Sündmused maailmas
Maailma poliitiline kaart sajandi lõpuks Majandus ja poliitika 1598–1613 Segaduste aeg Moskva tsaaririigis . 1600 asutati Briti Ida-India Kompanii . 1600–1629 toimus Poola-Rootsi sõda . 1600 – esimese inglasena jõudis Jaapanisse William Adams, šoguni nõunik ja esimene mittejaapani samurai . 1601–1603 näljahäda tagajärjel suri Venemaal kolmandik elanikkonnast. 1602 – asutati Hollandi Ida-India Kompanii . Sellest sai maailma esimene börsiettevõte ja üks suuremaid rahvusvahelisi korporatsioone. 1602 –1663 toimus Hollandi-Portugali sõda. 1603 – Tokugawa šogunaadi algus Jaapanis. 1603 – Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon kuningas James I all (Šotimaal James VI). 1604 – asutati Tomski linn Siberis. 1605 – Inglismaal korraldasid katoliiklased Püssirohuvandenõu , mille eesmärk oli tappa Inglismaa kuningas. 1606 – Inglismaal asutati Virginia Kompanii. 1606 – esimese eurooplasena maabus Austraalias hollandlane Willem Janszoon 1607 – Inglismaa rajas Põhja-Ameerikas Virginia koloonia 1608 – Henry Hudson otsis Kirdeväila ja jõudis Novaja Zemljani 1608 – asutati Québeci linn Uus-Prantsusmaal 1609 – John Rolfe (Pocahontase abikaasa) alustas Ameerika Ühendriikide Virginia osariigis Jamestownis esimesena edukalt tubakakasvatust; 1619 imporditi tubakakasvatuseks Jamestowni esimesed mustanahalised orjad 1609–1611 otsis Henry Hudson Hollandi Ida-India Kompanii ülesandel Ameerika Loodeväila , pannes aluse Hollandi kolooniatele Põhja-Ameerika mandril 1609–1618 Poola-Vene sõda, 1610–1612 oli Moskva Poola-Leedu vägede käes 1610 –1617 toimus Ingeri sõda Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, mis lõppes Stolbovo rahuga 1611–1613 Kalmari sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel, mis lõppes Knäredi rahulepingu allkirjastamisega 1611 – Rootsi suurvõimu ajastu (1611–1718) algus 1613–1620 Jaapani ekspeditsioon Hasekura Tsunenaga juhtimisel viis saatkonna Rooma 1613 – Moskva tsaaririigis tuli võimule Romanovite dünastia 1613 – Jaapanis kehtestati sakoku poliitika, mis lõpetas vaba välissuhtluse 1853. aastani 1614 – Hollandis asutati Austraalia Kompanii. 1616 – asutati Taani Ida-India Kompanii 1616 – omandas Hollandi kaupmees Pieter van den Broecke esimese eurooplasena Jeemenist elus kohvipõõsad , mille viis Amsterdami botaanikaaeda 1618–1648 Kolmekümneaastane sõda 1619 – Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Indoneesias Jayakarta linna ja rajas Bataavia (praegune Jakarta ) 1620–1621 Poola–Türgi sõda (1620–1621) 1621 – asutati Hollandi Lääne-India Kompanii 1624 – Hollandi Ida-India Kompanii rajas koloonia Taiwani saarel 1624 – kehtestas ise tubakavastane Inglise kuningas James I kolooniate toetuseks tubakamonopoli, mis lubas importi vaid litsentsi alusel Virginiast 1624–1642 kardinal Richelieu tegevus Prantsuse välisministrina 1627 – kardinal Richelieu andis Uus-Prantsusmaa Kompaniile koloonias monopoli 1627 – mandžude esimene sissetung Koreasse 1627–1628 La Rochelle 'i piiramine, mis märkis protestantide ja katoliiklaste vahelise võitluse tippu Prantsusmaal 1628 – asutati Portugali Ida-India Kompanii 1628 – asutati Krasnojarski linn Siberis 1629 – Altmargi vaherahu , Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 1631 – Magdeburgi rüüstamine, mille käigus suuresti hävitati protestantlik Magdeburg 1632 – asutati Jakutski linn Siberis 1633 – sultan Murad IV keelas Türgis suitsetamise 1633–1634 Poola–Türgi sõda (1633–1634) 1634 – keelati Venemaal tubakapruukimine kohalikele 1636 – mandžud rajasid Hiinas Qingi dünastia 1637 – mandžude teine sissetung Koreasse 1637 – tulbimaania tipp 1639 – Ivan Moskvitin jõudis esimese venelasena Vaikse ookeanini 1639–1651 Kolme Kuningriigi sõjad Briti saartel 1641 – Holland vallutas Portugalilt Malaka (Malaka lahing) 1642 – Kurbat Ivanov joonistas esimese Vene kaardi Kaug-Idast 1642 – hollandlane Abel Tasman