Keemia

Keemia põhiharud on anorgaaniline, orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia. Keemiaseadused, füüsikalise keemia ja füüsikaseadused võimaldavad teha stöhhiomeetria, reaktsioonide tasakaalu, kineetika, soojusefektide ja termodünaamika arvutusi. Reaalse gaasi käitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasi käitumisega, seega ideaalse gaasi seadused on üsna hästi rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele.

Keemia ajalugu

Pikemalt artiklis Keemia ajalugu

Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks.

Egiptuses, Hiinas ja Indias osati juba mitu tuhat aastat eKr sulatada maakidest metalle ning valmistada nende sulameid, klaasi ja emaili.

Keskajal püüdis alkeemia avastada tarkade kivi (millega loodeti väheväärtuslikke metalle kullaks muuta), leida universaalset lahustit ning valmistada nooruse eliksiiri.

Murrang keemia arengus toimus 16. sajandil, kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid. Tekkis iatrokeemia, mis põhjendas haigusi mõne elemendi vähesuse või liigsusega organismis. Laienes keemia rakendamine tööstuses.

Lõplikult vääras alkeemia seisukohad 1710 tekkinud flogistoniteooria: arvati, et ainest eraldub oksüdeerumisel (põlemisel) ja ainega liitub redutseerumisel flogiston (tuleaine).

Flogistoniteooria hääbus alles 18. sajandi teisel poolel, kui hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Võeti kasutusele aatommassi (aatomkaalu) mõiste, keemiliste elementide tähistamise süsteem ning uus keemiaterminoloogia, esitati orgaaniliste ühendite struktuuri teooria põhiseisukohad, avastati perioodilisusseadus ja koostati keemiliste elementide perioodilisussüsteem.

19. sajandi teisel poolel hakkas arenema füüsikaline keemia.

Aatomiteooria alusel tekkis 20. sajandi alguses nüüdisaegne teoreetiline keemia. Eriti hoogsasti on viimasel ajal edenenud füüsika ja bioloogiaga piirnevad teadusalad biokeemia ja keemiline füüsika.

Keemia ajalugu Eestis

Pikemalt artiklis Keemia ajalugu Eestis

Eesti aladel juurdus algeline keemiatehnoloogia taludes ja mõisates enamasti tänu mujalt Euroopast tulnud teadmistele juba sajandeid tagasi. Igapäevavajadusteks levis tõrvaajamine, lubjapõletamine, rauasulatus soomaagist, viinaajamine jm väikesemahuline tootmistegevus. 18. sajandi keskpaiku hakati mõisates asutama juba tulutoovaid vabrikuid. Haritud keemiainsenerid tulid Eestisse põhiliselt Riiast või Peterburist. Arenev tootmine nõudis üha enam teadmisi, matemaatikat, keemiat ja füüsikat õppinud "tehnikuid". See tõi 19. sajandil kaasa ka tehnilise keemia õpetamise Tartu Ülikoolis. Uurimistööde osas oli tähtis koht kohalike maa- ja loodusvarade olemuse ning võimaliku kasutuse kindlakstegemisel. Oluliseks kujunes alates 19. sajandi keskpaigast, eriti aga pärast Eesti Vabariigi loomist (1918), põlevkivi kasutusvõimaluste uurimine ja arendamine. Põlevkivikeemia ja -tehnoloogia suuremateks uurimisasutusteks kujunesid Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ), TA Keemia Instituut ja Põlevkivi Instituut Kohtla-Järvel. Ülikoolides juurutati kõigi põhiliste keemiavaldkondadega seotud õppe- ja teadustöö: anorgaaniline keemia, analüütiline keemia, füüsikaline keemia, orgaaniline keemia, biokeemia. Keemiainseneridele õpetati selliseid olulisi aineid nagu keemiatehnoloogia, keemiatööstuse protsessid ja aparaadid.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist (1991) viidi läbi rida reforme, mille eesmärgiks oli nõukogudeaegse struktuuri ümberkorraldamine. Spetsialistide ettevalmistus ja teaduskorraldus viidi vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemiga, teadlaskonna arvukust vähendati ja koondati ülikoolide süsteemi. Tekkis mitmeid edukaid keemiaga seotud väikefirmasid, valdkondlikke uurimis- ja analüüsilaboreid. Riigikogus jõustati rida kemikaalide ja ohtlike ainetega seotud õigusakte.

Keemiatööstuse osas tuleks nimetada klaasi, lubja, paberi, piirituse, tsemendi, haruldaste (muld)metallide, väetiste, pindaktiivsete ainete, liimvaikude ning mitmesuguste põlevkivisaaduste (olulisim on põlevkiviõli), ehituskeemia ja peenkeemia produktide tootmist.

Loendid

Vaata ka

Viited

Kirjandus

Rein Vihalemm "Ühe teaduse kujunemislugu. Keemia arenguteest" Tallinn, 1981
Boriss Konarev. "Keemiahuvilistele anorgaanilisest keemiast" (Tõlkinud E. Järv.) Kirjastus Valgus. 1987. Link ESTERis

Välislingid

Citizendiumi artikkel (inglise keeles)
HyperPhysics-Chemistry (inglise keeles)
BBC 3-osaline õppefilm keemia arengust (inglise keeles)

This article uses material from the Wikipedia Eesti article Keemia, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.