Greta Thunberg: Rootsi kliimaaktivist

jaanuar">3. jaanuaril 2003 Stockholmis) on Rootsi aktivist, kes keskendub globaalse soojenemise vastasele võitlusele.

Greta Thunberg
Greta Thunberg (2020)
Sünniaeg	3. jaanuar 2003 (21-aastane) Stockholm
Rahvus	rootslane
Kodakondsus	Rootsi
Tegevusala	keskkonnaaktivist
Organisatsioonid	Fridays For Future
Tunnustus	Goldene Kamera (2019) Fritt Ord Award (2019) Rachel Carson Prize (2019) Ambassador of Conscience Award (2019) Right Livelihood Award (2019) International Children's Peace Prize (2019) Ajakirja Time aasta inimene (2019) Nature's 10 (2019) Gulbenkian Prize for Humanity (2020)

2019. aasta 15. märtsil ja 24. mail tõi Thunbergi algatatud ülemaailmne kliimastreikide liikumine tänavatele üle miljoni noore meeleavaldaja.

2019. aasta 20.–27. septembri kliimaaktivismi nädala jooksul osales korraldajate sõnul kliimastreikides hinnanguliselt üle kuue miljoni meeleavaldaja, sealhulgas hinnanguliselt üle nelja miljoni demonstrandi 20. septembril ja kaks miljonit demonstranti 27. septembril.

Thunberg valiti 2019. aastal Time'i aasta inimeseks.

Aktivismi esimene aasta

 

 

 

20. augustil 2018 alustas tollal 15-aastane Thunberg Rootsi parlamendihoone juures koolistreiki eesmärgiga tõmmata tähelepanu kliimamuutustele. Kuni 9. septembril toimunud üldvalimisteni streikis ta igal koolipäeval, sealt edasi igal reedel. Ta ütles, et jätkab reedeti streikimist, kuni Rootsi valitsus vähendab saastenumbreid Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud näitudeni.

Streikides oli Thunbergil kaasas plakat tekstiga "Skolstrejk för klimatet" ('koolistreik kliima eest'). Ta võttis kasutusele ka lööklause "Fridays for Future" (FFF, 'reeded tuleviku nimel').

Thunberg on öelnud, et sai eeskuju USA-s Floridas koolitulistamise üle elanud teismelistelt, kes 2018. aasta kevadel korraldasid mitmeid USA relvaseaduste karmistamist nõudnud protestiaktsioone, sealhulgas lahkusid varem etteteatatud ajal koolist. Eeskujuna on ta nimetanud ka Rosa Parksi ja Malala Yousafzaid.

2018. aasta novembris esines Thunberg kõnega üritusel TEDxStockholm, kus rääkis kliimamuutuste vastu võitlemise olulisusest.

2018. aasta detsembris kõneles ta Poolas Katowices peetud ÜRO COP24 kliimakonverentsil.

2019. aasta jaanuaris astus ta üles Davosis Maailma Majandusfoorumil. Seal ütles ta:

"Osa inimesi, osa ettevõtteid, osa otsustajaid on täpselt teadnud, milliseid hindamatuid väärtusi nad on ohverdanud, jätkamaks kujutlematute rahasummade kokku ajamist. Usun, et paljud täna kohalviibijad kuuluvad sellesse gruppi".

2019. aasta veebruaris kõneles Thunberg Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee konverentsil ning kohtus Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga. Ta soovis, et Euroopa poliitikud oleksid kliimamuutuste vastases võitluses ambitsioonikamad.

Thunbergi kliimastreigid inspireerisid kümneid tuhandeid noori üle maailma meelt avaldama ja nõudma, et kliima soojenemisega kaasnevaid probleeme võetaks tõsiselt. Thunberg reisis ka ise palju ja osales mitmel pool peetud meeleavaldustel, näiteks käis ta demonstratsioonidel Brüsselis, Helsingis, Londonis, Pariisis, Hamburgis, Berliinis, Roomas ja Kopenhaagenis.