sõitis esimese eurooplasena ümber Austraalia, nägi Tasmaaniat ja Uus-Meremaad , 1643 Fidžit 1642 – Semjon Dežnjovi retkega algasid Venemaa üle sajandi kestnud sõjad tšuktšidega 1642 – Kaifengi kuberner purustas tammid Kollasel jõel , põhjustades uputuse, et lõpetada linna piiramine talurahvaarmee poolt 1642 –1651 Inglise kodusõda rojalistide ja Inglise parlamendi vahel, millega paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal ja Šotimaal 1643 – Kurbat Ivanov jõudis esimese eurooplasena Baikali järveni 1644 – Mingi dünastia lõpp Hiinas, võimule tuli Qingi dünastia 1645 – Brömsebro rahu Rootsi ja Taani vahel 1645 – avati Veneetsias Euroopa esimene kohvik väljaspool Maltat 1645–1669 Kreeta sõda Veneetsia ja Türgi vahel (sellest 1648–1669 kestis Candia piiramine) 1648 – Vestfaali rahulepingud , millega lõpetati Kolmekümneaastane sõda ning mis on üks võimalikke uusaja alguspunkte Lääne-Euroopas ning territooriumil põhineva riigikontseptsiooni algus 1648 – Fronde Prantsusmaal 1648 –1667 Uputus Poolas , sõjad Ukraina, Rootsi ja Venemaaga 1648 – läbisid Fedot Popov ja Semjon Dežnjov esimeste eurooplastena Beringi väina 1648–1654 Ukraina hetmani Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus Poola ülemvõimu vastu 1649 – hukati Inglise kuningas Charles I 1649 –1660 Inglise vabariik 1649–1653 Cromwelli vallutus Iirimaal, mille käigus toimus 1649. aastal ka Drogheda piiramine ja veresaun Oliver Cromwelli juhtimisel. Sõja, nälja ja katku tõttu hukkus viiendik Iirimaa elanikest 1654 – Rootsi kuninganna Kristiina loobus troonist ja läks katoliiklasena Rooma eksiili 1654 – Perejaslavi raada andis Ukraina Moskva tsaaririigi protektsiooni alla 1654 –1667 Vene-Poola sõda (1654–1667) ehk Kolmeteistkümneaastane sõda, mille võitis Vene tsaaririik, mis sai muu hulgas endale Kiievi ja Smolenski 1656 –1658 Vene-Rootsi sõda (1656–1658) , mis lõppes Narva lähedal Vallisaare mõisas sõlmitud Vallisaare vaherahuga , millega jäid Moskva tsaaririigi valdusse sõja käigus vallutatud alad 1658 – Holland alustas kohvikasvatust Tseilonil , peagi sai Hollandi kolooniaist Euroopa peamine kohviallikas 1659 – Pürenee rahuleping 1660 – Inglise restauratsioon ehk Stuartite restauratsioon, millega Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa jõudsid kuningas Charles II võimu alla 1660 – Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 1660 – Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Sumatra sadamad, ajades Portugali Indoneesia aladelt lõplikult välja 1661 – Kärde rahu Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel 1662 – Lõuna-Mingi dünastia lõpp Hiinas 1662 – kehtestas Inglise parlament trükilitsentside seaduse, millega loodi litsentsitud raamatute register ja mida võib pidada autoriõiguse kujunemise alguseks 1663 – Louis XIV sulges Uus-Prantsusmaa Kompanii ja tegi Uus-Prantsusmaast provintsi 1664 – asutati Prantsuse Lääne-India Kompanii ja Prantsuse Ida-India Kompanii 1665–1683 Jean-Baptiste Colbert , Louis XIV rahandusminister, juurutas merkantilistliku majanduspoliitika 1665–1666 Londoni suur katk tappis umbes veerandi elanikkonnast 1666 – leidis aset Londoni suur tulekahju , mis hävitas suure osa linnast. Linna taastamises oli mõjukas arhitekt Christopher Wren 1666 –1671 Poola-Türgi sõda (1666–1671) 1667 –1700 Suur Türgi sõda Osmanite riigi ja Pühaks Liigaks ühinenud kristlike Euroopa riikide vahel, mis lõppes viimaste võiduga 1667 –1668 Devolutsioonisõda Hispaania Madalmaades Prantsusmaa ja Habsburgide Hispaania vahel, mis lõpetati Aacheni rahuga 1668 – Hollandi Ida-India Kompanii löödi Taiwanilt lõplikult välja 1669 – sultan Mehmed IV saadik Soleiman Agha tutvustas pariislastele kohvi 1670 – Inglismaal asutati Hudsoni Lahe Kompanii 1671 – asutati Taani Lääne-India Kompanii 1672 –1678 Prantsuse-Hollandi sõda 1672 –1676 Poola-Türgi sõda (1672–1676) 1673 – Wuppertal -Ronsdorfis asutati Saksamaa