viitamine

Viiteid kasutatakse, et näidata, millistest usaldusväärsetest allikatest tekstis toodud teave pärineb.

    Siin räägitakse allikatele viitamisest Vikipeedias. Vikipeediale viitamise kohta lugege siit.

Sarnaselt teadustekstiga tuleb Vikipeedias väited ja faktid viidata. Allikaviitega tuleb varustada teave, mis ei ole üldtuntud ega iseenesestmõistetav. Kui tegu pole just lühikese tsitaadiga, tuleb viidatud allikas esitatud mõte edasi anda oma sõnadega.

Viitamise reeglid

Allikaviide tuleb lisada

… originaalsetele uurimistulemustele. Näiteks tuleb viidata kitsalt erialases teadusajakirjas või muus piiratud tiraažiga teadusväljaandes avaldatud teadustekstist pärinevale informatsioonile. Viidet vajaks näiteks väide, et "suitsetajad surevad nooremas eas kui mittesuitsetajad" või "naistel on rohkem seedehäireid kui meestel".

… muudele andmetele, mille õigsuses võidakse kahelda ja mis vajavad tõendamist. Näiteks isikute eluloolised andmed, geograafilisi paiku iseloomustavad arvandmed jne.

… arvamustele. Näiteks: Artis Pabriksi arvates võib Vene kapitali liigne sissevool kujutada ohtu riigi julgeolekule.

Viited

. Tsitaat eristatakse muust tekstist jutumärkidega. Näiteks:

Impressioon – ma olin selles kindel. Ma just ütlesin endale: et see avaldas mulle muljet, pidi selles olema mingi mulje (...) ja milline vabadus, milline töötluse kergus! Embrüonaalses seisundis tapeet on lõpetatum kui see meremaal.

Louis Leroy
Le Charivari, 25. aprill 1874

(Ülaloleva tsitaadi vormistamiseks on kasutatud malli {{tsitaat2}}.)

Viidet ei lisata

… üldistele teadmistele, mis on pärit näiteks põhikooli- või madalama taseme õpikutest.

Näiteks ei vaja eraldi viidet iseenesestmõistetav teave, et "inimene on elusolend" ning üldteada faktid, et "Maa tiirleb ümber Päikese" või "Eesti Vabariik loodi 1918. aastal".

Kui artikli kirjutamisel kasutatakse muukeelsete Vikipeediate artikleid, pole vaja nendele viidata, vaid tuleb lisada viited, mis on nendes muukeelsetes artiklites.

Viite elemendid

Viites peaksid olema järgmised elemendid:

  • Autori(te) nimi (nimed)
  • Artikli, raamatu või muu allika avaldamise aasta (perioodika puhul ka kuupäev või kuu)
  • Artikli või raamatu pealkiri
  • Perioodilise väljaande puhul selle pealkiri
  • Raamatu puhul väljaandmiskoht ja kirjastus
  • Paberväljaande (ja võrgus leiduva nummerdatud lehekülgedega teose) korral lehekülje või lehekülgede numbrid, kust teave pärineb
  • Võrguväljaande korral märge, millisel aadressil ja millisel kuupäeval on teave olnud kättesaadav.

Erilaadse materjali ((dokumentaal)filmid, arhiivimaterjalid, seadusaktid vms) puhul on tihti vajalik esitada pisut muusugust informatsiooni.

Viitamise tehnika

Viiteid saab lisada järgmiselt.

  1. Pane (toodud ka redigeerimiskasti all) artiklis sinna kohta, kuhu viidet soovid. Tallinna Ülikooli eestikeelsete käsikirjade vormistusjuhend sätestab, et viitenumber tuleb asetada kirjavahemärgi (punkti) järele.
  2. Kui esimeses alapunktis kirjeldatu on tehtud, siis lisa artikli tekstiosa lõppu alapealkiri "Viited" ja sinna alla mall {{viited}} või . (Täpsemalt alapunktis Viidete loend.)

Viiteid on võimalik lisada kas lihtviitena või viitemalli abil.

Lihtviide

Lihtviite puhul vormistab viite lisaja ise viite teksti (allika), ehk selle, mis jääb siltide ... vahele. Näiteks:

    Oskar Luts. ''Kevade'', Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 1943.

