Hain Rebas

jaanuar">23. jaanuaril 1943 Tallinnas Hiiul^[viide?]) on Eesti ajaloolane, sõjaväelane ja poliitik; Rootsi sõjaväe reservkapten 1973, Eesti kaitseväe major 1996.

Hain Rebas on Robert (Rain) Rebase poeg. Sõjapõgenike lapsena kasvas ta üles Rootsis.

1961 lõpetas ta Göteborgis gümnaasiumi ja 1967 Göteborgi Ülikooli filosoofiakandidaadina^[viide?], 1976 kaitses samas filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga "Infiltration och handel. Studier i senmedeltida nordisk Balticum I. 1441–1479".

1969–80 oli Rebas Göteborgi Ülikoolis ajaloo-osakonna õppejõud (aastast 1979 dotsent), 1980–91 ja 1993–2008^[viide?] Kielis Christian Albrechti Ülikoolis Põhjamaade ajaloo professor, ühtlasi 1987–88 Toronto Ülikooli Eesti õppetooli külalisprofessor, 1991–92 ja 1996 Tartu Ülikooli esimene täisaasta veetnud Läänest tulnud^[viide?] külalisprofessor. 1990 oli Hain Rebas Eesti Komitee, 1990-92 Eesti Kongressi ja 1991–92 Põhiseaduse Assamblee liige, samuti Eesti välisministri Lennart Meri nõunik. 21. oktoobrist 1992 kuni 5. augustini 1993^[viide?] oli ta Eesti Vabariigi kaitseminister Mart Laari esimeses valitsuses, 1994. aastast taas Kieli Ülikooli professor. Ta oli 1977 ja 1978 METROO (Metsaülikool Rootsis) ja 1979, 1984, 1987 Metsaülikooli lektor Kanadas.^[viide?]

Hain Rebas on tuntud kui aktiivne Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Ta on aastaid laulnud Göteborgi Akadeemilises Meeskooris.

Hain Rebas ja Pullapää kriis

Hain Rebase aega kaitseministrina langes Pullapää kriis, kus Asso Kommeri juhitud Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii ei allunud enam Eesti kaitseväe juhtkonna käskudele. Tollal väitis ajaleht Eesti Ekspress, et Rebas olevat kriisi ajal laevaga Eestist põgenenud. Rebas on süüdistusi hiljem eitanud ning leidnud, et kriisi lahendamisel läksid peaminister Mart Laar ja justiitsminister Kaido Kama Rebasest kui kaitseministrist mööda ning ohverdasid ta poliitilistel põhjustel. 3. augustil 1993 astus Rebas ametist tagasi. Sama aasta novembris viis sündmuste jätkumine ka siseminister Lagle Pareki tagasiastumiseni.

Hain Rebase peamised uurimisvaldkonnad on olnud Skandinaavia ja Balti riikide välis- ja kaitsepoliitika, eesti kultuur, hiliskeskaegse Rootsi ja Läänemere ruumi ajalugu, Rootsi eestlaskond ja rahvusvaheline julgeolekupoliitika. Ta on avaldanud uurimusi Rootsi, Eesti, Saksa, Soome, USA, Taani ja Tšehhi väljaannetes.^[viide?]

• Infiltratsioon ja kaubandus: Uurimus Baltikumi põhjaosa poliitikast a 1440–1479. Göteborg, 1976
• Eesti ajalugu makroperspektiivides. Metroo, 1977
• 1400-talets baltyska arvsprivilegier och Karl XI-s reduction. // Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat VII, 1977
• Tallinn-Stockholm-Tallinn 1940: Estonian Diplomatic Records on a Mysterious Round Trip. // Journal of Baltic Studies 8 (1977)
• Baltic Minorities in Sweden: Problems of Methods and Dokumentation. An Introduction. // Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat VIII, 1980
• Keskaegsed mereteed Baltikumi. Välis-Eesti & EMP, 1980
• Probleme des kommunistischen Putschversuches in Tallinn am 1. Dezember 1924. Stockholm: Kompendietryckeriet, 1985 (Reprint: Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, IX, 1980-1985)
• SAJAVIIEKÜMNE AASTANE “ÕPETATUD EESTI SELTS” JA MEIE, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 11, jaanuar 1992
• Mart Laar, Peep Pillak, Hain Rebas ja Meelis Saueauk "Soomepoisid. Võitlus jätkub" Tallinn: Grenader, 2010 (raamat ja CD)

Artikleid ja mälestusi

• "Punaväe vastu viisakas mundris!" EPL, 14. juuli 2004
• "Hain Rebase meenutus Laari esimesest valitsusest: Eesti riigikaitse korralik läbikukkumine" Delfi, 21. oktoober 2012
• "1993: "pullapäätamine" ja kaitseministri lahkumine" Kesknädal, 17. veebruar 2010; "Läänemaa Muuseumi Toimetised XI", 2008

• 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk
• 2021 Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane