Kongla Ann

aastal Viru-Nigulas Pada mõisas kohtuprotsess, milles ta mõisteti surma süüdistatuna nõidumises. Kuna nõida ei lubatud kirikaeda matta, maeti ta aia taha.

Pada mõisnik Hermann Billingshausen kaebas kubernerile, et Kongla Ann, kelle tütar oli tema lapse amm, olla lapse nõiakunstiga surma saatnud. Ann külastanud õhtul tütart lapse kambris, öösel laps haigestunud ja hommikul surnud.

2. mail 1640 tuli kohus kuberneri käsul Pada mõisa Kongla Anni üle kuulama. Ann tunnistas, et pärast tütre juurest lahkumist naasnud ta kambrisse nähtamatu koerana ning teinud lapse surmatõbiseks, puudutades teda kolm korda sauaga. Samuti kinnitas Ann, et oli ka libahundiks käinud. Tuulispasa kujul olla ta süüdanud Varudi mõisa. Protokollile on alla kirjutanud muude tunnistajate kõrval ka Nigula õpetaja magister Grenzien.

Kongla Anne protsessi kirjeldust nõiaprotsessi protokollist Tallinna raearhiivis vahendas Viru-Nigula pastor Otto Wilhelm Masing oma "Marahwa Näddala-Lehes" 1825. aastal. Koduloouurija Helmut Elstroki teatel pole Kongla Anni lugu rahvasuus säilinud.

Protsessi 350. aastapäeval, 20. mail 1990 avati Viru-Nigula kirikaia taga Kongla Anni mälestuskivi Viru-Nigula Muinsuskaitse Seltsi, Viru-Nigula roheliste, noortaaralaste klubi Tõlet, Viru-Nigula kolhoosi ja rahvamaja koostöös.

2006. aasta 2. mail põletasid SA Virumaa Muuseumid koos EELK Viru-Nigula koguduse ja Viru-Nigula vallaga sümboolselt õlgedest naise kujutise, tähistades lepingu sõlmimist, millega Viru-Nigula muuseumi haldamine anti üle sihtasutusele Virumaa Muuseumid. Maausulisi ühendav Maavalla Koda nimetas seda "kohaliku maa-arsti symboolseks kordusmõrvaks" ning saatis järelepärimised Kaitsepolitseiametile, Kultuuriministeeriumile ja EELK peapiiskopile. Juuni alguses avaldas Virumaa Muuseumite juht Ants Leemets vabanduse.