Linnriik

Linnriik oli vanim riikluse vorm. Majanduslikult oli vana- ja keskaja linnriik suveräänne institutsioon, mis hoidis oma territooriumile enda kontrolli all veel suurt ala enda ümber. Selle elanikkond oli heterogeenne ja kosmopoliitne ning tolerantne teistsuguste suhtes. Mida kaugemale tema kaubandussidemed ulatusid, seda suuremaks ja võimsamaks ta kasvas.

Esimesed linnriigid tekkisid Induse ja Sumeri tsivilisatsiooni aladel umbes 5. ja 4. aastatuhandel, neile järgnesid Lähis-Idas Foiniikia ja Vahemere regioonis iidsed Kreeka linnriigid (Polis) ning Rooma vabariiklikul perioodil. Keskajal oli palju linnriike Itaalias, hiljem nn vabalinna nime all tuntuks saanud linnad Lääne-Euroopa aladel (vt Vaba riigilinn, Hansalinn). Tänapäeval, pärast territoriaalsete rahvusriikide esilekerkimist on järele jäänud üksikud, piiratud suveräänsusega linnriigid, nagu Monaco ja Vatikan või täiesti suveräänne Singapuri Vabariik, mille on oma raha, tugev sõjavägi ja elanikkond 5,6 miljonit inimesega. Linnriigi mõistele on lähedased ka sellised väikeriigid, nagu Katar, Brunei, Kuveit, Bahrein ja Malta, millel on küll mitu omavalitsuslikku territooriumi ja vaid üks domineeriv pealinn. Ka suhteliselt iseseisvat San Marinot, millel puudub küll üks selge suur linnakeskus, kuid mille territoorium on kaetud suure asustustihedusega mikrorajoonidega, võib pidada linnriigiks.

Ajalooliselt pani linna sünnile aluse inimeste spetsialiseerumine ühele tööle ja vajadus vahetada oma töö vilju. Kui käsitöölised toodavad vaid ühte kaupa, siis peavad nad vahetama oma toodangu teiste, neile vajalike kaupade vastu ja see paneb aluse turumajandusele ning individualistlikule sotsiaalsele korrale. Kuna spetsialiseerumine suurendab tööviljakust ja parandab toodete kvaliteeti, siis muutub linn kohalikuks tõmbekeskuseks, mille ümbruskonnas elavad inimesed tahavad vahetada oma põllumajandustooteid neile vajalike käsitöötoodete vastu. See teeb linnast regionaalse keskuse, kuhu suubuvad kõik transporditeed. Linna eristabki külast see, et sealsed elanikud ei tooda toitu ise, vaid vahetavad seda oma toodangu vastu. Kuna kaupade ja teenuste vahetamise käigus tekkisid õiglase hinna pärast vaidlused ja konfliktid, siis tekitas see omakorda vajaduse erapooletu isiku, s.t kohtuniku järele, kes mõistaks õigust. Varaseim kirjalikult salvestatud kohtpretsedent pärineb Uri linnast umbes 1850 eKr. Sellest arenes välja riigiametniku- ja kohtuinstitutsioon ning tava kirjutada üles kohtupretsedendid. Nende kogumisest ja üheks materjaliks koondamisest tekkis seadusloome tava, mille varaseimateks näideteks on Ur-Nammu ja Lipit-Ištari seadused ning hilisem Babüloni Hammurapi koodeks. Linnriikide tunnuseks oli demokraatliku valitsuskultuuri tava, mille kirjalikult tuvastatav alge pärineb Sumeri linnriigist Kish.

Lähis-Ida. 10. aastatuhandest asustatud 9. aastatuhandel eKr rajatud müüri ja kaitsetorniga linn Jeeriko asutati mitmete kaubateede ristumiskohta. Seda linna on mainitud korduvalt juudi ja kristlikes pühakirjades ning see on vanim püsiva asustusega linn.

 

Järgnevatel aastatuhandetel rajati Vahemere äärde kaubalinnu, millistest mitmed (Foiniikia Byblos, Sidon, Tüüros) tegutsesid imperiaalsete vallutusperioodide vahelistel ajaperioodidel iseseisvate linnriikidena. Viimastele tuleb lisada foiniiklaste poolt Põhja-Aafrika rannikule asutatud Kartaago.

Induse oru tsivilisatsioon. 8. aastatuhandel asutati Induse jõe tolleaegse haru äärde ning mäekuru juurde, kus algas kaubatee, mis viis Afganistani ja Kesk-Aasia aladele, Mehrgarh'i nime saanud linn. See linn sai kuulsaks oma ehetega, mida on leitud Egiptusest Hiina aladeni ning oskusega puurida mitte üksnes kõvasid ja ilusaid mineraale vaid ka inimese hambaid ravimise eesmärgil. Selle linna tähelepanuväärseks eripäraks olid sirgete tänavatega linnaplaneering ja veevärgi olemasolu. Selle asutajaks peetakse draviidi hõimu.

4.–2. aastatuhandel arenes Induse jõe oru piirkonnas välja veel palju linnriike, millest tuntumatena võiks nimetada Harappa, Mohenjo-daro ja Lothali sadamalinna.

 

Sumeri tsivilisatsioon. Umbes 5400 eKr rajati esimene Sumeri linn Eridu. Sumeri tsivilisatsioon püsis aastani 2000 eKr. Sumeri linnad rajati Eufrati ja Tigrise jõe vahelisele, tol ajal viljakale alale ning nende jõgede harujõgede äärde territooriumil, mis hõlmab tänapäeva Iraagi, Iraani, Süüria ja Türgi alasid. Suurimaks neist kasvas Uruk, mille elanikkond kasvas 3. aastatuhandel 80 000 inimeseni (umbes 1% planeet Maal tol ajal elanud inimestest).

Kreeka tsivilisatsioon. Kreeka linnriigid tekkisid 7. sajandil eKr ja püsisid kuni Makedoonia Aleksandri ning Rooma vallutusteni.

Itaalia tsivilisatsioon. Itaalia linnriigid tekkisid esmalt etruskide aladel, kuid suurimaks neist sai Rooma, mida linnriigiks võib nimetada vaid vabariiklikul perioodil. Rooma Impeeriumi järel, keskajal oli Itaalia aladel palju linnriike, millest tuntumateks olid Siena, Pisa, Firenze, Genova ja kõige kauem (421–1797) suveräänsuse säilitanud Veneetsia Vabariik (Serenìsima Repùblica Vèneta)

• Riigilinn
• Polis
• Riik
• Sotsiaalriik