balilased keeleliselt ja kultuuriliselt lähedased mujal Indoneesias, Filipiinidel ja Okeaanias elavate rahvustega. Väljakaevamistel on leitud sellest ajast pärit kivist tööriistu. Kultuuriliselt on Balit palju mõjutanud Hiina ja India. Budism jõudis saarele 1. sajandil.

Nimetus "Bali saar" (Bali dwipa) on teada paljudest raidkirjadest, sealhulgas aastast 914 pärit Blanjongi sambalt, millel Balit valitsenud Warmadewa dünastia rajajaks peetav kuningas Sri Kesari Warmadewa on kahes keeles, sanskritis ja vanabali keeles nimetanud seda sõnaga "Walidwipa".

1293 tekkis Ida-Jaaval hinduistlik Majapahiti riik, mis 1343 koloniseeris Bali. Järgmise sajandi lõpus käis see riik alla ja lakkas olemast umbes 1527. aastal (on vaieldav, millist sündmust pidada riigi lõpuks). Majapahiti intelligents – näitlejad, preestrid, muusikud jt – rändasid Balile ja sellest ajast on Bali hinduistlik ala islamistlike naabrite hulgas.

Esimesed eurooplased saabusid Balile 1585 Portugali laevaga. Mõned neist jäid isegi kohaliku kuninga teenistusse. Nimepidi on teada, et 1597 saabus Balile Hollandi maadeavastaja Cornelis de Houtman. Hollandi Ida-India Kompanii hakkas kontrollima Bali väliskaubandust.

Poliitilist ja majanduslikku kontrolli saare üle hakkas Holland kehtestama 1840. aastatel. Sel ajal oli Bali killustunud paljudeks pisiriikideks ja Holland õhutas neid üksteise vastu sõdima. 1849 vallutas Holland Põhja-Balil asunud Bulelengi riigi. Bulelengi radža ei tahtnud alla anda, vaid sooritas koos neljasaja õukondlasega rituaalse enesetapu, mida nimetatakse puputaniks. 14. septembril 1906 vallutas Holland Lõuna-Balil asunud Sanuri ja 18. augustil 1908 idarannikul asunud Karangasemi ning mõlemal juhul toimus puputan, vastavalt tuhande ja kahesaja osavõtjaga.

Indoneesia iseseisvus 29. detsembril 1949.

Bali on populaarne turismisihtkoht.

Käibe poolest on suurim majandusharu turism, kuid suurim tööandja on põllumajandus. Peamiselt kasvatatakse riisi, kuid ka puuvilju, aedvilju ja kohvi. Oluline osa inimestest on tegev kalanduses. Bali on tuntud oma käsitöö: batika- ja ikatkangaste ja -riiete, puutöö, kiviraidumise ja hõbeseppade poolest.

12. oktoobril 2002 korraldati Kuta turismikeskuses pommirünnak, mille tulemusena hukkus 202 inimest, peamiselt välisturistid. 1. oktoobril 2005 toimus järgmine, seekord 20 ohvriga terrorirünnak. 2002. aasta pommirünnaku korraldamises mõisteti süüdi 3 islamiäärmuslast, kellele määrati surmanuhtlus.

• Kintamani küla Balil

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Bali

• Bali pommitajad lähevad hukkamisele, Postimees, 24. oktoober 2008