Poola: Riik Kesk-Euroopas

Poola piirneb läänes Saksamaaga, lõunas Tšehhi ja Slovakkiaga, idas Ukraina ja Valgevenega ning põhjas Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav!). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piir on 3014 km pikk, rannajoon 524 km.

Poola Vabariik poola Rzeczpospolita Polska
Poola lipp Poola vapp
Riigihümn	Mazurek Dąbrowskiego
Pealinn	Varssavi
Pindala	312 696 km²
Riigikeel	poola
Rahvaarv	38 036 118 (31.03.2021)
Rahvastikutihedus	121,6 in/km²
Riigikord	Parlamentaarne vabariik
President	Andrzej Duda
Peaminister	Mateusz Morawiecki
Iseseisvus	11. november 1918
SKT	524,51 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	13 863 $ (2017)
Rahaühik	zlott (PLN)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.pl
ROK-i kood	POL
Telefonikood	48

Poolas on olnud palju sõdu ja riigipiir on väga suures ulatuses nihkunud.

Pinnamood

Põhja-Poola on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine (Tatrad, Karkonosze, Bieszczady, Pieniny mäestik jt).

Kõrgeim mägi on Rysy (2499 m).

Jõed

Suuremad jõed on Wisła (Visla), Odra (saksa keeles Oder).

Järved

Suurim järv on Śniardwy järv (110 km²).

Taimestik

Metsad katavad 29,1% Poola pindalast. Okasmetsad moodustavad 52,6% ja lehtmetsad 47,4% kogu metsapindalast.

Varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud. 98,7% elanikkonnast on poolakad^[viide?]. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kašuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt.

Asulad

  Pikemalt artiklis Poola linnade loend

Poola suurimad linnad on Varssavi, Kraków, Łódź, Wrocław, Poznań, Gdańsk, Szczecin, Bydgoszcz, Lublin ja Katowice.

Religioon

Valdavaks usuks on katoliiklus. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilimisel väga suur. Roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast (neist 75% on aktiivsed kirikuskäijad). Poolast pärines ka hiljutine paavst Johannes Paulus II, kodanikunimega Karol Wojtyła.

Suurimad katoliiklike palverännakute keskused on Częstochowa (tähtsuselt teine palverännupaik Euroopas) ja Kalwaria Zebrzydowska. Częstochowa kloostris asub ajalooline imettegev ikoon Częstochowa Must Madonna. Kloostrit külastab aastas umbes 4 miljonit inimest.

Roomakatoliiklus jõudis Poola juba 10. sajandil, kui Poola riigi rajaja, Piastide dünastia vürst Mieszko I end 966. aastal ristida lasi. Toonases Poola keskuses Gnieznos on maetud ka Poola kaitsepühak Püha Adalbert, kes sai surma ristiretkel Preisimaale.

Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi usundeid. Nii jõudis islam Poola keskaja ning uusaja vahetusel tatarlastega, samuti on tugevad traditsioonid Poola juudi kogukonnal. Ida-Poolas on palju õigeusklikke.

  Pikemalt artiklis Poola ajalugu

 

Polaanide hõim, vürst Mieszko I juhtimisel ühendas 10. sajandil lääneslaavi (lehhiitid, kujaavlased, Sileesia, vislaanid jt.) hõimud oma võimu alla, Mieszko I liidendas esimest korda enamiku nüüdse Poola alast, rajades Poola kuningriigi, mida juhtis Piastide dünastia. 1138. aastal Bolesław III surma järel jagas ta testamendiga, riigi oma 5 poja vahel. Järgneval ajaperioodil süvenes killustatus veelgi ja 13. sajandi keskel oli Poolas juba ligi 20 vürstiriiki.

Rooma paavsti üleskutsel alustasid Euroopa kristlikud valitsejad ja Saksa ordu Põhjala ristisõdu, mille käigus vallutati Poola ja Läänemere vahel asunud lääne-slaavlastest vendid ja balti hõimud preislased, Preisimaal. Vallutatud territooriumil moodustas Saksa ordu saksa orduriigi, kuid jätkas laienemispüüdlusi Poola ning paganliku Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suunal, mis viisid korduvate sõdadeni Poola ja Leeduga. Saksa ordu laienemispüüded peatas alles suur kaotus Grünwaldi lahingus 1410. aastal.