esimene kohvik 1675 – Charles II püüdis kohvikuid nende liigse populaarsuse tõttu sulgeda 1675–1676 Kuningas Philipi sõda Uus-Inglismaa kolonistide ja nende kohalike liitlaste vahel 1676 –1681 Vene-Türgi sõda (1676–1681) 1682 – asutati Brandenburgi Aafrika Kompanii 1683 – Viini lahing , millega lõpetati Osmanite riigi edasitung Euroopasse 1683 – avas Jerzy Franciszek Kulczycki sõjasaagiks saadud kohviube kasutades Viinis esimese kohviku 1683 –1699 Poola-Türgi sõda (1683–1699) 1684 – Guangzhou lähedale asutati esimene Qingi dünastia 13 faktooriast, kus lubati elada ja kaubitseda välismaalastel 1686 –1699 Vene-Türgi sõda (1686–1699) 1688 – Kuulus revolutsioon kukutas Inglismaal Stuartite dünastia 1689 – Bill of Rights määratles Inglismaal kodanikuõigused ja päriluskorra 1689 – algas teine saja-aastane sõda , mis hõlmas sõjalisi konflikte Inglismaa kuningriigi ja Prantsusmaa vahel, mis võttis kohati maailmasõja mõõtmed 1689 – Nertšinski rahu Venemaa ja Qingi Hiina vahel 1689 – Peeter I tühistas Venemaal tubakakeelu ja andis monopoolse impordilitsentsi inglastele 1690 – Boyne'i lahing Iirimaal, mis lõppes William III võiduga James II vägede üle 1691 – jakobiitide mäss Šotimaal 1694 – asutati Bank of England , mille eeskujul on loodud enamik tänapäevastest keskpankadest . 1695 – asutati Bank of Scotland 1699 – Karlowitzi rahuleping , mis tähistab Osmanite riigi valitsemise lõppemist suuremas osas Kesk-Euroopas ja nende impeeriumi languse algust 1700 – algas Põhjasõda (1700 –1721 ) Kirjandus 1599–1641 Globe'i teater Londonis 1602 – Shakespeare, "Kaheteistkümnes öö " (esietendus) 1602 – Shakespeare, "Hamlet " (esietendus) 1604 – Shakespeare, "Othello " (esietendus) 1605 – Strasbourgis hakkas ilmuma esimene tänapäevane ajaleht Relation aller Fürnemmen und gedenckwürdigen Historien 1605 – ilmus Miguel de Cervantese romaani "Don Quijote " esimene osa (teine osa ilmus 1615) 1607–1627 ilmus Prantsuse kirjaniku Honoré d'Urfé'i pastoraalromaan "L'Astrée " – prantsuse kirjanduse mõjukaim teos sel sajandil 1608 – ilmus "Kuningas Lear " 1609 – William Shakespeare'i sonetikogu 1611 – Shakespeare, "Torm" (esietendus) 1611 – ilmus kuningas Jamesi piiblitõlge 1612 – Luis de Góngora "Lugu Polyphemosest ja Galateast" 1614 – Giambattista Marino "La lira" 1616 – George Chapmani esimesed täielikud inglise tõlked Iliasest ja Odüsseiast 1623 – Shakespeare, "Macbeth " (esmatrükk) 1631 – hakkas ilmuma Prantsusmaa esimene ajaleht Gazette de France 1633 – William Prynne'i teatrivastane traktaat "Histriomastix" 1636 – Pierre Corneille ' tragöödia "Le Cid" esietendus 1642 – parlamendi korraldusel suleti kõik Londoni teatrid 1644 – John Miltoni "Areopagitica" 1656–1957 Blaise Pascali "Provintsikirjad" 1660 – lõppes Londoni teatrikeeld, kuninga patendiga loodi kaks uut teatrit 1662 – avaldati anglikaani kirikus tänini kehtiv Book of Common Prayer 1665 – François de La Rochefoucauld ' "Maksiimid" 1667 – Jean Racine 'i tragöödia "Andromache" 1667 – John Miltoni "Kaotatud paradiis" 1668–1694 Jean de La Fontaine 'i "Valmid" 1666 – Molière 'i "Misantroobi " esietendus 1668 – John Dryden määrati Inglismaa esimeseks poeet-laureaadiks 1675 – William Wycherley "The Country Wife" 1678 – John Bunyani "The Pilgrim's Progress" 1678 – John Drydeni "Oidipus" 1678 – John Drydeni "Kõik armastuse nimel" 1680 – Louis XIV rajas teatri La Comédie française 1682 – John Drydeni "Mac Flecknoe" 1688 – Aphra Behni "Oroonoko" 1690 – asutati Roomas Pontificia Accademia degli Arcadi Rootsi kuninganna Kristiina mälestuseks 1691 – John Drydeni "Kuningas Arthur" 1695–1697 Pierre Bayle 'i "Ajalooline ja kriitiline sõnaraamat", entsüklopeediate eelkäija 1697 – ilmus Charles Perrault ' muinasjutukogu 1699 – Kong Shangreni näidend "Virsikuõielehvik" Mingi dünastia langusest Muusika 1601 – Giacopo Peri, ooper "Euridice" ja eessõna "Le musiche sopra l'Euridice", esimene