15. märtsil 2019 toimunud ülemaailmsel koolistreigil nõudis kliima prioriseerimist üle miljoni osavõtja. Meeleavaldused toimusid rohkem kui sajas riigis, sealhulgas Eestis. Thunberg streikis tol reedel Stockholmis, koos temaga olid tänavatel tuhanded poolehoidjad. Samal päeval ajalehes The Guardian ilmunud manifestis kuulutasid Suurbritannia õpilased, et "Greta Thunberg võis olla sädemeks, aga meie oleme kulutuli".

2019. aasta aprillis kõneles Thunberg Strasbourgis Euroopa Parlamendi liikmete ees. Samuti esines ta Roomas Itaalia Senati ees ja kohtus Vatikanis põgusalt paavstiga. Paavst Franciscus tänas Thunbergi tema kliimaaktivismi eest. Sama kevadise koolivaheaja jooksul jõudis ta esineda ka Suurbritannia parlamendi ees ja osaleda Londonis toimunud meeleavaldusel.

 

2019. aasta mais oli Thunberg ajakirja Time kaanepersoon.

Lisaks kliimale peab Thunberg oluliseks ka inimeste võrdset kohtlemist. 2019. aasta 1. mail toimus Rootsis Ludvikas kaks meeleavaldust – paremäärmuslaste demonstratsioon ja selle vastudemonstratsioon. Thunberg osales vastudemonstratsioonil, kus enda sõnul seisis inimeste võrdsete õiguste ja demokraatia eest.

24. mail toimusid liikumise Fridays For Future korraldatud meeleavaldused 131 riigis. Meeleavaldustel osales üle miljoni inimese.

25. mail kõneles Thunberg Kopenhaagenis toimunud kliimamarsil 40 000-pealise publiku ees. Ta ärgitas kuulajaid valimistel häält andes kliimakriisi peale mõtlema.

 

28. mail pidas Thunberg kõne Viinis peetud tippkohtumisel R20 Austrian World Summit. Seal kohtus ta ürituse korraldanud Arnold Schwarzeneggeriga, samuti ÜRO peasekretäri Antonio Guterresega ning Austria presidendi Alexander Van der Belleniga.

30. mail andis kirjastus Penguin Books välja Thunbergi kõnede kogumiku "No One Is Too Small to Make a Difference".

Mais üllitati ka Thunbergi tegevust ja koolistreikide liikumist kajastav pooletunnine dokumentaalfilm "Make the World Greta Again".

2019. aasta juunis lõpetas Thunberg põhikooli, tunnistusel olid hinneteks A-d ja B-d. 2019. aasta talvel oli ta öelnud, et kuna puudub koolist vaid reedeti ja kuna õpetajad suhtuvad tema üritusse mõistvalt, ei ole ta õpingutes klassikaaslastest maha jäänud.

2019/2020. õppeaasta otsustas ta koolist vabaks võtta, et pühenduda kliimamuutusi puudutavale teavitustööle. Septembris osales ta New Yorgis toimunud ÜRO kliimakohtumisel. Samuti oli ta kutsutud osalema COP25 kliimakohtumisele, mis pidi toimuma detsembris Tšiili pealinnas Santiagos.

28. juunil vestles Thunberg videosilla vahendusel USA poliitiku Alexandria Ocasio-Corteziga. Vestlus avaldati ajalehes The Guardian.

2019. aasta juulis ütles OPECi peasekretär Mohammed Barkindo, et kliimamuutuste vastased õpilasstreigid on saamas naftatööstuse jaoks tõsiseimaks ohuks, kuna pööravad avalikku arvamust fossiilkütuste vastu. Thunberg tviitis selle peale, et suhtub Barkindo väljaütlemisse kui siiani suurimasse komplimenti.

Samuti juulis tuli välja ansambli The 1975 ja Thunbergi koostöös valminud lugu "The 1975". Ansamblilt on muusikaline taust ja tausta peale räägib Thunberg kliimamuutuste vastu võitlemise olulisusest. Loo viimased sõnad on: "Kõik, kes te seal olete, käes on aeg kodanikuallumatuseks. On aeg mässata". ("So, everyone out there, it is now time for civil disobedience. It is time to rebel.") Loost saadav tulu läheb kliimaaktivistide liikumise Extinction Rebellion tegevuse toetamiseks.

