1989. aasta (MCMLXXXIX ) oli 20. sajandi 89. aasta.
Sündmused maailmas
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember
Vabariigi aastapäeva tähistamine Tartus Balti kett Eestis I ülemaailmsed eesti noorte päevad 12. jaanuar – rahvaloenduse tulemuste järgi oli Eestis 1 565 662 elanikku, sh eestlasi vaid 61,5%. 14. jaanuar – taastati Eesti olümpiakomitee, juhtimine jagatud Arnold Greeni ja Atko Viru vahel. 18. jaanuar – ülemnõukogu kehtestas eesti keele riigikeelena. 21. jaanuar – Tartus toimus Sõltumatu Infokeskuse ja ERSP korraldusel foorum "Kuidas taastada Eesti iseseisvus". 17. veebruar – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium kuulutas 24. veebruari iseseisvuspäevaks . 24. veebruar – Eesti Muinsuskaitse Selts , Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristlik Liit esinesid üleskutsega Eesti kodanike komiteede asutamiseks, Eesti kodanike registreerimiseks ja Eesti Kongressi ettevalmistamiseks. 24. veebruar – Pika Hermanni torni heisati taas sinimustvalge lipp. 28. veebruar – IME koondkontseptsioon anti valitsusele üle. 4.-5. märts – toimus Interliikumise 1. kongress. 9. märtsil – Tallinnas Harju tänaval mälestati rahvakogunemisega 1944. aasta märtsipommitamise ohvreid. 12. märts – loodi Eesti kodanike komiteede ajutine sidetoimkond. 14. märts – interliikujad korraldasid Tallinnas , Kohtla-Järvel ja Tartus meeleavaldusi. 15. märts – ilmuma hakkas Rahvarinde häälekandja Vaba Maa. 20. märts – peamiselt Andres Tarandi algatusel kehtestati Eestis kohalik vööndiaeg . 21. märts – Kadrinas asutati esimene Eesti kodanike komitee, aasta lõpuks oli neid loodud üle Eesti 131, lisaks 14 maakonnakomiteed. 25. märts – märtsiküüditamiste mälestamise raames asutati ka õigusvastaselt represseeritute liit Memento . 26. märts – NSV Liidu rahvasaadikute valimised Eestis, enim kohti sai Rahvarinne . 31. märts – taasasutati korporatsioon Revelia . 15. aprill – Tartus toimus kolmas sõltumatu noortefoorum. 27. aprill – Tallinnas asutati Eesti Demokraatlik Tööerakond Vello Saatpalu juhtimisel. 28. aprill – asutati Nõmme Eesti Kodanike Komitee . 30. aprill – 1. mai – toimus NSV Liidu ikestatud rahvaste koordinatsiooninõukogu kokkusaamine Loodil. 7. mai – asutati Eesti Maaliit . Selle kaasesimeesteks said Olev Saveli , Arvi Kallakmaa ja Villu Müüripeal. 12. mai – Virumaal asutati esimene Eesti kodanike maakonnakomitee. 13.-14. mai – toimus Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete esimene Balti Assamblee Tallinnas. 18. mai – ülemnõukogu otsus Eesti NSV üleminekust isemajandamisele 8. juuni – Eestis algasid 17. juunini kestvad I ülemaailmsed eesti noorte päevad. 25. juuni – Tahkurannas taasavati Konstantin Pätsi ausammas . 29.-30. juuni – Eesti Kristlik Liit jagunes poliitiliseks parteiks Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit ja mittepoliitiliseks ühenduseks Eesti Kristlik Ühendus. 6.-7. juuli – ajalehes Edasi ilmus intervjuu Edgar Savisaarega, milles viimane ründas teravalt kodanike komiteesid. 13. juuli – ilmuma hakkas Eesti esimene sõltumatu maakonnaleht Lääne Elu . 15. juuli – Balti rahvarinded otsustasid korraldada Balti keti . 8. august – ülemnõukogu võttis vastu otsuse haldusreformi läbiviimisest ning kohalike rahvasaadikute nõukogude valimise seaduse. 10. august – asutati Eesti Roheline Partei . 17. august – 34 mõttekaaslast asutasid Raamatuühingu saalis Ühenduse RES PUBLICA. 23. august – Tallinnas toimus kolmas Hirvepargi miiting , samal ajal kogunes Eestist ligi 400 000 inimest Balti ketti . 26. august – NLKP Keskkomitee tegi ähvardava avalduse, mis sundis rahvarinnet loobuma teise Eestimaa Laulu korraldamisest. 