Boris Kabur

september">15. september 1917 Tallinn – 28. jaanuar 2002 Tartu) oli eesti kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja.

Aastatel 1925–1931 õppis ta Tallinna 5. Algkoolis. Aastal 1936 lõpetas Tallinna poeglaste kommertsgümnaasiumi. 1942 Tartu Riiklik Ülikool, matemaatika-loodusteaduskonna magister.

Aastail 1942–1945 oli ta Tartu Ülikooli radioloogiakateedri assistent, 1945–1946 vangis. 1946–1947 töötas Üleliidulises Okeanograafia ja Merekalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituudis Moskvas.

Aastad 1947–1954 veetis Siberi vangipõlves, kus koos teiste pagendatud teadlastega töötas Üleliidulises Metsatööstuse Ministeeriumi erikonstrueerimisbüroos välja bensiinimootori peal töötava käsisae. Kabur nimetas mootorsaage algul nimega "Taiga", hiljem hakati seda võimukandjate vastuseisu tõttu nimetama "Družbaks".

Aastal 1954 naasis ta Eestisse, kus hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Aastast 1966 kuulus ta Kirjanike Liitu.

Kabur valiti ka Idamaade kirjanduse teeneka tõlkijana Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi auliikmeks.

On peale ilukirjandusliku loomingu tegelenud tõlketööga. Ta on tõlkinud muu hulgas Walt Whitmani, Valentin Rasputini ja Nikolai Roerichi teoseid. Ta on eesti keelde tõlkinud ka mitu eepost, näiteks akkadi eepose "Gilgameš", ning koostanud lasteversiooni "Haiavatast".

Näidendid

• 1964 "Rops"
• 1965 "Rops aitab kõiki"
• 1968^[küsitav] "Antivalgus"
• "Koopainimesed"

Muid teoseid

• 1966 "Kosmose rannavetes" (ulmeline noorsoojutustus, pälvis 1973. aastal Poznańis toimunud ulmekirjanike kokkutulekul peaauhinna)

• 2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk

Kaburi abikaasad olid Salme Kõiv, Vaime Vilgma ja Astrid Kuningas-Reinla.