säilinud ooper 1606 – Joachim Burmeister: "Musica Poetica" (figuraalõpetuse keskseim tekst) 1607 – Claudio Monteverdi "Orpheus ", varaseim ooper, mis on seni mängukavades 1610 – Claudio Monteverdi, "Vespro della Beata Vergine" 1618 – René Descartes : Musicae compendium [ka Compendium musicae] 1619 – Heinrich Schütz , "Psalmen Davids" (Op. 2, 1. raamat) 1619 – Michael Praetorius, "Syntagma Musicum" 1637 – avati Teatro San Cassiano Veneetsias, esimene ooperiteater 1638 – (?) Gregorio Allegri , "Miserere" 1649 – Descartes, "Les passions de l’âme", e. k "Hinge passioonid " (2014) 1650 – Athanasius Kircher : "Musurgia Universalis" I/II (antiigi retoorikale põhinev afektiõpetus) 1651 – "The English Dancing Master ", John Playfordi tantsukogumik, 1698 ilmus juba 10. uusväljaanne 1656 – "The Siege of Rhodes", esimene inglise ooper 1674 – Gaspar Sanz, "Instrucción de música sobre la guitarra española", järgmised kitarriõpiku osad 1675 ja 1697 1676 – Heinrich Ignaz Franz Biber, "Die Rosenkranz-Sonaten" 1685 – sündisid Johann Sebastian Bach , Friedrich Händel ja Domenico Scarlatti 1688 – Henry Purcell , "Dido ja Aeneas" 1691 – Andreas Werckmeister, "Musicalische Temperatur, oder deutlicher und wahrer Mathematischer Unterricht" 1692 – (?) Marc-Antoine Charpentier' "Te Deum" D duur (arvatav esiettekanne) 1697 – Andreas Werckmeister: Hypomnemata musica (võrdtempereeritud häälestuse detailne kirjeldus) Teadus ja filosoofia 1600 – Giordano Bruno hukkamine 1603 – asutati Accademia dei Lincei 1604 – ilmus James VI traktaat "A Counterblaste to Tobacco" 1605 – Leonardus Lessius kirjeldas moraaliteoloogilises raamatus "Õigusest ja seadusest" esimest korda riskipõhise hinnaga kindlustust 1607 – Eukleidese "Elemendid " tõlgiti hiina keelde 1609 – Hugo Grotiuse "Vaba meri", tänapäevase mereõiguse üks alustekste 1610 – Galileo Galilei "Sidereus Nuncius" 1610–1633 Galilei protsess inkvisitsioonikohtus 1620 – Francis Baconi "Novum Organum " 1625 – Hugo Grotiuse "Sõja ja rahu õigusest", tänapäevase rahvusvahelise õiguse üks alustekste 1626 – Francis Baconi "Uus Atlantis" 1626 – jesuiit Nicolas Trigault leiutas esimese hiina keele romaniseeritud transkriptsiooni 1627 – Michał Boym tutvustas Hiinas esimest korda heliotsentrilist maailmasüsteemi 1628 – William Harvey "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel" 1632 – Galileo Galilei "Dialoog kahest maailmasüsteemist" 1635 – kardinal Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia 1637 – René Descartes'i "Arutlus meetodist" 1638 – Pekingis kasutati ajalehe trükkimisel esimest korda liikuvat kirjatüüpi 1641 – René Descartes'i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast " eessõnana esseedele meteooridest, dioptrikast ja geomeetriast 1646 – Thomas Browne nimetas oma teost "Pseudodoxia Epidemica" esimesena entsüklopeediaks 1651 – Thomas Hobbesi "Leviaatan" 1651 – William Harvey ' "Uurimusi loomade paljunemisest" 1659 – Henry More'i "Hinge surematus" 1660 Charles II asutas Londoni Kuningliku Seltsi 1660 – Antoine Arnauld ' ja Claude Lancelot' Port-Royali universaalgrammatika 1661 – Robert Boyle'i "The Sceptical Chymist" 1662 – ilmus Port-Royali loogika 1662 – Thomas Petty alustas rea teostega, milles käsitles majandust matemaatiliselt ja statistiliselt 1664 – ilmus postuumselt Thomas Muni raamat "Inglismaa rikkus väliskaubandusest" 1665 – Prantsusmaal hakkas ilmuma maailma esimene teadusajakiri "Journal des sçavans " ("Õpetatute ajakiri") 1665 – hakkas ilmuma maailma esimene tänini ilmuv teadusajakiri, Londoni Kuningliku Seltsi toimetised ("Philosophical Transactions") 1665 – Robert Hooke 'i "Micrographia", esimene teaduslik bestseller, millest pärineb termin "rakk " 1665 – Athanasius Kircher omistas raamatus "Maa-alune maailm" maa seest leitavad hiiglaslikud luud väljasurnud hiiglastele 1666 – Isaac Newtoni annus mirabilis , legendaarne üliviljakas