23. juulil esines Thunberg kõnega Prantsuse Rahvuskogu ees ja kutsus poliitikuid üles teadlasi kuulama. Mitmed konservatiivsed poliitikud boikoteerisid Thunbergi ülesastumist.

Teisel pool Atlandi ookeani

2019. aasta augustis sõidutati Thunberg purjejahil Malizia II üle Atlandi ookeani ning saabus pärast 15 päeva kestnud merereisi New Yorki. Thunbergi saatis Ameerikas tema isa.

9. septembril arutas ta veebiväljaande The Intercept korraldatud üritusel The Right to a Future ('õigus tulevikule') aktivisti ja publitsisti Naomi Kleiniga, kuidas paremini kliimakriisi vastu võidelda ning õiglase ja jätkusuutliku tuleviku suunas liikuda. Vastuseks argumendile, et kliimamuutuste vastu võitlemine on kallis, teatas Thunberg, et küsimus ei ole mitte rahas, vaid prioriteetides: "Kui me suudame panku päästa, suudame ka maailma päästa" ja "Raha on olemas. Mis on puudu, on poliitiline tahe ja ühiskondlik tahe."

11. septembril andis Thunberg intervjuu USA poliitilises komöödiasaates "The Daily Show". Ta sedastas, et kui Ameerika Ühendriikides kiputakse kliimamuutustesse suures osas suhtuma kui usuküsimusse, siis Rootsis võetakse kliimamuutusi valdavalt faktina.

13. septembril piketeeris Thunberg koos mõnesaja noore kliimaaktivistiga Washingtonis Valge Maja ees. Thunberg ütles, et tal puudus soov president Donald Trumpiga kohtuda, kuna see olnuks "ajaraiskamine".

 

16. septembril kohtus ta Barack Obamaga, misjärel Obama säutsus: "Vaid 16-aastaselt on @GretaThunberg juba üks meie planeedi suurimaid kaitsjaid. Ta saab aru, et tema põlvkond peab tulevikus taluma kliimamuutuste olulisimaid mõjusid ja ta ei karda nõuda tõelist tegutsemist."

17. septembril senati kliimakriisi töörühma liikmetega kohtudes ütles Thunberg: "Jätke palun oma kiitus endale. Me ei taha seda. Ärge kutsuge meid siia lihtsalt selleks, et öelda meile, kui inspireerivad me oleme, ilma et te midagi päriselt ära teeks, kuna see ei vii mitte kusagile."

18. septembril oli Thunberg koos teiste noorte kliimaaktivistidega kutsutud Ameerika Ühendriikide Kongressi välisasjade komitee istungile. Seal ärgitas ta poliitikuid lugema Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) kliimasoojenemist käsitlevat eriaruannet ja teadlaste nõu ka kuulda võtma. Ta ütles: "Ma ei taha, et te mind kuulaksite. Ma tahan, et te kuulaksite teadlasi, ja ma tahan, et te ühineksite teaduse taha. Ja ma tahan, et te siis päris tegusid teeksite."

Samal päeval avaldas Thunberg koos seitsme noore aktivistiga meelt USA Ülemkohtu trepil. Protest oli mõeldud toetama 21 noort, kes 2015. aastal Ameerika Ühendriigid kliima soojenemise asjus kohtusse kaebasid (kohtuasi Juliana v. United States).

19. septembril avaldas Suurbritannia väljaanne The Guardian lühifilmi, kus Thunberg ja tihti looduskaitse teemadel sõna võttev Briti publitsist George Monbiot kutsusid vaatajaid üles loodust kaitsma ja taastama ning looduskaitset rahastama.

20.–27. septembri ülemaailmsel kliimaaktivismi nädalal kutsus Thunberg ka täiskasvanuid streikima.

20. septembril toimunud ülemaailmsel kliimastreigil osales korraldajate andmetel üle 4 miljoni inimese, sealhulgas 1,4 miljonit demonstranti Saksamaal ja üle 300 000 demonstrandi Austraalias. Meeleavaldused toimusid 185 riigis. Thunberg astus kõnega üles New Yorgis, kus tänavatele tuli pea 300 000 meeleavaldajat.