Tegevus ühiste vaenlaste, Saksa ordu ja Moskva suurvürstiriigi vastu, lähendasid Poolat ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriiki ning 1386. aastal abiellus Poola kuninga Lajos I üks naispärijatest Jadwiga Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti Jogailaga, kelle kroonimine ka Poola kuningaks Wladyslaw II-na ja loodud Krevo unioon muutis Poola ja Leedu valitseja personaaluniooni alusel ühise valitsejaga, kuid iseseisvate riikide liiduks. 1569. aastal Lublini uniooniga tekkis aga aastatel 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik – Rzeczpospolita, mis koosnes Poola kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

18. sajandil Euroopa suurriikideks arenenud Venemaa keisririik ja Preisi kuningriik mõjutasid järgnevalt Poola riigi saatust. Preisimaa algatusel toimus 1772. aastal esimene Poola jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Habsburgide juhitud Saksa-Rooma riigi vahel (vt Poola jagamised).

Kuningas Stanisław August Poniatowski katse vähendada sõltuvust Venemaa keisririigist, tugevdada keskvõimu ja piirata šlahta privileege lõppes Venemaa keisririigi interventsiooniga 1792. aastal ning Poola teise jagamisega 1793. aastal Venemaa keisririigi ja Preisi kuningriigi vahel. Tadeusz Kościuszko juhitud ülestõusu mahasurumisele järgnes 1795. aastal kolmas Poola jagamine Venemaa keisririigi, Austria ertshertsogiriigi juhitud Saksa-Rooma riigi ja Preisi kuningriigi vahel; see tegi Poola sõltumatusele lõpu 12 aastaks, kuni Varssavi hertsogiriigi moodustamiseni Napoleon I poolt.

Napoleoni sõdade järel 1815. aastal toimunud Viini kongressi tulemusel sai Venemaa keisririik enamiku Varssavi hertsogiriigist (Kongressi-Poola) ja Preisi kuningriik sai osa Varssavi hertsogkonnast (Poseni suurhertsogkond) ja Danzigi vabalinna.

Esimese maailmasõja tulemusel Poola taastas oma iseseisvuse, Teises maailmasõjas Poola okupeeriti Saksa ja Nõukogude vägede poolt. Sõja lõpus hõivasid Nõukogude väed Poola, seal kehtestati prokommunistlik võim ja moodustati Poola Rahvavabariik.

Poola parlamentaarne süsteem arenes lineaarselt teiste Euroopa riikidega. Linnahärrad, suurmaaomanikud ja aadelkond püüdsid suurendada oma võimupositsiooni enda õiguste ja privileegide suurendamisega, samal ajal aga nõrgestati kuninga positsiooni. 15. sajandil said omavalitsused üha rohkem jõudu ja võimu, tähtsaid otsuseid võtsid vastu kohalikud aadlikud.

 

Sajandi lõpupoole asutati Poola kahekojaline parlament – alamkoja moodustasid kohaliku aadelkonna kogu ja kuninglik kogu, kirikutegelased moodustasid senati. Iga kahe aasta järel kogunes seim Varssavis.

Pärast seda, kui Jagelloonide dünastia välja suri, valiti pea kaks sajandit kuningat aadlike hulgast. Sel ajal oli üldiselt domineeriv riigivalitsemisviis absoluutne monarhia. Selle taustal oli Poola tegelikult üsnagi demokraatlik ning see mõjutas positiivselt poliitilist ja sotsiaalset olukorda riigis. See oli vaba ja tolerantne aeg, mis kestis kuni suurte sõdadeni 17. ja 18. sajandil.

Mis puutub parlamentaarsesse süsteemi, siis oli Poola viimase kuninga, Stanisław August Poniatowski, aeg õnnelik – ta oli kõrgelt haritud valitseja ja valgustatuse suur imetleja. Kui riik viis läbi poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi reforme, tegi ta kõik, et säästa rahvast. Seim tegi Poniatowskiga meelsasti koostööd ja 1791. aasta mais võeti vastu Poola põhiseadus. See oli maailmas teine – USA järel. See toonitas kodanike kohustusi ja õigusi ning valitsuse vastutust.

Esimese maailmasõja lõpp oli ühtlasi Poola Teise Vabariigi algus – Poola sai oma iseseisvuse tagasi 1918. aasta novembris. Peamised riigiorganid taastati kiirelt ja loodi uus sektsioon põhiseaduse osana – Väike Konstitutsioon – juriidilised sätted.

Viimase paarikümne aastaga on Poola naasnud Euroopa parlamentaarse demokraatia traditsioonide juurde: proportsionaalne esindatus seimis, vabad valimised ning uus, parandustega põhiseadus.

 

18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses emigreerus palju andekaid inimesi Poolast Lääne-Euroopasse. Nende seas olid helilooja Frédéric Chopin ning luuletajad Adam Mickiewicz ja Juliusz Słowacki.

Poola teadlased Mikołaj Kopernik ja Maria Salomea Skłodowska-Curie on andnud suure panuse maailma teadusse.

