Jüri Luik (sündinud 17.
See artikkel vajab toimetamist. (September 2009) |
august">17. augustil 1966) on Eesti ajakirjanik , diplomaat ja poliitik, aastast 2021 Eesti alaline esindaja NATOs, 2017–2021 kaitseminister Jüri Ratase esimeses valitsuses ja seejärel Jüri Ratase teises valitsuses.
Jüri Luik | |
---|---|
Eesti kaitseminister | |
Ametiaeg 12. juuni 2017 – 26. jaanuar 2021 | |
Eelnev | Margus Tsahkna |
Järgnev | Kalle Laanet |
Eesti kaitseminister | |
Ametiaeg 1999–2002 | |
Eelnev | Andrus Öövel |
Järgnev | Sven Mikser |
Eesti välisminister | |
Ametiaeg 1994–1995 | |
Eelnev | Trivimi Velliste |
Järgnev | Riivo Sinijärv |
Eesti kaitseminister | |
Ametiaeg 1993–1994 | |
Eelnev | Hain Rebas |
Järgnev | Indrek Kannik |
Isikuandmed | |
Sünniaeg | 17. august 1966 Tallinn |
Erakond | IRL |
Vanemad | Aleksander Gavrilov (isa) Lilian Luik (ema) |
Alma mater | Tartu Ülikool |
Tunnustus | Riigivapi III klassi teenetemärk (2004) |
Jüri Luik lõpetas 1989. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Ta kuulub Isamaa erakonda. Ta oli ühenduse Res Publica asutajaliige ning kuulus Vabariiklaste Koonderakonda.
Luik asus 1991. aastal tööle toona Lennart Meri juhitud Eesti välisministeeriumi, tõustes juba järgmiseks aastaks selle poliitikaosakonna peadirektoriks. Enne seda jõudis ta lühikest aega olla ka Eesti saadik Suurbritannias.
Sügisel 1992 valiti ta Riigikokku ning peagi sai temast Mart Laari valitsuse portfellita minister, hiljem kaitseminister ja veelgi hiljem välisminister. Viimast ametit pidas ta ka Laari esimesele ametiajale järgnenud Andres Tarandi valitsuses (1994–1995).
Aastatel 1996–1999 oli ta Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Beneluxi maade ja NATO juures, saades 1999. aastal taas kaitseministriks (kuni 2002). Aastal 2003 sai temast Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides. Septembris 2007 asus ta tööle Eesti suursaadikuna NATO juures. 11. juunil 2012 kutsus president Toomas Hendrik Ilves ta sellelt ametikohalt tagasi ja nimetas Eesti suursaadikuks Venemaal. 24. jaanuaril 2013 andis ta Venemaa presidendile Vladimir Putinile üle oma volikirja.
Alates 1. augustist 2015 juhtis Luik Rahvusvahelist Kaitseuuringute Keskust. 2015. aastal oli Luik üheks kandidaadiks Teabeameti peadirektori ametikohale, kuid tema asemel osutus valituks Mikk Marran.
2016. aasta presidendivalimiste käigus kaaluti Riigikogus pärast valimiskogus presidendi valimata jäämist Jüri Luige kandidatuuri. Teda toetasid esimese eelistusena Reformierakonna, IRL-i ja Vabaerakonna fraktsioon, kuid EKRE ja Keskerakonna fraktsioon olid tema vastu. Sellepärast võeti tema kandidatuur maha.
17. mail 2017 asus ta tööle välisministeeriumi asekantslerina. 2017. aasta juunis nimetati ta EV kaitseministri kandidaadiks ning Jüri Luik asus kaitseministri ametisse esmaspäeval, 12. juunil 2017. 2021. aasta 26. jaanuaril lahkus ta seoses peaminister Jüri Ratase tagasiastumisega valitsusest ja temast sai Riigikogu liige, hiljem ka riigikogu väliskomisjoni aseesimees.
11. mail 2021 teatas ERR, et juuni algul asub Luik tööle välisministeeriumi juhtkonna nõunikuna, kelle teemavaldkonnaks on NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisega seonduv, ja lahkub seetõttu Riigikogust.
25. augustil 2021 andis Luik üle oma volikirja NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile. Suursaadik Luik on Eesti alaline esindaja Põhja-Atlandi Nõukogus, alliansi Brüsseli peakorteris (vt välisministeeriumi koduleht).
Tema isa oli onkoloog Aleksander Gavrilov . Tema ema oli röntgenoloog Lilian Luik , emapoolne vanaisa Karl Luik (1891–1942) oli Eesti sõjaväelane (major).
Tsitaadid Vikitsitaatides: Jüri Luik |
Eelnev Hain Rebas | Eesti kaitseminister 1993–1994 | Järgnev Indrek Kannik |
Eelnev Trivimi Velliste | Eesti välisminister 1994–1995 | Järgnev Riivo Sinijärv |
Eelnev Andrus Öövel | Eesti kaitseminister 1999–2002 | Järgnev Sven Mikser |
Eelnev Margus Tsahkna | Eesti kaitseminister 2017–2021 | Järgnev Kalle Laanet |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Jüri Luik, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.