 

23. septembril ÜRO kliimakohtumisel peetud kõnes süüdistas Thunberg peaassambleele kogunenud maailma liidreid tegevusetuses ja tuletas neile meelde, et nad on tulevaste põlvkondade jälgimise all. Samal päeval esitas Thunberg koos veel 15 noorega ÜRO-le kaebekirja viie riigi vastu, mida nad süüdistavad inimõiguste rikkumises. Noored süüdistavad kaebuses mainitud Saksamaad, Prantsusmaad, Brasiiliat, Argentinat ja Türgit, et nood ei ole kliimakriisile piisavas mahus vastu astunud ega ole seega täitnud lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimisega endale võetud kohustusi. Kaebuse esitajad ei soovi rahalist kompensatsiooni, vaid et mainitud riigid muudaksid viivitamatult oma kliimamuutuste vastu tegutsemise eesmärke ja teeksid teiste riikidega koostööd, et paremini kliimakriisi vastu võidelda. Ameerika Ühendriikide, Hiina, India ega Venemaa peale kaebust esitada ei saa, kuna need riigid ei ole ühinenud konventsiooni selle osaga, mis lubab lastel kaebusi esitada. Juhul kui asja kaaluma hakkav 18-liikmeline ÜRO ekspertide komitee otsustab, et kliimamuutused tõesti rikuvad hagejate õigusi, tuleb viiel hagis nimetatud riigil kas konventsioonist välja astuda või radikaalsete meetmetega kliimamuutuste vastu võitlema asuda.

 

27. septembril toimusid mitmel pool maailmas osalejaterohked kliimastreigid. Thunberg lõi kaasa Kanadas Montrealis toimunud meeleavaldusel, kus korraldajate hinnangul marssis 500 000 demonstranti. Enne meeleavaldust kohtus ta Kanada peaminister Justin Trudeauga, kes kliimamarsist samuti osa võttis. Thunberg ütles Trudeaule, et too ei tee kliima jaoks piisavalt. Tema sõnum Kanada peaministrile oli sama mis teistele poliitikutele: "Kuulake teadust ja tegutsege teadusest lähtuvalt." Itaalias võttis meeleavaldustest osa üle miljoni inimese, neist hinnanguliselt 200 000 Roomas ja 150 000 Milanos. Uus-Meremaal toimunud kliimastreikide raames tuli tänavatele hinnanguliselt 170 000 inimest. Kliimastreigid toimusid ka Eestis: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Kärdlas ja Kuressaares.

7. oktoobril kõneles Thunberg USA Lõuna-Dakota osariigis Rapid Citys peetud meeleavaldusel. Sealsed põliselanikud on vastu plaanidele panna rajatav Keystone XL torujuhe Lõuna-Dakotat läbima. Thunbergi sõnul ei ole sellistele plaanidele moraalset õigustust.

11. oktoobril avaldas Thunberg meelt Ameerika Ühendriikides Denveris, 18. oktoobril Kanadas Edmontonis ja 25. oktoobril Kanadas Vancouveris.

29. oktoobril määrati Thunbergile Põhjamaade Nõukogu loodus- ja keskkonnaauhind, kuid Thunberg keeldus selle vastuvõtmisest. Thunberg kirjutas otsust põhjendavas Instagrami postituses, et Põhjamaades räägitakse kliima teemal küll ilusasti kõlavat juttu, aga jätkatakse sellegipoolest ohtrat energiatarbimist. Thunbergi sõnul pole kliimaliikumisel vaja mitte auhindu, vaid et poliitikud ja võimukandjad hakkaksid otsuste tegemisel lähtuma teadusest.

1. novembril streikis Thunberg üle tuhande poolehoidjaga Ameerika Ühendriikides Los Angeleses. Oma kõnes mainis ta samal ajal USA California osariigis möllanud metsatulekahjusid ning teatas, et vanemad põlvkonnad veavad noori alt.

Los Angeleses esines Thunberg Ellen DeGenerese vestlussaates "Ellen". DeGeneres lubas intervjuu lõpus, et saate veebilehele tekitatakse Thunbergile pühendatud alaleht, kus jagatakse teadmisi kliimakriisist, infot streikide kohta ja näpunäiteid süsiniku jalajälje vähendamiseks. Samuti lubas DeGeneres, et panustab ettevõtmisse reklaami 100 000 dollarit.

Novembri alguses postitas Thunberg suhtlusvõrgustikesse abipalve. Seoses pineva poliitilise olukorraga Tšiilis otsustati COP25 kliimakohtumine üle viia Hispaania pealinna Madridi. Thunberg palus abi, et novembri jooksul tagasi Euroopasse jõuda. Abipalvele reageeris Hispaania valitsus, kes lubas, et toimetab aktivisti kliimakohtumise ajaks Madridi.

Nädalaga jõudis Thunberg Californiast tagasi Ameerika Ühendriikide idarannikule. 8. novembril pidas ta kõne kliimastreigil, mis toimus Põhja-Carolina osariigi suurimas linnas Charlotte'is.

13. novembril asus Thunberg La Vagabonde nime kandva katamaraani pardal taas Euroopa poole teele. Talle pakkusid küüti kaks Austraalia juutuuberit, kellele alus ka kuulub. Katamaraanil pidas Thunberg kliimastreigi 65., 66. ja 67. nädalat ning postitas sotsiaalmeediasse pilte, millel poseeris koolistreigi plakatiga. 3. detsembril jõudis ta Portugali pealinna Lissaboni.

Tagasi Euroopas

2019. aasta 6. detsembril osales Thunberg Madridis toimunud kliimameeleavaldusel. Korraldajate hinnangul oli tänavatele tulnud 500 000 demonstranti. Lisaks Thunbergile astus kõnega üles teiste seas ka näitleja Javier Bardem.

11. detsembril pidas Thunberg kõne COP25 kliimatippkohtumisel. Kõnes ütles ta: "Lootust on, olen seda näinud, kuid see ei tule mitte valitsustelt ega suurettevõtetelt, vaid inimestelt."

13. detsembril kõneles ta Itaalias Torinos toimunud kliimastreigil, kus kutsus kuulajaid üles kliimaaktivismiga jätkama.

20. detsembril – kliimastreigi 70. reedel – seisis Thunberg oma plakatiga taas Stockholmis Rootsi parlamendihoone juures.

2019. aasta 30. detsembril oli Thunberg BBC 4 raadiokanalis eetrisse läinud saate "Today" külalistoimetaja. Külalistoimetajana vestles ta muuhulgas David Attenborough'ga, kes ütles, et Thunberg on saavutanud asju, mida paljudel 20 aastat kliimakaitsega tegelenud inimestel pole õnnestunud saavutada. Thunberg osales saates Skype'i vahendusel ja asus füüsiliselt Stockholmis.

2020. aasta 11. jaanuaril kutsus Thunberg Saksa ettevõtet Siemens üles loobuma tarnimast raudteevarustust Austraaliasse kivisöekaevandust rajava India ettevõtte Adani tarvis. Siemens teatas 13. jaanuaril, et austab Adaniga sõlmitud lepingut.

17. jaanuaril osales Thunberg Šveitsis Lausanne'is toimunud üle 10 000 osavõtjaga kliimastreigil.

21. jaanuaril esines ta Davosis peetud Maailma Majandusfoorumi tippkohtumisel. Oma kõnes arvustas ta otsustajaid, et nood loovad tühjade lubaduste andmise teel mulje, et kliimamuutuste vastu tegutsetakse piisaval määral. Samuti kritiseeris ta terminit "süsinikuneutraalsus" ning kutsus kuulajaid üles loobuma fossiilkütustesse investeerimisest ja fossiilkütuste subsideerimisest. Aasta varem Davosis peetud kõnele viidates ütles ta: "Meie maja põleb endiselt."

24. jaanuaril pidas Thunberg Davosis igareedest kliimastreiki. Tegu oli 75. meeleavaldamisnädalaga.

29. jaanuaril teatas Thunberg, et on andnud sisse avalduse, registreerimaks oma nime, liikumise Fridays For Future nime ja rootsikeelse loosungi Skolstrejk för klimatet kaubamärgina. Thunberg soovib vältida nimede kasutamist temaga mitte seotud turundus- ja rahakogumiskampaaniates.