Viite teksti sees saab moodustada sise- ja välislinke nagu tavalises vikitekstis. Näiteks koodiga

    [https://www.sadamaregister.ee/sadam/166 Vanasadam]. Sadamaregister. Vaadatud 7. juulil 2016.

kaasneb välislink Sadamaregistrisse: Vanasadam.

Lihtviite korral on viite lisaja ülesanne tagada, et viite tekstis oleks olemas vajalikud viite elemendid ja et need oleks sobivas järjekorras ja vormistusega.

Malliga viide

Malli kasutamisel viitamiseks pannakse siltide vahele malli kood. Eestikeelses Vikipeedias on olemas mall {{netiviide}} veebiallikatele viitamiseks, mall {{raamatuviide}} raamatuallikatele viitamiseks, mall {{ajakirjaviide}} ajakirjaallikatele viitamiseks ja mall {{uudiseviide}} uudiseallikatele viitamiseks.

Malli nimi Tüüpilised väljad Kasutuse näide
{{netiviide}}
{{netiviide  | url =  | pealkiri =  | perekonnanimi =  | eesnimi =  | autor-link =  | failitüüp =  | täpsustus =  | väljaanne =  | kuupäev =  | koht =  | väljaandja =  | vaadatud =  | keel = | arhiivimisurl =  | arhiivimisaeg =  | tsitaat = }} 
{{netiviide   | perekonnanimi = Hunt   | eesnimi = Tiit   | autor-link = Tiit Hunt   | url = https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/saakalikaamera-alustas-ulekannet   | pealkiri = Šaakalikaamera alustas ülekannet   | väljaanne = RMK.ee   | väljaandja = [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]   | kuupäev = 2. november 2018   | vaadatud = 10. detsembril 2018   | arhiivimisaeg = 23. november 2018   | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20181123114647/https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/saakalikaamera-alustas-ulekannet  }} 

Hunt, Tiit (2. november 2018). "Šaakalikaamera alustas ülekannet". RMK.ee. Riigimetsa Majandamise Keskus. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2018. Vaadatud 10. detsembril 2018.

{{raamatuviide}}
{{raamatuviide   | autor =    | artikkel =    | toimetaja =    | pealkiri =    | koht =    | kirjastus =    | aasta =    | trükk =    | köide =    | lehekülg =    | keel =    | isbn =    | url =  }} 
{{raamatuviide   | toimetaja = Annus, Endel; Loogväli, Tiina   | pealkiri = Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940   | aasta = 2002   | koht = Tallinn   | kirjastus = Eesti Akadeemiline Raamatukogu   | lehekülg = 138   | isbn = 9985503139 }} 

Annus, Endel; Loogväli, Tiina, toim (2002). Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940. Tallinn: Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Lk 138. ISBN 9985503139.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: toimetajate loend (link)

{{ajakirjaviide}}
{{ajakirjaviide   | perekonnanimi =    | eesnimi =    | autor-link =    | kuupäev =    | pealkiri =    | ajakiri =    | aastakäik =    | üksiknumber =    | leheküljed =    | toimetaja =    | url =    | vaadatud =    | keel =    | doi =  }} 
{{ajakirjaviide   | perekonnanimi = Rittberg   | eesnimi = Colin Jakob   | kuupäev = kevad 2019   | pealkiri = On the Contemporary Practice of Philosophy of Mathematics   | ajakiri = Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum   | aastakäik = 7   | üksiknumber = 1   | url = http://www.bahps.org/01_Rittberg-2019-1-01.pdf   | leheküljed = 9-10   | doi = 10.11590/abhps.2019.1.01 }} 

Rittberg, Colin Jakob (kevad 2019). "On the Contemporary Practice of Philosophy of Mathematics" (PDF). Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum. 7 (1): 9–10. DOI:10.11590/abhps.2019.1.01.