Poola filmikunstist on Eestis kõige rohkem tuntud Andrzej Wajda filmid, eeskätt "Tuhk ja teemant" (1958, peaosas Zbigniew Cybulski) ja "Katõn" (2007). Aastal 1999 pälvis Andrzej Wajda 50-aastase filmitöö eest elutöö-Oscari (Academy Honorary Award).

Aastal 1364 asutas kuningas Kazimierz III Krakówi ülikooli, mis on Kesk-Euroopa ülikoolide seas vanuselt teine. Mikołaj Kopernik oli Krakówi ülikooli esimesi kuulsaid lõpetajaid.

Riigikord

Poola on parlamentaarne vabariik. Parlament on Rahvuskogu (Zgromadzenie Narodowe), mis koosneb 460-kohalisest seimist (sejm) ja 100-kohalisest senatist.

Haldusjaotus

  Pikemalt artiklis Poola haldusjaotus

Poola jaguneb 16 vojevoodkonnaks.

Valimised

Parlamendivalimised

• 1989. aasta Poola parlamendivalimised
• 1991. aasta Poola parlamendivalimised
• 1993. aasta Poola parlamendivalimised
• 1997. aasta Poola parlamendivalimised
• 2001. aasta Poola parlamendivalimised
• 2005. aasta Poola parlamendivalimised
• 2007. aasta Poola parlamendivalimised

Presidendivalimised

• 1990. aasta Poola presidendivalimised
• 1995. aasta Poola presidendivalimised
• 2000. aasta Poola presidendivalimised
• 2005. aasta Poola presidendivalimised

  Pikemalt artiklis Poola presidentide loend

Valitsused

• Tadeusz Mazowiecki valitsus
• Jan Krzysztof Bielecki valitsus
• Jan Olszewski valitsus
• Hanna Suchocka valitsus
• Waldemar Pawlaki valitsus
• Józef Oleksy valitsus
• Włodzimierz Cimoszewiczi valitsus
• Jerzy Buzeki valitsus
• Leszek Milleri valitsus
• Marek Belka valitsus
• Kazimierz Marcinkiewiczi valitsus
• Jarosław Kaczyński valitsus
• Donald Tuski esimene valitsus
• Donald Tuski teine valitsus
• Ewa Kopaczi valitsus

 

1990. aastatel oli Poola majanduskasv väga kiire. Pärast sotsialismi lagunemist toimusid suured reformid.

Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid (luksusauto "Leopard"), busse (Jelcz, Autosan, Solaris, Solbus), koptereid (PZL Świdnik), lennukeid, laevu, militaartehnikat (tanke), kodutehnikat, ravimeid (Polpharma, Polfa jt), toiduaineid jm.

Turism

Poola peamised turismiobjektid on Varssavi, Kraków, Wrocław, Poznań ja Gniezno, Gdańsk ja Gdynia, Szczecin, Świnoujście, Kołobrzeg, Toruń, Malbork, Lublin, Zamość, Zakopane, Częstochowa ja Łódź samuti Cittàslow ja Tatrad, Lääne-Beskiidid, Ida-Beskiidid, Sudeedid ja Masuuria kõrgustik.

•  
  Varssavi
•  
  Varssavi
•  
  Varssavi
•  
  Varssavi
•  
  Kraków
•  
  Kraków
•  
  Kraków
•  
  Kraków
•  
  Auschwitz
•  
  Gniezno
•  
  Gdańsk
•  
  Gdańsk
•  
  Lublin
•  
  Lublin
•  
  Myślenice
•  
  Bielsko-Biała
•  
  Katowice
•  
  Katowice
•  
  Katowice
•  
  Jurata
•  
  Wrocław
•  
  Wrocław
•  
  Poznań
•  
  Szczecin
•  
  Szczecin
•  
  Świnoujście
•  
  Bydgoszcz
•  
  Książ
•  
  Częstochowa
•  
  Toruń
•  
  Kielce
•  
  Zamość
•  
  Olsztyn
•  
  Rzeszów
•  
  Malbork
•  
  Frombork
•  
  Mikołajki
•  
  Tatrad

• Poola linnuste loend
• Poola romaani arhitektuur
• Poola gooti arhitektuur
• Armia Krajowa
• Poola lennukompaniide loend
• Poola meedia
• Poola kunstnike loend
• Poola skulptorite loend
• Poola jalgpallikoondis
• Rassism Poolas
• Poola 2014. aasta taliolümpiamängudel
• Poola muusika
• Poola Teaduste Akadeemia
• Eesti-Poola suhted
• Poola põllumajandus
• Poola merevägi
• Poola kohtunike pensioniea küsimus