loominguperiood 1666 – Margaret Cavendishi "Vaatlusi eksperimentaalfilosoofiast" ja "Leegitsev maailm" 1670 – Baruch Spinoza "Teoloogilis-poliitiline traktaat " 1671 – Marcello Malpighi "Taimede anatoomia" 1672 – Isaac Newton valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks, esitles seal oma reflektorteleskoopi ja värviteooriat 1672 – Samuel Pufendorfi "Looduse ja rahvaste õigusest" 1675 – Charles II asutas Greenwichi observatooriumi (valmis 1676) 1676 – Ole Rømer määras valguse konstantse kiiruse vaakumis (tegelikust veerandi võrra väiksemana) 1677 – Baruch Spinoza "Eetika " (postuumselt) 1687 – Isaac Newtoni "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica " ehk "Loodusteaduse matemaatilised printsiibid" 1687 – Prospero Intorcetta avaldas Confuciuse teoste ladina tõlke 1689 – John Locke 'i "Second Treatise on Civil Government" 1691 – John Locke kirjeldas hinna kujunemist ostjate ja müüjate vahekorra mõjul 1694 – Prantsuse Akadeemia sõnaraamatu esimene täistrükk 1695 – saatis Pierre Le Pesant Louis XIV-le palvekirja majanduspoliitika uuendamiseks, kirjeldades esimesena turumajandust ja hinnates riigi rikkust mitte vara, vaid tootmisvõimsuse alusel 1696 – Isaac Newtonist sai Mündikoja ülevaataja, 1699 ülem, kellena ta korraldas rahareformi 1696 – Charles Davenanti "Essay on the East India Trade" kirjeldas esimest korda tarbimisnõudlust ja ideaalset konkurentsi Sündmused Eestis
Rootsi territooriumi laienemine 1600–1611 Poola-Rootsi sõda (1600–1611) 1601–1603 näljahäda Eestis 1622 – trükiti Agenda Parva , mis on esimene lõunaeestimurdelist teksti sisaldav säilinud teos 1624 – Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku maarevisjoni. Eesti rahvaarv oli vähenenud 100 000-le. Põles Tartu toomkirik , mis jäi sestpeale varemetesse 1625 – Tartu langemisega rootslaste kätte lõppes Rzeczpospolita (Poola) valitsusaeg Lõuna-Eestis 1630 – avati Tartu akadeemiline gümnaasium , mis muudeti kaks aastat hiljem ülikooliks 1631 – asutati Tallinna gümnaasium 1632 – Tartus asutati Academia Gustaviana , mida loetakse Tartu Ülikooli alguseks 1637 – avaldati Stahli grammatika 1640 – Viru-Nigulas Pada mõisas peeti nõiaprotsess Kongla Anni üle 1641 – anti välja esimene teadaolev eestikeelne aabits 1645 – Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare 1655 –1660 Teine Põhjasõda , mis lõppes Oliwa rahuga 1656 –1658 Vene-Rootsi sõda (1656–1658) 1656 – Tartu piiramine , kus vene väed vallutasid linna 1657 – Tartu piiramine , kus rootslased püüdsid linna tagasi vallutada, kuid katse ebaõnnestus 1671 – juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Liivimaal 1675 – Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht Ordinari Freytags Post-Zeitung , mida võib pidada ajakirjanduse alguseks Eestis 1680 – võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse Mõisate reduktsiooniks 1684 – Tartu lähedal asutati Forseliuse seminar 1687 – algas laialdane talurahvakoolide asutamine 1694 – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; Liivimaa maanõunike kolleegium saadeti laiali ja allutati maapäevad kindralkuberneri kontrollile Suur nälg , mille haripunkt oli 1696/1697 talvel ja mille käigus suri hinnanguliselt iga viies inimene 1700 – algas Põhjasõda (1700–1721 ) Narva lahinguga Inimesed
Kunst Gian Lorenzo Bernini (1598–1680), itaalia skulptor ja arhitekt Michelangelo Caravaggio (1571–1610), itaalia maalikunstnik Pieter Claesz (u 1597–1660), hollandi maalikunstnik, kes maalis vaikelusid Willem Claesz. Heda (1594–1680), hollandi maalikunstnik Anthonis van Dyck (1599–1641), flaami maalikunstnik El Greco (1541–1614), Kreeka päritolu Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt Frans Hals (1580/81–1666), Hollandi maalikunstnik, portretist Jan Davidsz. de Heem (1606–1684), Hollandi maalikunstnik Willem Kalf (1619–1693), Hollandi maalikunstnik Gabriël Metsu (1629–1667), hollandi maalikunstnik Bartolomé Esteban Murillo (1617–1682), hispaania maalikunstnik Nicolas Poussin (1594–1665), prantsuse klassitsistlik maalikunstnik Rembrandt (1606–1669), hollandi maalikunstnik Peter Paul Rubens (1577–1640), flaami maalikunstnik Jan Steen (u 1626–1679), hollandi maalikunstnik, žanrimaalija Diego Velázquez (1599–1660), hispaania barokkmaalikunstnik Johannes Vermeer (1632–1675), Hollandi maalikunstnik Francisco de Zurbarán (1598–1664), hispaania barokkmaalikunstnik Muusika Gregorio Allegri (1582–1652), itaalia helilooja Nicola Amati (1596–1684), tuntuim Amati perekonna viiulimeister, võimalik, et õpetas ka hilisemaid tuntud meistreid (Stradivari, Guarneri, Stainer) Johann Sebastian Bach (1685–1750), saksa helilooja Heinrich Ignaz Franz von Biber (1644–1704), austria helilooja ja viiuldaja Dietrich Buxtehude (1637/39–1707), taani-saksa organist ja helilooja William Byrd (1539/40–1623), inglise organist, helilooja ja noodikirjastaja Marc-Antoine Charpentier (1643–1704), prantsuse helilooja Arcangelo Corelli (1653–1713), itaalia viiuldaja ja helilooja John Dowland (1653–1626), inglise renessansihelilooja Girolamo Frescobaldi (1583–1643), itaalia organist ja helilooja Johann Jakob Froberger (1616–1667), saksa helilooja Orlando Gibbons (1583–1625), inglise helilooja Marin Marais (1656–1728), prantsuse helilooja Claudio Monteverdi (1567–1643), itaalia helilooja, laulja ja gambamängija Henry Purcell (1659–1695), inglise helilooja ja organist Jean-Philippe Rameau (1683–1764), prantsuse helilooja ja muusikateoreetik Gaspar Sanz (1640–1710), kitarriõpikud 1674, 1675, 1697 Alessandro Scarlatti (1660–1725), itaalia barokkhelilooja Domenico Scarlatti (1685–1757), itaalia barokkhelilooja Johann Hermann Schein (1584–1630), saksa helilooja Samuel Scheidt (1587–1654), saksa helilooja Heinrich Schütz (1585–1672), saksa helilooja Georg Philipp Telemann (1681–1767), saksa helilooja Antonio Vivaldi (1678–1741), itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija Jean-Baptiste Lully (1632–1687), itaalia päritolu prantsuse helilooja Kirjandus Francis Bacon (1561–1626), Inglise filosoof , õigusteadlane, riigimees ja esseist Matsuo Bashō (1644–1694), jaapani luuletaja Cyrano de Bergerac (1619–1655), prantsuse satiirik ja ulmekirjanik Nicolas Boileau (1636–1711), prantsuse luuletaja ja kriitik, klassitsismi teoreetik Samuel Butler (1612–1680), inglise satiirik Bernard Le Bovier de Fontenelle (1657–1757), prantsuse kirjanik Miguel de Cervantes Saavedra hispaania kirjanik (1547–1616) Pierre Corneille (1606–1684), prantsuse näitekirjanik Richard Crashaw (1613–1649), inglise luuletaja John Donne (1572–1631), inglise luuletaja, jurist ja vaimulik John Dryden (1631–1700), inglise luuletaja, kirjanduskriitik, tõlkija ja näitekirjanik Jean de La Fontaine (1621–1695), tuntuim prantsuse valmikirjanik Luis de Góngora (1561–1627), hispaania kirjanik George Herbert (1593–1633), inglise luuletaja Ben Jonson (1572–1637), inglise näitekirjanik, näitleja, luuletaja ja kirjanduskriitik Giambattista Marino (1569–1625), itaalia luuletaja Andrew Marvell (1621–1678), inglise luuletaja John Milton (1608–1674), inglise luuletaja Samuel Pepys (1633–1703), inglise ametnik, poliitik ja päevikupidaja Francisco de Quevedo (1580–1645), hispaania kirjanik Jean Racine (1639–1699), prantsuse näitekirjanik François de La Rochefoucauld (1613–1680), prantsuse kirjanik William Shakespeare (1564–1616), inglise kirjanik Jonathan Swift (1667–1745), iiri kirjanik, satiirik, esseist ja vaimulik Henry Vaughan (1622–1695), inglise luuletaja John Webster (?1578–?1632), inglise kirjanik Teadused ja filosoofia Francis Bacon (1561–1626), inglise filosoof Jacob Bernoulli (1655–1705), šveitsi matemaatik Johann Bernoulli (1667–1748), šveitsi matemaatik Robert Boyle (1627–1691), inglise keemik, füüsik ja filosoof Giovanni Domenico Cassini (1625–1712), itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog Margaret Cavendish (1623–1673), inglise filosoof, kirjanik ja loodusteadlane Samuel de Champlain (u 1567 – 1635) prantsuse meresõitja, kartograaf, joonistaja, sõjaväelane, maadeavastaja, geograaf, etnoloog, diplomaat ja kroonik Anne Conway , (1631–1679), inglise filosoof René Descartes (1596–1650), prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane John Flamsteed (1646–1719), inglise astronoom Galileo Galilei (1564–1642), itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor Hugo Grotius (1583–1645), hollandi õigusteadlane, kirjanik ja diplomaat, Vestfaali rahulepingu ideoloog Otto von Guericke (1602–1686), saksa teadlane, leiutaja ja poliitik Edmond Halley (1656–1742), inglise füüsik, astronoom ja matemaatik William Harvey (1578–1657), inglise arst ja anatoom Robert Hooke (1635–1703), inglise füüsik, arhitekt ja loodusteadlane Thomas Hobbes (1588–1679), inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik Christiaan Huygens (1629–1695), hollandi matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja Johannes Kepler (1572–1630), saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof Antoni van Leeuwenhoek (1632–1723), hollandi loodusteadlane ja kaupmees, mikrobioloogia rajaja Gottfried Wilhelm Leibniz (1646–1716), saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor John Locke (1632–1704), inglise arst ja filosoof Marcello Malpighi (1628–1694), itaalia bioloog, füüsik ja füsioloog Damaris Masham (1659–1708), inglise filosoof Maria Sibylla Merian (1647–1717), saksa loodusteadlane ja illustraator Marin Mersenne (1588–1648), prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik Henry More (1614–1687), inglise filosoof John Napier (1550–1617), Šotimaa matemaatik Isaac Newton (1643–1727), inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik William Petty (1623–1687), inglise majandusteadlane Samuel Pufendorf (1632–1694), saksa filosoof, majandus- ja õigusteadlane Ole Rømer (1644–1710), taani astronoom Baruch Spinoza (1632–1677), Hollandi filosoof Evangelista Torricelli (1608–1647), itaalia füüsik ja matemaatik Giambattista Vico (1668–1744), itaalia filosoof Christopher Wren (1632–1723), inglise arhitekt, matemaatik ja loodusteadlane Jan Amos Komenský (1592–1670), tšehhi õpetaja ja kirjanik Poliitika ja valitsemine Aleksei I Mihhailovitš , Vene tsaar (1645–1676) Džahangir (1569–1627), Suurmogulite riigi valitseja 1605–1627 Šahh Džahan (1592–1666), Suurmogulite riigi valitseja 1627–1658 Aurangzeb (1618–1707), Suurmogulite riigi valitseja 1658–1707 Charles II , Inglismaa ja Šotimaa kuningas (1660–1685) Elizabeth I , Inglismaa ja Iirimaa monarh (1558–1603) Suur Kuurvürst Friedrich Wilhelm , Brandenburg-Preisimaa valitseja, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog (1640–1688) Hohenzollernite dünastiast Gustav II Adolf , Rootsi kuningas (1611–1632) Kristiina (1626–1689), Rootsi kuninganna 1632–1654 James I , Inglismaa ja Iirimaa kuningas (1603–1625) ning Šotimaa kuningas James VI (1567–1625) Karl X , Rootsi kuningas (1654–1660) Karl XI , Rootsi kuningas (1660–1697) Karl XII , Rootsi kuningas (1697–1718) Louis XIV (1638–1715), Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715 Leopold I , Saksa-Rooma keiser (1658–1705) Louis XIV , Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1643–1715) Jules de Mazarin (Giulio Mazzarini) Jean Armand du Plessis de Richelieu (1585–1642), prantsuse kiriku - ja riigitegelane Zygmunt III Waza , Poola kuningas (1587–1632) ja Rootsi kuningas (1592–1599) William III , Oranje vürst (Willem III ), Hollandi provintside haldur, Inglismaa ja Iirimaa kuningas, Šotimaa kuningas (William II ) (1689–1702) Władysław IV Waza , Poola kuningas (1632–1648) Peeter I , Vene tsaar (1682–1721) ja Venemaa Keisririigi keiser (1721–1725) August II Tugev , Saksimaa kuurvürst (1694–1733) ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1733) Teisi tuntud inimesi 17. sajand kunstis
