Alar Karis: Eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog

märtsil 1958 Tartus) on eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, alates 11. oktoobrist 2021 Eesti president.

Alar Karis
Alar Karis (2022)
6. Eesti president
Ametis
Ametisse asumise aeg 11. oktoober 2021
Eelnev	Kersti Kaljulaid
Eesti Rahva Muuseumi direktor
Ametiaeg 8. aprill 2018 – 7. september 2021
Eelnev	Tõnis Lukas
Järgnev	Kertu Saks (kuni 12.12.2021 Rein Kinkar (kt))
Eesti riigikontrolör
Ametiaeg 26. märts 2013 – 7. aprill 2018
Eelnev	Mihkel Oviir
Järgnev	Janar Holm
Tartu Ülikooli rektor
Ametiaeg 1. juuli 2007 – 30. juuni 2012
Eelnev	Tõnu Lehtsaar (kohusetäitja)
Järgnev	Volli Kalm
Isikuandmed
Sünniaeg	26. märts 1958 (66-aastane) Tartu
Abikaasa	Sirje Karis
Vanemad	Harry Karis, Virve Karis
Lapsed	Kristjan Karis, Martin Karis, Kirstin Karis
Alma mater	Eesti Põllumajandusakadeemia
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	arengubioloogia, molekulaargeneetika, transgeenne tehnoloogia
Töökohad	Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut Erasmuse Rotterdami Ülikool Tartu Ülikool Visgenyx
Tuntumad õpilased	Loend Mario Plaas, Mart Jüssi, Tambet Tõnissoo, Kersti Lilleväli, Tarmo Areda

Ta on olnud Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektor. Aastatel 2013–2018 oli ta riigikontrolör ja 2018–2021 Eesti Rahva Muuseumi direktor.

 

 

 

 

Karis on lõpetanud 1976. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1981. aastal Eesti Põllumajandusakadeemia veterinaariateaduskonna. Hiljem on ta end täiendanud mitme ülikooli juures Saksamaal, Suurbritannias ja Hollandis. 2010. aastast on ta Eesti Üliõpilaste Seltsi koopteeritud vilistlane.

Teadlasena

Aastatel 1981–1987 töötas Karis teadurina Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis, seejärel oli teadur (1987–1990) ja vanemteadur (1990–1992) Eesti Teaduste Akadeemia alluvuses töötavas Eesti Biokeskuses.

1991. aastast oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur Hamburgi Ülikoolis Saksamaal, siis 1992–1993 teadur Rahvuslikus Meditsiini Instituudis Londonis Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur Erasmuse Ülikoolis Rotterdamis Hollandis.

1996. aasta alguses asus ta tööle Tartu Ülikooli, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. 1999. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.

1999. aastal asutas Alar Karis koos professor Eero Vasaraga Tartu Ülikoolist võrsunud äriühingu Visgenyx, mille juhatuse liige oli ta aastani 2005.^[viide?] Firma tegeles transgeensete organismide valmistamisega Euroopa biotehnoloogia ettevõtetele ja ülikoolidele.

Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina

Aastatel 2003–2007 oli ta Eesti Maaülikooli rektor. Ühtlasi oli ta aastatel 2005–2018 ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professor. 2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlaste omadest kõige tsiteeritumate hulgas.

31. mail 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st Tartu Ülikooli rektori ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta 1. juulil. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid Volli Kalm ja Margit Sutrop 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält. Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba 18. jaanuaril 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult Ene Ergma (sai 143 häält). Ametlik ameti üleandmistseremoonia toimus 3. juulil, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt Tõnu Lehtsaarelt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli aulas 31. augustil 2007. Rektori ametiraha andis talle üle Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud. Tema töö sellel ametikohal lõppes 30. juunil 2012.

Teised ametikohad

2010. aastal nimetati Alar Karis Tšiili Vabariigi aukonsuliks.

26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu Karise riigikontrolöriks.

2017. aasta oktoobris valiti Karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks. Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.

5. veebruaril 2020 valiti Karis Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.

31. augustil 2021 valiti Karis Eesti presidendiks, ta asus ametisse 11. oktoobril.

Visiidid presidendina

Välisvisiidid

  Pikemalt artiklis Alar Karise presidendivisiidid

Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 14. oktoobril 2021 kohtus ta Riias parlamendi esimehe Ināra Mūrniecega, lisaks külastas Kristjan Jaak Petersoni mälestuskivi ning tutvus tulevase Eesti suursaatkonna hoonega.

Avaliku arvamuse uuringud

Vahetult pärast Karise presidendiks saamist, 2021. aasta septembris, toetas teda Kantar Emori küsitluses presidendina 68% küsitletutest (võrdluseks: Kersti Kaljulaid alustas 73%, Toomas Hendrik Ilves 71%, Arnold Rüütel 74% ja Lennart Meri 32% toetusega). Karist kui presidenti ei toetanud 11% ja oma arvamust ei osanud öelda 21% küsitletutest. Keskmisest suurem oli poolehoid üle 50-aastaste, eestlaste ning Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajate hulgas. Vastajaid, kes Karisele hinnangut ei osanud anda, oli keskmisest enam venelaste hulgas. Suhteliselt väiksem oli poolehoid Karisele Konservatiivse Rahvaerakonna toetajate hulgas.

2022. aasta jaanuaris ja aprillis Kantar Emori korraldatud Eesti poliitikute usaldusväärsuse küsitlustes teatas oma usaldusest Alar Karisele vastavalt 58% ja 60% vastajatest. Sellega oli ta küsitlusse kaasatud poliitikute võrdluses kõige suurema usalduse pälvinud isik.

2022. aasta märtsis–aprillis Kaitseministeeriumi tellimusel tehtud Norstati uuringus hindas presidendi institutsiooni usaldusväärseks 77% ja mitteusaldusväärseks 15% vastajatest.

Riigikantselei tellitud ja Turu-uuringute AS-i lehtud avaliku arvamuse seireuuringute raames on mõõdetud ka presidendi institutsiooni usaldusväärsust vastajate seas. Tulemused Karise ametiperioodil:

• Seebimullidest ja hingehoiust. Postimees, 14. oktoober 2008
• (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond. Postimees, 1. detsember 2008
• Kõrghariduskärpe külm hingus. Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009
• Riik võiks anda kõrghariduse laenuks. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009
• Kuhu lähed, Eesti ülikool?. Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009

• 2007 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2008 – Belgia Kuningriigi Leopold II orden (komandör)
• 2011 – Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden
• 2013 – Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst
• 2019 – Läti Tunnustusristi 3. klass (komandör)
• 2019 – Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk
• 2021 – Riigivapi teenetemärgi kett

Alar Karise isa on fütopatoloog Harry Karis. Alar Karise abikaasa Sirje Karis on olnud Eesti Ajaloomuuseumi direktor ja oli 2018–2022 Tartu Linnamuuseumi direktor. Neil on täiskasvanud pojad Kristjan ja Martin ning täiskasvanud tütar.

Karis oli aastatel 1979–1989 tegutsenud kantriansambli Rentaablus liige, kus ta mängis viiulit.