21. veebruaril kõneles Thunberg Hamburgis, 28. veebruaril Bristolis ning 6. märtsil Brüsselis toimunud kliimastreikidel.

4. märtsil osales Thunberg Euroopa Parlamendi Keskkonnakomisjoni eriistungil, kus teatas, et Euroopa Komisjoni kavandatav uus kliimaalane seadusandlus tähendab alistumist.

Seoses 2020. aasta märtsiks maailmas pandeemia mõõtmed võtnud koroona levikuga kutsus Thunberg 11. märtsil oma poolehoidjaid üles loobuma rahvarohketest meeleavaldustest ning tegelema digitaalse kliimaaktivismiga. Thunberg ütles, et inimesed võiksid reedeti postitada sotsiaalvõrgustikesse fotosid, kus poseerivad koos kliimastreigiteemalise sildiga.

Thunberg oli ajakirja Rolling Stone 26. märtsil ilmunud numbri kaanepersoon.

Koroonapandeemia tõttu tuli 24. aprilliks kavandatud ülemaailmne kliimastreik korraldada digitaalselt.

17. juulil tähistas Thunberg sajandat järjestikust koolistreigi nädalat.

21. juulil andis ta intervjuu USA telesaatele "The Late Show". Thunberg ja saatejuht Stephen Colbert vestlesid videosilla vahendusel.

2020. aasta augustis alustas Thunberg gümnaasiumiõpinguid.

Septembris 2020 esilinastus Thunbergi aktivismi käsitlev dokumentaalfilm "I am Greta".

 

Thunbergi kõnedes põimuvad mitmed teemad.

• Globaalse soojenemise tekitatud kriis on inimkonna jaoks eksistentsiaalne kriis.
• Praegune täiskasvanute põlvkond vastutab. Thunberg on öelnud näiteks: "Te varastate meie tulevikku." Samuti on ta mures selle pärast, kuidas kliimamuutused praeguste noorte elu mõjutama hakkavad. Suurbritannia parlamendis esinedes ütles ta: "Te olete meile valetanud. Te andsite meile võltslootust. Te ütlesite meile, et tulevik on ootamist väärt."
• Hetkel tehakse probleemi lahendamiseks liiga vähe. Thunbergi sõnul on olukord tõsine ja on põhjust olla paanikas.
• Poliitikud ja otsustajad peavad kuulama teadlasi. Thunberg viitab tihti Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) aruannetele. 2019. aastal ütles ta, et "IPCC kohaselt oleme vähem kui 12 aasta kaugusel ajast, mil me ei saa oma vigu enam tagasi pöörata".

 

Kriitikute sõnul teevad koolistreigil osalevad õpilased koolist poppi ega peaks muutusi nõudma kooliajast. Koolistreike on kritiseerinud näiteks Suurbritannia endine peaminister Theresa May ja Austraalia peaminister Scott Morrison.

Ajakirjanik Christopher Caldwell väidab New York Timesis ilmunud artiklis, et Thunbergi sirgjooneline arusaam kliimamuutustest ja tema radikaalsus on vastuolus tänapäevaste demokraatiate keerukate otsustusprotsessidega. Caldwelli sõnade kohaselt Thunberg lihtsustab ja külvab paanikat.

On leitud, et Thunbergi sõit purjejahiga üle Atlandi ei olnud nii keskkonnasõbralik, kui seda esitleti, sest sellega kaasnesid teiste isikute lennud üle ookeani.

Rootsi kristlik-demokraatlik poliitik Sara Skyttedal on öelnud, et Thunberg on ikkagi veel laps ja teda ei tuleks kohelda kui eksperti. Samuti, et täiskasvanud ei peaks lapse poliitilist tegevust enda huvides ära kasutama. Kui Thunberg 2019. aasta novembris abi palus, et Ameerika Ühendriikidest tagasi Euroopasse jõuda, säutsus Skyttedal, et võib Thunbergile lennupileti välja teha.