{{uudiseviide}}
{{uudiseviide  | pealkiri =  | perekonnanimi =  | eesnimi =  | autor-link =  | leheküljed =  | lehekülg =  | väljaanne =  | aastakäik = | üksiknumber =  | kuupäev =  | vaadatud =  | koht =  | väljaandja =  | keel = | tsitaat = | url =  }} 
{{uudiseviide   | perekonnanimi = Tammaru   | eesnimi = Kaare   | url = https://dea.digar.ee/article/marjamaa/2009/04/29/18   | pealkiri = Loodna Vabaajakeskus sai kümneaastaseks   | väljaanne = Märjamaa Nädalaleht   | väljaandja = Märjamaa Vallavalitsus   | üksiknumber = 17 (840)   | lehekülg = 8   | via = [[DIGAR]]   | kuupäev = 29. aprill 2009   | vaadatud = 11. mail 2021 }} 

Tammaru, Kaare (29. aprill 2009). "Loodna Vabaajakeskus sai kümneaastaseks". Märjamaa Nädalaleht. Nr 17 (840). Märjamaa Vallavalitsus. Lk 8. Vaadatud 11. mail 2021cit. via DIGAR.

Täpsema info iga viitemalli kasutamise kohta leiad vastava malli leheküljel.

Ingliskeelsest Wikipediast tekstide tõlkimisel piisab sealsete Cite-viitemallidega viidete kopeerimisest, enamasti töötavad nii loodud viited probleemideta.

Veebiallika või ISBN-i põhjal ette täidetud viitemalli lihtsaks loomiseks kasuta tööriista Citer ja kopeeri tööriista loodud viite kood artiklisse.

Viitamine sama allika erinevatele kohtadele

Kui soovid artiklis kasutada sama allikat korduvalt ja viidata selle erinevatele kohtadele (raamatu lehekülgedele, saate minutitele jne), siis pole otstarbekas allika andmeid iga kord täielikult uuesti ära kirjeldada. Selle asemel too allika andmed täielikult ära ainult ühel korral, igasse üksikusse viitesse lisa allika lühiandmed ja viidatava sisu allikasisene asukoht. Seda on võimalik teha ilma mallita või malliga.

Ilma mallita

Kasuta artiklis lühiviiteid stiilis

    Üks lause.Vance, lk 111.
    ...
    Teine lause.Vance, lk 76–77.

Vance on antud näites raamatu autori perekonnanimi. Autori perekonnanime asemel võid kasutada ka teose pealkirja või lisada autori/pealkirja kõrvale veel teose ilmumise aasta; oluline on, et viide allikale oleks üheselt identifitseeritav. Need viited ilmuvad viidete loendisse. Edasi too kuskil artiklis, näiteks alajaotuses "Kirjandus", "Allikad" või "Bibliograafia", ära allika täielikud andmed.

Raamatu puhul näiteks nii:

    Kirjandus
  • Vance, Ashlee. "Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku". Eesti keelde tõlkinud Triin Aimla-Laid, Tallinn: Küppar & Ko, 2015 ISBN 9789949962518

Malliga Sfn

Malliga {{sfn}} lisa artiklisse

    Üks lause.{{sfn|Vance|2015|lk=111}}
    ...
    Teine lause.{{sfn|Vance|2015|lk=76–77}}

Autori perekonnanimi (Vance) on siin esimene, teose ilmumise aasta teine ja lehekülg kolmas malli argument. Täpsema info malli kasutamise kohta leiad malli leheküljelt: Mall:Sfn. Edasi too kuskil artiklis ära allika täielikud andmed. Oluline: andmed tuleb ära tuua viitemalliga, näiteks {{raamatuviide}}:

    Kirjandus
  • {{Raamatuviide |perekonnanimi=Vance |eesnimi=Ashlee |pealkiri=Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku |kirjastus=Küppar & Ko |koht=Tallinn |aasta=2015 |isbn=9789949962518 |tõlkija-perekonnanimi=Aimla-Laid |tõlkija-eesnimi=Triin}}

Kui kõik on õigesti tehtud, siis viiteloendis olevale lühiviitele klõpsamine suunab lugeja täisviite peale, mis on värviga esile tõstetud.

Malliga Rp

Veel üks võimalus on kasutada malli {{rp}} kombinatsioonis korduvviidetega. Sel juhul tuleb esimesel korral luua tavaline viide (malliga või ilma), kus on ära toodud kõik allika andmed, välja arvatud lehekülje number. Lehekülje lisame malliga Rp vahetult viite järele (pärast silte silte ...):

... allika andmed ...{{rp|23}}

Järgmisel korral kasutame artikli tekstis korduvviidet, millele lisame malliga Rp teise viidatava lehekülje numbri:

{{rp|56}}

Lehekülje numbrit või kohta kuvatakse artikli teksti sees viite numbri järel ülaindeksis.

