Rooma numbrid

Rooma numbrid moodustavad Vana-Roomast pärit liitmis-lahutamisprintsiibil põhineva arvusüsteemi. Roomlased võtsid oma arvusüsteemi üle etruskidelt. Algset süsteemi muudeti keskajal, selle tulemuseks on tänapäeval kasutusel olevad Rooma numbrid.

Rooma numbrid põhinevad ladina kirjatähtedel, millele on antud numbrilised väärtused. Rooma numbrite kirjutamiseks kasutatakse seitset suurtähte: I, V, X, L, C, D ja M.^[1] Neile on antud järgmised väärtused:

Neid märke liitmis-lahutamisprintsiibil järjestades saadakse naturaalarvude vahepealsed väärtused, kusjuures lähtutakse järgmistest reeglitest:

• märgi kordamine tähendab liitmist (näiteks III = 1 + 1 + 1 = 3, XX = 10 + 10 = 20);
• väiksema numbri järgnemine suuremale tähendab liitmist, (näiteks VI = 5 + 1 = 6, CLV = 100 + 50 + 5 = 155); üksteisele võib järgneda kuni kolm ühesugust märki (näiteks mitte IIII, vaid IV);
• väiksema numbri eelnemine suuremale tähendab, et ta tuleb suuremast lahutada (näiteks IV = 5 – 1 = 4, CM = 1000 – 100 = 900); eelneda võib ainult üks märk (näiteks 80 ei kirjutata mitte XXC, vaid LXXX);
• märk I võib seista ainult märkide V ja X ees, märk X märkide L ja C ees ning märk C märkide D ja M ees (näiteks 99 kirjutatakse XCIX, mitte IC);
• Rooma numbritel põhinevas arvusüsteemis puudub vajadus ja võimalus nulli märkimiseks.

Näiteid: 47 (40 + 7) – XLVII; 386 (300 + 80 + 6) – CCCLXXXVI; 1001 (1000 + 1) – MI); 2018 (2000 + 10 + 8) – MMXVIII

 

Kella numbrilaud rooma numbritega

• ajalooliselt on kasutatud numbreid IIII (4) ja VIIII (9);
• kella numbrilaudadel kasutatakse 4 tähistamiseks Rooma numbrit IIII;
• mõnikord kasutatakse numbri 18 tähistamiseks Rooma numbreid XIIX ja IIXX (duodeviginti);
• 98 ja 99 tähistamiseks kasutatakse mõnikord Rooma numbreid IIC (duodecentum) ja IC (undecentum);
• mõnikord välditakse Rooma numbri märke V ja L;
• 20. sajandi algusest pärinevad numbri 900 erinevad kirjutusviisid (DCCCC ja DCD).

• Rooma numbrite kalkulaator
• Araabia numbrite teisendamine rooma numbriteks