 

 

Pärast Thunbergi emotsionaalset kõnet ÜRO kliimakonverentsil säutsus USA president Donald Trump sarkastiliselt: "Ta tundub olema väga õnnelik noor tüdruk, keda ootab helge ja suurepärane tulevik. Nii tore näha!" Pärast Thunbergi nimetamist Time'i aasta inimeseks säutsus Trump: "Täiesti naeruväärne. Greta peab oma vihaprobleemi kallal tööd tegema ja siis sõbraga kinno filmi vaatama minema! Rahu, Greta, rahu!"

Venemaa president Vladimir Putin on öelnud, et Thunberg on küll lahke ja siiras tüdruk, kuid ei mõista maailma keerukust. Putini sõnul on Thunberg halvasti informeeritud teismeline, keda täiskasvanud ära kasutavad.

Prantsuse president Emmanuel Macron on öelnud, et Thunbergi vaated on radikaalsed ja tekitavad ühiskonnas vastuolusid. Prantsusmaa noomimise asemel peaks Thunberg keskenduma nendele riikidele, mis rohelisi kliimameetmeid blokivad.

Intervjuus Saksamaa ajalehele Die Welt osutas majandusteadlane Niall Ferguson, et Euroopa osa CO₂ emissiooni problemaatikas on tühine: kliimaprobleeme põhjustavat peaasjalikult Hiina ja India. Alates Thunbergi sünnist (16 aasta jooksul) vastutavat Hiina 60% CO₂ emissiooni tõusu eest. Fergusoni hinnangul olevat Gretal arukam Pekingisse, mitte Davosisse või New Yorki minna ja seal oma ettekandeid pidada.

Prantsuse miljardär Bernard Arnault on öelnud, et Thunberg on liiga pessimistlik ja tema nägemuses on ka teatav noori demoraliseeriv külg. Arnault' sõnul Thunberg ainult kritiseerib ega tule välja oma ettepanekutega.

Suurbritannia saatejuht Jeremy Clarkson kirjutas ajalehes The Sun ilmunud arvamusartiklis, et Thunberg on "ärahellitatud jõmpsikas" ja peaks hea tüdruk olema ja suu kinni panema. Clarksoni tütar Emily on seevastu Twitteris Thunbergile oma poolehoidu näidanud. Hiljem on Clarkson Thunbergi kohta öelnud ka, et "ta on hullumeelne ja ta on ohtlik ja ta põhjustab lastele oma idiootsusega unetuid öid". Samuti on Clarkson väitnud, et Thunbergi tõttu ei huvita noori enam autod.

Pärast seda, kui Thunberg taunis oma tviidiga Amasoonias elavate ja metsa kaitseks tegutsevate põliselanike tapmist, teatas Brasiilia president Jair Bolsonaro, et tema jaoks on hämmastav, et ajakirjandus sellise "jõmpsika" jaoks ruumi annab.

Ameerika muusik Meat Loaf on öelnud: "ma tunnen sellele Gretale kaasa. Teda on ajupestud nii, et ta usub kliimamuutusse, mida tegelikult ei ole."

USA rahandusminister Steven Mnuchin naljatles 2020. aastal Davosis, et Thunberg võib fossiilkütustesse investeerimise lõpetamise teemal sõna võtta pärast seda, kui ülikoolis majandust õpib.

Thunbergi vastu on kasutatud ka ad hominem argumente. Ajakirjas Scientific American ilmunud artiklis märgitakse, et Thunbergi vastased viitavad tihti tema autismidiagnoosile ja väidavad, et tema vanemad kasutavad teda ära, samuti, et Thunbergi noortele suunatud üleskutsed meenutavad Hitlerjugendit.

Kolumnist Brendan O'Neill on kritiseerinud Thunbergi "monotoonset" hääletooni ja kirjeldanud tema silmis nähtavat "apokalüptilist õudu". O'Neilli hinnangul on Thunberg "veidrik", tema tegevus on võrreldav kultusega ja teda ei tuleks järgida.

On väidetud, et Thunberg ei ole ise kirjutanud neid kõnesid, mida ta esitab, ja et teda kasutatakse marionetina. Näiteks lobist, publitsist ja Fox Newsi kommentaator Steve Milloy on kirjeldanud Thunbergi kui "täiskasvanute ekspluateeritavat tühja peaga last" (adult-exploited empty-headed child). Thunbergi on kutsutud "autistlikuks prohvetiks", "ökoevangelistiks" ja "tigedaks ebajumalaks".

