Alma Mater: Kõrgkool, kus keegi on õppinud

Kujund viitab ülikoolile kui üliõpilaste vaimutoidu allikale. Seepärast kujutatakse haridusasutusi kunstis sageli antiigipäraseid rõivaid kandva naisena.

Enne niisugust uusaegset kasutust oli alma mater tiitel, millega austati mitut Vana-Rooma jumalannat, eriti Cerest ja Cybelet, hiljem katoliikluses aga neitsi Maarjat. Akadeemilisse kasutusse jõudis see, kui Euroopa vanim ülikool Bolognas võttis oma motoks väljendi "Alma Mater Studiorum" ('õpingute toitev ema'). Fraas on seotud ka ladina sõnaga alumnus, mida mitmes keeles kasutatakse ülikoolide vilistlaste kohta ja mis otseselt tähendab 'toidetut' või 'imetatut'.

Kuigi alma ('toitev') oli Cerese, Cybele, Venuse ja teiste emajumalannade tavaline epiteet, ei kasutatud seda klassikalises ladina keeles sageli koos mater '​iga. Oxfordi ladina sõnaraamatus omistatakse see fraas Lucretiuse "De rerum naturale", kus seda kasutatakse epiteedina maajumalanna kirjeldamiseks:

Denique caelesti sumus omnes semine oriundi

omnibus ille idem pater est, unde alma liquentis

umoris guttas mater cum terra recepit (2.991–93)

Me kõik oleme sellest taevaseemnest sündinud,

meil kõigil on sama isa, kellelt maa,

toitev ema saab tilka vedelat niiskust

Pärast Rooma langemist tuli see termin kasutusele kristlikus liturgias seoses neitsi Maarjaga. "Alma Redemptoris Mater" on tuntud 11. sajandi antifon, mis on pühendatud Maarjale. Selle termini varajasim dokumenteeritud kasutamine ülikooli tähistamiseks ühes ingliskeelses riigis jääb 1600. aastasse, kui Cambridge'i ülikooli trükkal John Legate hakkas kasutama ülikooli trükikoja jaoks embleemi.