21. september – loodi Eesti Vabariigi kodanike Tallinna komitee, mis hoogustas veelgi kodanike registreerimist Tallinnas. 22. september – ilmus ajalehe Eesti Ekspress esiknumber. 9. oktoober – ilmus ajalehe Äripäev esiknumber. 11. november – Tallinnas valiti Eesti vabariigi kodanike peakomitee. Selle juhiks sai Tunne Kelam . 13. november – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse "Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta". 13. november – Kentmanni tänav Tallinnas sai tagasi oma ajaloolise nime. Vahepeal oli aastatel 1940 –1941 ja alates 1944 . aastast tänava nimi olnud Jaan Kreuksi tänav. 24. november – Tartus hakkas tegutsema põrandaalune noortele suunatud raadiojaam Sunlight , mille miilits peilingute abil lõpuks sulges. 25. november – Eesti Töökollektiivide Liit otsustas toetada Eesti kongressi valimisi. 27. november – NSV Liidu ülemnõukogu tunnustas Balti riikide isemajandamist. 10. detsember – toimusid esimesed sõjajärgsed demokraatlikud kohalike omavalitsuste valimised Eestis. 15. detsember – moodustati klubi Liberaalsed Reformistid. 15. detsember – taasasutati Eesti Pank . 17. detsember – tegevust alustas Eesti Liberaalne Rahvaerakond. 20. detsember – tegevust alustas partei Eesti Vabad Demokraadid . 31. detsember – likvideeriti Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee ning tegevust taasalustas Eesti NSV haridusministeerium. See oli osa ulatuslikust valitsusreformist Eesti NSV-s. Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 1989 12. jaanuar – Axel Witsel , Belgia jalgpallur 13. jaanuar – Triinu Kivilaan , eesti laulja (Vanilla Ninja ) 17. jaanuar – Taisi Pettai , eesti laulja (Dynamint ) 18. veebruar – Mina Cvetković, Serbia modell 19. veebruar – Kaisa Pajusalu , Eesti sõudja 1. märts – Maria Listra , Eesti laulja 1. märts – Karl-Erik Taukar , Eesti laulja 2. märts – Toby Alderweireld , Belgia jalgpallur 4. märts – Tuuli Vahtra , Eesti maletaja 11. märts – Sandra Andresson, Eesti korvpallur 11. märts – Anton Yelchin, USA filminäitleja 13. märts – Joosep Susi , Eesti spordiajakirjanik 21. märts – Jordi Alba i Ramos , Hispaania jalgpallur 25. märts – Alyson Michalka , USA laulja ja näitleja 29. märts – Aleksandr Bernjakov, Eesti kikkpoksija 12. aprill – Anastassia Šteinmiller, Eesti ujuja 20. aprill – Sergei Zenjov , Eesti jalgpallur 29. aprill – Madis Sihimets , Eesti maadleja ja sumomaadleja 20. mai – Jevgenia Rõndina , Eesti sõudja 21. mai – Hal Robson-Kanu , Walesi jalgpallur 6. juuni – Jelena Petrova , Eesti ujuja 23. juuli – Daniel Radcliffe , briti näitleja ("Harry Potter ") 28. juuli – Maris Visse, Eesti ujuja 29. juuli – Rando Randmaa, Eesti jääpurjetaja ja purjetaja 29. juuli – Grit Šadeiko , Eesti kergejõustiklane 4. august – Ingmar Jõela , eesti koreograaf ja teatrilavastaja 6. august – Julia Zuikova , Eesti vehkleja 15. august – Joe Jonas , ameerika laulja ja kitarrist bändis Jonas Brothers 16. august – Moussa Sissoko , Prantsusmaa jalgpallur 21. august – Hayden Panettiere , USA näitleja ja laulja 26. august – Heloise Guerin, Prantsuse modell 1. september – Bill Kaulitz , saksa laulja bändis Tokio Hotel 1. september – Tom Kaulitz , kitarrist bändis Tokio Hotel 14. oktoober – Mia Wasikowska , Austraalia näitleja 8. november – Morgan Schneiderlin , Prantsusmaa jalgpallur 30. november – Vladimír Weiss , Slovakkia jalgpallur Surnud
24. mai – Ervin Vahemets, Eesti jalgpallur
Viited
This article uses material from the Wikipedia Eesti article 1989 , which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0") ; additional terms may apply (view authors ). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses. ®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.