Püssirohuvandenõu

november">5. novembril 1605 ning seada seejärel taas troonile katoliiklik valitseja: Jamesi 9-aastane tütar Elizabeth.

Vandenõud juhtis Robert Catesby, kes oli osalenud ka Essexi krahvi mässukatses 1601. aastal. Tema kaaslased olid John Wright, Thomas Wintour, Thomas Percy, Guy Fawkes, Robert Keyes, Thomas Bates, Robert Wintour, Christopher Wright, John Grant, Ambrose Rookwood, Everard Digby ja Francis Tresham. Tõenäoliselt ajendas Catesbyt vandenõule lootuse kadumine, et kuningas Jamesi valitsuse all muutuks Inglismaa katoliiklaste suhtes tolerantsemaks. 1603. aastal aitas Catesby läkitada Hispaania kuninga Felipe III juurde saatkonna Thomas Wintouri juhtimisel, kuid ei kuningas Felipe ega ka paavst pooldanud sõjalist sekkumist. 1604. aastal hakkas Catesby koos diplomaadi ja õpetlase Thomas Wintouriga, kelle onu Francis Ingleby oli hukatud, sest ta oli katoliku preester, ning John Wrightiga, kes oli samuti osalenud Essexi krahvi mässus ja keda peeti toonase Inglismaa üheks paremaist mõõgameestest.

Vandenõulased üürisid keldriruumi^[küsitav] Lordide koja hoones, viisid sinna 36 vaati püssirohtu ning panid seda valvama Guy Fawkesi, kel oli kümneaastasest sõjaväeteenistusest ulatuslik kogemus lõhkeainetega. Anonüümkirjast saadud vihje ajel otsisid ametivõimud 5. novembri algustundidel Westminsteri lossi läbi ning leidsid Fawkesi püssirohtu valvamas. Järgnenud päevadel teda küsitleti ja piinati, kuni ta lõpuks murdus ning andis välja ka teised asjaosalised. 31. jaanuaril 1606 hüppas Fawkes alla lavalt, kus ta pidi poodama, murdis kaela ja pääses seega edasisest piinamisest.

Ehkki 9. novembril 1605 parlamendi mõlema koja ees peetud kõnes rõhutas James I, et salanõu pidasid vaid üksikud inimesed ja kogu Inglismaa katoliiklased ei kanna selles süüd, süvenes Inglise reformatsiooniga alanud katoliiklaste tagakiusamine pärast vandenõu avalikuks saamist veelgi. 1606. aastal taastati Elizabethi-aegne trahvisüsteem neile, kes ei osalenud anglikaani jumalateenistustel. Üldiselt oli James I valitsusaeg siiski katoliiklaste jaoks suhtelistelt leebe.

Parlamendi ja kuninga pääsemise päeva – Guy Fawkesi päeva – on Inglismaal 1605. aastast saati tähistatud rahvapidudega, kus põletatakse Guy Fawkesi kuju. Iga istungjärgu eel toimub parlamendi keldri rituaalne ülevaatus.

Püssirohuvandenõud on kujutatud paljudes kirjandusteostes, filmides jms. Muuhulgas on see mõjutanud William Shakespeare'i ja John Miltoni teoseid. 1841. aastal avaldas William Harrison Ainsworth ajaloolise romaani "Guy Fawkes; or, The Gunpowder Treason", mis kujutas Guy Fawkesi sümpaatses valguses. Seejärel hakkas Fawkes esinema ka lasteraamatute kangelasena.

2005. aastal ehitati ITV telesaate "The Gunpowder Plot: Exploding The Legend" tarbeks Lordide koja hoone täismõõdus koopia, mis lasti sama koguse püssirohuga õhku. Katse näitas, et kui püssirohi oli vähegi kõlbulik, oleks selle koguse korral saanud surma mitte üksnes hoones viibijad, vaid ka kõik inimesed 100 meetri raadiuses.