Arhitektuur Antonio Contino projekteeritud
Ohete sild ehitati 1600–1603
Kirik Cusco linnas
Peruus (rajatud 1571–1668), mida peetakse üheks parimaks hispaania barokkarhitektuuri näiteks Ameerikas
Giovanni Maria Bernardoni projekteeritud Peeter-Pauli kirik Krakówis, mis rajati 1597–1619
Santa Maria della Salute kirik (1631–1687)
Veneetsias Tāj Mahal rajati aastatel 1632–1653 ja seda peetakse
mogulite arhitektuuri suursaavutuseks
Püha Pauli katedraal
Macaus rajati 1637–1640 ja selle varemed on üks Macau tuntuim maamärk
Pol-e Chādschu, umbes 1650. aastal rajatud sild tollases
Pärsia pealinnas
Eşfahānis Püha Peetruse väljaku kavandas Gianlorenzo Bernini ja see ehitati aastatel 1656–1667
17. sajandi teises pooles rajatud
‘Abbās II palee vastuvõturuumid
Eşfahānis Iraanis
Narva raekoda rajati 1668–1671
Ridala kiriku altar (Berent Lorentz, 1678)
Christian Ackermanni loodud
Vigala kiriku kantsel (1670. aastate lõpp)
Versailles' lossi Peegligalerii, mis rajati 1678–1687
Pont Royal ehitati 1685–1689 ja see on vanuselt kolmas sild Pariisis
17. sajandi lõpul püstitatud katedraal
Tobolski kremlis
1692. aastal rajatud kloostrikompleks
Paros Bhutanis Kunstiteoseid Michelangelo Caravaggio õlimaal "Hieronymus kirjutamas" (u 1607–1608)
Hendrick Avercampi "Talvemaastik uisutajatega" (u 1608)
Adam Elsheimeri tuntuim teos "Põgenemine Egiptusse" (u 1609) avatakse olevat esimene realistlik öötaeva kujutamine renessansskunstis
Hindu kunstniku Manohari maal Suurmogulite riigi valitsejast Džahangirist (valmis 1610–1615)
El Greco "Karjaste kummardamine" (1612–1614) oli tema viimane maal
Ambrosius Bosschaerti "Lilledega natüürmort" 1614. aastast
Jan Brueghel vanema "Kermise küla Schelle ääres autoportreega" (1614)
Peter Paul Rubensi maal "
Leukippose tütarde röövimine " (1615–1620), üks barokkmaali tuntumaid näiteid
Frans Halsi õlimaal "Lõbutsejad" (1616–1617) oli üks tema varasemaid töid
Caspar Meriani loodud Pariisi kaart, mis kujutab linna u 1620. aastal
Ottavio Leoni loodud Caravaggio portree u 1621. aastast
Mingi dünastia keiser Tianqi, kes valitses 1620–1627. Teos valmis arvatavasti tema valitsusajal
Arvatavasti vahemikus 1624–44 loodud Hikone sirm on üks vanimaid
ukiyo-e stiilis teoseid
Louise Moilloni "Natüürmort kirsside, maasikate ja tikritega" (1630)
Antonio de Pereda "Edevuse allegooria" (1632–1636)
Charles I
Anthonis van Dycki õlimaalil 1633. aastast
Artemisia Gentileschi "Autoportree maalikunsti allegooriana" (1638–1639)
Tsuglag Gyatsot kujutav maal 17. sajandi esimesest poolest
Giovanni Battista Salvi da Sassoferrato maal Neitsi Maarjast (u 1640–1650)
Claude Lorraini saavutas tuntuse tänu oskustele kujutada loodusnähtusi. "Püha Ursula laevaleminek" (1641)
Rembrandti "
Öine vahtkond " (1642) on tema kuulsaim teos
Giovanna Garzoni "Natüürmort sidrunivaagnaga" 1640ndatest
Pieter Claeszi "Natüürmort heeringa, veini ja leivaga" (1647)
Claude Mellani 1649. aasta gravüür Kristusest
Wenzel Hollari
ofort 1649. aastast. Antwerpeni katedraal
Jan Abrahamsz Beerstraateni maal "Scheveningeni lahing" (1653–1666)
Diego Velázquez maali "
Õuedaamid " (1656–1657) peetakse üheks omapäraseimaks õukonnaportreeks
Jumalanna Bhadrakālī kujutis u aastatest 1660–70
Robert Hooke illustratsioon kirbust (1665)
Hendrik van Schuylenburghi 1665. aasta õlimaal
Hollandi Ida-India Kompanii kaubajaamast
Bengalis Élisabeth Sophie Chéroni autoportree 1672. aastast
‘Alī-qolī Jabbadāri maal vene saadikust (1673–1674)
Lu Hani teos 1699. aastast
Muusikateoseid
This article uses material from the Wikipedia Eesti article 17. sajand , which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0") ; additional terms may apply (view authors ). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses. ®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.