Musträstas

Musträstas on levinud Euroopas ja Loode-Aafrikas, Väike- ja Kesk-Aasias, Põhja-Indias ja Lõuna-Hiinas. Võõrliigina on ta sisse toodud Kagu-Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Eestis on musträstas tavaline, kuid väikesearvuline haudelind, kes elab pigem Lääne-Eestis ja linnades. Levila suuremas osas on ta paigalind, põhjas esineb rännet. Eestis on musträstas pigem rändlind, kuid osa jääb talveks paigale. Eestis hinnatakse musträsta pesitsusaegset arvukust 300 000 - 400 000 paarile, talvist arvukust 5000 – 10 000 isendile.

Musträstas on umbes hallrästa suurune. Isaslind on süsimusta sulestiku, kollase silmarõnga, kollase noka ja tumepruunide jalgadega (esimesel talvel on isased tumeda nokaga). Emaslinnud on valdavalt pruunisulelised, valkja kurgualuse ja ookrivärvi tumedatähnilise rinnaga. Noorlinnud sarnanevad emastega, kuid on heledamad ja kirjumad.

Musträstad toituvad selgrootutest, marjadest ja seemnetest; sealjuures suudavad musträstad rästastest ainsana jalgadega maad siblida, et hankida toitu pinnasest. Maapinnal liigub musträstas hüpeldes.

Musträstas rajab pesa maapinnale või madalale kännutüükale. Ta elab varjatumalt ja puutub vähem silma. Rohkem on kuulda tema laulu, mis meenutab laulurästa oma, aga on sellest aeglasem ja melanhoolsem.

Musträstas ei pelga inimtegevust. Ta elutseb parkides, kalmistutel ja isegi tänavatel. Linnades on ta paigalind ja vahel isegi pesitseb talvel. Näiteks leiti kord jaanuaris musträsta poegadega pesa suure kaupluse neoonsildil Berliinis.

Talve lõppedes laulavad isased keerukalt ja kaunikõlaliselt. Iga isendi laul on erinev ja tõendab, et vanemate lindude repertuaar on virtuoossem kui nooremate suguvendade oma. Külm ilm tõkestab laulmist, vähemasti varajasel kevadajal, mahe ja niiske ilm hoogustab seda. Haudumise ajal jõuab laul haripunkti ja seda võib siis kuulda varajasest õhtuhämarikust kuni hilise koidikuni.

Musträsta keskmine eluiga on 2,4 aastat. Rõngastamise andmetel elas kõige vanem musträstas 21 aastat ja 10 kuud.

 

 

Isane musträstas püüab emase tähelepanu võita pulmatantsuga, milleks on pead noogutades edasi-tagasi jooksmine, nokk lahti, ja madalahäälse lauluga. Emane jääb liikumatuks seniks, kuni ta tõstab pea ja saba, mis näitab, et ta on valmis paarituma.

Musträstas on monogaamne lind. Harilikult püsivad paarid koos kuni ühe poole surmani. Siiski, kui pesitsemine ebaõnnestub, läheb 20% paaridest lahku. Ehkki musträstas on sotsiaalselt monogaamne, näitab üks uuring, et 17% musträstatibudest on sündinud väljaspool "abielu".

Paar otsib pesitsemiseks sobiva koha tihnikus või põõsas. Sealjuures eelistab ta igihaljaid või okkalisi taimi, näiteks astelpaju, luuderohi, viirpuu, kuslapuu ja toomingas.

Emane ehitab rohust ja teistest taimedest kena kausja pesa, mille ta kindlustab muda ja mudaste lehtedega. Ta muneb 3–5, tavaliselt 4 sinakasrohelist punakaspruunide tähnidega muna, mis on 2,9×2,1 cm suured ja kaaluvad 7,2 g, millest 6% on munakoor. Lõuna-Indias on munad kahvatumad kui Euroopas.

 

Emane haub 12–14 päeva. Pojad sünnivad pimedate ja täiesti paljastena. Poegi toidavad ja pesast eemaldavad räppetompe mõlemad vanemad. Pojad lennuvõimestuvad 10–19, keskmiselt 13,6 päeva vanuselt. Pärast pesast lahkumist toidavad vanemad neid veel kuni 3 nädalat. Kui emane hakkab looma teist kurna, jätkab isane üksinda esimese kurna poegade toitmist. Teine kurn on üsna tavaline ja kui esimene läks korda, siis muneb emane teise kurna samasse pessa kuhu esimesegi. Levila lõunaosas võib esineda kolmaski kurn.

Mägedes elaval alamliigil T. maximus on lühem pesitsushooaeg ja seetõttu vähem kurnasid. Pesas on ka vähem mune (2–4, keskmiselt 2,86), aga munad on suuremad. Haudeperiood on pisut lühem, 12–13 päeva, kuid poegade pesast lahkumiseni kulub rohkem aega, 16–18 päeva.

 

Musträsta peamine looduslik vaenlane on kass. Neid kütivad võimaluse korral ka rebased ja röövlinnud, näiteks haukad. Mune varastavad vareslased, näiteks harakas ja pasknäär. Siiski pole märgata, et looduslikud vaenlased musträsta arvukust oluliselt mõjutaksid.

Mõnikord muneb musträsta pessa kägu. Kägude mõju musträstaste arvukusele on tühine, sest musträstad tunnevad üldiselt võõra muna ära ja viskavad selle pesast välja. Uus-Meremaale, kus elab maoori koelkägu (Urodynamis taitensis), toodi musträstad 1870. aastate alguses, kuid sealsetel musträstastel on ikka säilinud võime võõraid mune ära tunda ja kalduvus need pesast välja visata.

Nagu teistel värvulistel, on ka musträstastel sageli siseparasiite, kõige sagedamini perekondadest Isospora ja Capillaria. Üle 80% musträstastest on nakatunud siseparasiitidega.

Musträstad veedavad palju aega maapinnal toitu otsides ja seal võivad nad saada välisparasiite, nimelt puuke. Puugid kinnituvad kõige sagedamini musträsta pea külge. Prantsusmaal leiti, et maal elavatest musträstastest 74%-l on perekonda Ixodes kuuluv puuk, aga linnas elavatest kõigest 2%-l. See tuleb osalt sellest, et maapiirkondades on puukide vaheperemehed, näiteks rebased, hirved ja karud, märksa arvukamad kui linnades. On täheldatud, et puugid levitavad musträstastele borrelioosi, aga musträstad peavad sellele üsna hästi vastu, välja arvatud varakevadel, kui nad on pikast rändest kurnatud.

Musträstas on kahel korral valitud Rootsi rahvuslinnuks (1962 ja 2015). Uus hääletus korraldati, sest kahtlustati, et varasem hääletus oli kallutatud ja sellel osales liiga vähe inimesi, kes elasid peamiselt ühes Rootsi piirkonnas.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Musträstas

Tsitaadid Vikitsitaatides: Musträstas

• Musträstas andmebaasis eElurikkus