August Georg Gailit (9.
jaanuar 1891 Sangaste lähistel – 5. november 1960 Örebro, Rootsi) oli eesti kirjanik, kes kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone.
Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal. Ta kasvas üles Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905–1907 Tartu linnakoolis.
Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916. aastast Tallinna Teataja toimetuses, 1917–1918 Postimehe toimetuses. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 1922–1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932–1934 oli ta Vanemuise direktor. Alates juulist 1943 oli Gailit Tallinna raehärra.
1944. aasta sügisel põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähedal olev Ormesta mõis. Gailit suri 5. novembril 1960 ja tema tuhastatud põrm maeti Örebro põhjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembril Örebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee") kujustas E. Raudsepp.
Gailit kuulus kirjanike rühmitusse Siuru. Ta oli Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige. Alates 1945. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige.
Gailit oli aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898–1981). Ainsa lapsena sündis 1933. aastal tütar Aili-Viktooria Gailit-Lindström (suri 14. novembril 2022 Växjös). Tema õe Anna abikaasa oli õigusteadlane ja poliitik Rein Eliaser vanem, õepoeg Rein Eliaser oli jurist ja ajakirjanik, õetütar Rutt Eliaser oli jurist ja kirjanik.
Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)).
1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi", 1983) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda.
Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosažanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 1951–1959) kajastub kodumaa kaotamise traagika.
August Galit joonistas ka karikatuure. Tema karikatuure avaldati 1913. aastal ajakirjas Sarjaja.
"Kogutud novellid" I–III
"Toomas Nipernaadi"
"Isade maa"
"Karge meri"
"Ekke Moor"
"Leegitsev süda"
"Üle rahutu vee"
"Kas mäletad mu arm"
Novellikogumikud
Tsitaadid Vikitsitaatides: August Gailit |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article August Gailit, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.