Ilias on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat joonia laulikut Homerost.
See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr .
Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise äravõtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast.
Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnenud sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia".
Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias".
Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ja troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist.
Traditsiooniliselt peetakse Iliase (ja Odüsseia) autoriks pimedat rändlaulikut Homerost. Üldiselt on uurijad seisukohal, et mõlemad eeposed põhinevad varasemal sajanditepikkusel suulisel traditsioonil, sellele viitavad mitmed eeposte ülesehituse võtted, nagu arvukad kordused. Ei ole aga ühtset seisukohta selles, kas tegu oli ühe või mitme autoriga, kes varasema pärimuse praegusteks eeposteks vormisid. Kui oli, pidi see toimuma Kreeka pimedal ajal, mil kirja ei tuntud.
Ilias on väga julm ja verine teos, mis kajastab meie mõtteviisist hoopis erinevaid tõekspidamisi. Suure osa lauludest täidavad lahingustseenid, vägilaste omavaheline võitlus ja üksteise tapmine on kirjeldatud kohati väga üksikasjalikult.
Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.–6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Klassikalised autorid paigutasid Trooja sõja 14.–12. sajandisse eKr, sh Erastosthenes aastasse 1184 eKr. Arheoloogilised andmed näitavad, et Trooja on sõdades korduvalt hävitatud, kõige tõenäosemaks "Trooja sõja" ajaks peetakse praegu 1180. aastaid eKr (Trooja VIIa hävitamist).
Üldiselt peetakse Iliast küllaltki autentseks tolle aja kirjelduseks, selles mõttes, et analoogilised sündmused võisid aset leida. Vahest kõige olulisem usaldust tekitav fakt on see, et eeposes on üksikasjalikult üles loetud, missugusest linnast kui palju sõjalaevu Troojasse saadeti, ja see langeb hästi kokku arheoloogiliste andmetega nimetatud linnade jõukusest. Tõsi, Homerose kirjeldus sisaldab ka palju üleloomulikku ja liialdusi, näiteks jumalate sekkumist võitlusse.
Relvad on pronksist – peamisteks relvadeks on pronksotsaga viskeoda ja pronksist mõõk. Sõjamehed kannavad ka pronksist turvist ning kiivrit ja nahkkilpi. Väejuhtide relvad võivad olla kaunistatud kulla ja emailiga. Enamik sõdureid võitleb jala, jõukamad kasutavad aga sõjavankreid. Lahingus puudub vägede keskne juhtimine, planeeritakse vaid kõige lähemal olevate meeste tegutsemist. Sõdurid õhutavad kaaslasi hüüetega, tapetud vastaselt röövitakse relvad ja turvised.
Iliase maailm on paljuski julm sõjameeste maailm. Maksavad au ja vaprus ning kangelasteod lahingutes. Mees võitleb mehega, vägilaste nagu Achilleus või Hektor, jõud ületab palju kordi tavaliste sõjameeste oma. Au sees peetakse sõjalist üleolekut ja vaprust, sõjamehed küll kardavad surma, kuid hirm on põlastusväärne ja see tuleb alla suruda. Samas teadvustavad vastaspooled probleemide rahumeelse lahendamise võimalust, erinevate asjaolude ja suure võitlushimu tõttu jäävad niisugused katsed aga poolikuks.
Ühiskond on patriarhaalne, nii mehi kui naisi tuntakse isa nime järele, perekondade kestmiseks on oluline meessoost pärijate olemasolu. Eeposes ei puudu aga ka teine teema – armastus oma perekonna, naiste ja laste vastu. Kõige paremini on see kirjeldatud stseenis kus Hektor käib lahingu vaheajal oma naist Andromachet ja nende pisipoega lohutamas. Kodulinna ja oma perede kaitsmine on troojalaste jaoks oluline võitlusmotiiv.
Jutustuse taust on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, hästi tuntakse ka metsloomi. Paljusid maid iseloomustatakse sealsete viljakate muldade või hobuste järgi. Inimeste ellu sekkuvad igal pool jumalad, kelle soosingut on võimalik võita palvete ja ohvriandidega. Pidulikul puhul süüakse valget nisuleiba ja juuakse veini, see on väga peen söök ning ohvriand on härjaliha. Maa on poliitiliselt jagunenud linnriikide mõjupiirkondadeks, suuremad linnad nagu Trooja või Mükeene kontrollivad ka hulka väiksemaid linnu.
Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: ΙΛΙΑΣ |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Ilias, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.