Korduvviited

Kui sama viidet kasutatakse ühes artiklis mitu korda, saab kasutada järgmist viitamisviisi:

  1. Esimesel kasutusel kirjuta ..., kus kolme punkti asemele saab kirjutada viite teksti. "Luts" on suvaline märksõna, mis tähistab just seda viidet. Mõistlik on kasutada näiteks autori nime (ja aastaarvu).
  2. Sama viidet uuesti kasutades kirjuta .

NB! Vikipeedias ei ole võimalik kasutada mujal levinud viitamissõnu "ibid.", "op. cit.", "samas" jne, mis viitavad eelmisena viidatud allikale, kuna artikli tekst ja viidete loend ei ole kunagi lõplik, artiklis võib muudatuste käigus tekstiosade järjekord muutuda, teksti ja viiteid lisanduda, kaduda jms. Tuleb kasutada eelkirjeldatud tehnikat. Sama allika, kuid näiteks erinevate lehekülgede puhul tuleb viites allikas artikli kontekstis lühidalt ja täpselt identifitseerida, näiteks autori perekonnanime ja avaldamisaasta abil. (Täpsemalt alapunktis Viitamine sama allika erinevatele kohtadele.)

Viidete koondamine

Pikad viited on soovitatav koondada alaossa "Viited" nagu näiteks artiklis "Creative Commons" (vaata artikli lähtekoodi). See ei mõjuta seda, kuidas artiklis viiteid kuvatakse, kuid mõjutab seda, kus viidete kood lähtetekstis asub.

Seda saab teha tööriistaga Viidete korrastaja.

Viidete loend

Sobivasse kohta viidete alaosa ja artiklis kasutatud viidete loendi tekitamiseks tuleb kirjutada järgmised kaks rida:

    == Viited ==
    {{viited}}

Vormistusreeglite järgi on viidete loend pärast artikli sisuosa ja alaosa "Vaata ka" ning enne kirjandust ja välislinke. Kui eeltoodud kaks rida ära jätta, kuvatakse viidete loend lehekülje lõpus pärast kirjandust, välislinke ja navigeerimismalle.

Viitamise stiil

Viite täpne vormistus on kokkuleppe küsimus, tähtis on, et eelmainitud informatsioon (elemendid) oleks olemas. Erinevad erialad ja valdkonnad kasutavad erinevat viitevormistust, mida võiks ka nende valdkondade artiklites järgida.

Tuleks jälgida, et kõik ühe artikli viited oleksid ühes stiilis.

Vaata ka

Viited

Tags:

viitamine Viitamise reeglidviitamine Viite elemendidviitamine Viitamise tehnikaviitamine Viitamise stiilviitamine Vaata kaviitamine ViitedviitamineTeadustekstVikipeedia:Usaldusväärsuse tagamine

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

Toivo ArnoverEne-Margit TiitAjamTšornobõli katastroofFotosünteesJana ToomJaapanÄmblikulisedVabadussõdaMaleTekstiilide loendKukkurkuratVana-KreekaToomas Hendrik IlvesEuroopa ParlamentHarju maakondKalade loendTamme-Lauri tammABBAEesti poliitikute loendJohannes ErmOtto Pukk (ettevõtja)Eesti kunstnike loendRakvereLobotoomiaPrantsusmaa linnade loendViinTom-Olaf UrbPuupuhkpillidVaskpuhkpillidPomerantsKreetaRiikide loend pindalade järjekorrasEesti LotoMustvee valdHeliloojate loendSipelglasedSugulussuhtedEesti kroonEesti ajaluguOkeaaniaHobuneSulev LuikMadeiraNüüdisaegsed olümpiamängudLadinakeelsete väljendite loendLondonEuroKersti KaljulaidVahur KersnaPrantsuse kirjanike loendUno PohrtSookurgEşfahānMihhail KõlvartRooshibiskMärten Metsaviir11. septembri terrorirünnakudMarina KaljurandViljandiPulma-aastapäevEdgar ValterMargus LinnamäeSoomaa rahvusparkIPhone🡆 More