Kohv: Röstitud kohviubadest valmistatud rüübe
Kohv (araabia قهوة qahwah) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook.
 | See artikkel on joogist; nime kohta vaata Kohv (perekonnanimi) |
Ajalugu
Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa küla järgi sai kohv ka nimetuse.[viide?]
15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks.
Eri rahvastel on kujunenud oma kohvivalmistamise ja -serveerimise viisid. Tuntuimad on türgi kohv ja itaallaste espresso.
Kohvisordid
Levinuim kohviliik araabika (Coffea arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetavast kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea canephora), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik, libeeria kohvipuu (Coffea liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike.
Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust, näiteks Colombia kohv, Costa Rica kohv, Santose kohv jne.
Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ja lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.
Kohvitootmise piirkonnad
| Riik | Toodang, tonnides | Osakaal, % |
|---|---|---|
 Brasiilia | 3 037 534 | 34,4 |
 Vietnam | 1 292 389 | 14,6 |
 Indoneesia | 657 200 | 7,4 |
 Colombia | 464 640 | 5,3 |
 India | 314 000 | 3,6 |
 Peruu | 303 264 | 3,4 |
 Honduras | 300 000* | 3,4 |
 Etioopia | 275 530 | 3,1 |
 Guatemala | 248 000* | 2,8 |
 Mehhiko | 246 121 | 2,8 |
| Maailm kokku | 8 826 903 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
2012. aastal toodeti maailmas 8,8 miljonit tonni kohviube, istandike kogupindala oli 10,0 miljonit hektarit.
 m – Coffea robusta ja Coffea arabica a – Coffea arabica |
Suuremad kohvitootmispiirkonnad:
Kohviasendajad
Kohvi asendajatena kasutatakse näiteks viljakohvi, puuviljakohvi, võilillejuurtest valmistatud "võilillekohvi" ja muud liiki nn taimekohvi. Naturaalse oakohviga seob neid eeskätt valmistamisviis.
Kohvi töötlemine
Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetlusega. Kuivmenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ja kooritakse masinatega. Märgmenetlusega hoitakse marju 24–48 tundi veevannis, saades pestud kohvi, mis on kvaliteedilt parem kui kuivmenetlusega saadud kohv.
Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega. Oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida asjatundjad maitsevad. Maitsmine toimub tugeva tõmbega lusikalt suhu. Nii tulevad väiksemadki maitsevääratused esile.
Toorkohvisegud röstitakse röstimismasinates kuumas õhuvoolus, mida valvavad asjatundjad.
Pilte
-
Kohviuba elektronmikroskoobi all -
Lahustuv kohv elektronmikroskoobi all -
Lahustuv kohv -
Lahustuv kohv
Kohvikeeld
Kohvi on läbi ajaloo erinevates riikides korduvalt ära keelatud või selle tarbimist tugevalt piiratud. Näiteks Rootsis keelati või piirati kohvi tarbimist viiel perioodil vahemikus 1750–1820. aastatel. Rootsi kuningas Gustav III korraldas kohvikeelu õigustamiseks ka eksperimendi, mida on üheks esimeseks kliiniliseks uuringuks nimetatud. Eksperimendi jaoks kasutati kaht surmamõistetud kaksikut, üks pidi terve ülejäänud elu jooma teed, teine kohvi, teejooja suri esimesena, 83-aastaselt, kohvi joonu suri hiljem, kuigi täpne vanus pole teada. Nii Gustav III kui kaksikute tervist jälgima pidanud arstid surid enne kaksikuid. Sellele vaatamata keelati kohv mõni aeg hiljem uuesti.
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- Olga Relve, "Tass kohvi". Valgus, Tallinn 1976, 80 lk; teine trükk 1980
Välislingid
 | Vikisõnastiku artikkel: kohv |
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kohv |
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Kohv |
- CoffeeTea.info Kohviportaal
- Toivo Niiberg, Kohv otse loodusest, 7. juuni 2012
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Kohv, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.