On viidatud ka Thunbergi vaimse tervise probleemidele. Näiteks konservatiivne kommentaator Andrew Bolt on kirjutanud: "Ma pole varem näinud, et nii noort ja nii paljude psüühikahäiretega tüdrukut nii paljud täiskasvanud guruna kohtleksid". Samas artiklis nimetas Bolt Thunbergi "globaalse soojenemise liikumise sügavalt häiritud messiaks" ("the deeply disturbed messiah of the global warming movement"). Vastuseks Boltile säutsus Thunberg: "Tõepoolest olen ma "sügavalt häiritud" tõsiasja pärast, et neil vihkamis- ja vandenõukampaaniatel lubatakse jätkuda ja jätkuda, ainult kuna meie, lapsed, kommunitseerime ja tegutseme teadusest lähtuvalt. Kus on täiskasvanud?"

Vastuseks kriitikale on Thunberg öelnud: "On päris naljakas, kui ainus asi, mida inimesed teha oskavad, on sind narrida või rääkida su välimusest või isikust, kuna see tähendab, et neil ei ole argumente ega midagi muud öelda."

Ajalooprofessor Tanja Bueltmanni sõnul on enamik Thunbergi kriitikuid "valged keskealised mehed poliitilise spektri paremalt poolelt".

 

 

Noortele demonstrantidele on poolehoidu avaldanud tuhanded teadlased, kelle sõnul õpilaste mure globaalse soojenemise pärast on õigustatud ja süsihappegaasi atmosfääri paiskamist tuleks piirata.

Sir David Attenborough on öelnud, et "[noored] mõistavad teaduse lihtsaid leide, et me sõltume loodusest. Minu põlvkond ei anna mõistmiseks head eeskuju – me oleme teinud kohutavaid asju". Attenborough' sõnul väidavad küünikud, et noored ei saa aru, kuidas maailm toimib, kuid noortel on kogemuste puudumisest hoolimata siht selge: "Nad võib-olla näevad selgemini kui meie, ülejäänud, kes me oleme siin juba mõnda aega olnud."

ÜRO peasekretär Antonio Guterres on öelnud, et tema põlvkond pole suutnud kliimamuutustele vastu astuda ja planeedi päästmine on noorte õlul. Ta on noori üles kutsunud olema võimalikult lärmakad, kuni juhid neid kliimamuutuste teemal kuulda võtavad.

2019. aasta oktoobris ilmus Hillary Clintoni ja Chelsea Clintoni kirjutatud kogumik "The Book of Gutsy Women" söakate ja inspireerivate naiste lugudega. Ühe olulise naisena on Clintonid oma raamatus kajastanud ka Thunbergi.

ABBA liige Björn Ulvaeus näeb Thunbergis imevõimetega neiut, kes ajab patriarhaadi hirmule ja vihale. Ta on kirjutanud: "Usun, et Astrid Lindgrenile oleks Greta meeldinud. Ta on üks tõeliselt otsekohene, visa ja asju läbimõtlev Pipi Pikksukk. Vabastava huumoriga eirab ta oma suurimaid laimajaid, kes kahjuks enamjaolt on vanemad mehed nagu ma ise. Traditsiooniline patriarhaat. Need, kes arvavad, et noored Rootsi tüdrukud peaksid olema seksikad nagu vanasti". Samuti on Ulvaeus öelnud, et imetleb Thunbergi julgust ja pühendumust: "Nii lühikese aja jooksul ülemaailmse massiliikumise nullist ülesehitamine on võimas saavutus."

Ettevõtja ja filantroop Bill Gates ütles ajalehes Svenska Dagbladet ilmunud intervjuus, et Thunberg "on suurepärane, kuna on pannud noorema põlvkonna huvituma nii heitmete vähendamisest kui ka sellest, kuidas aidata kliimamuutustest kõige tõsisemalt mõjutatud riike".

 

2019. aasta oktoobris kolis näitleja Jane Fonda ajutiselt Washingtoni, et seal reedeti Kapitooliumi ees kliimamuutuste vastu meelt avaldamas käia. Fonda ütles, et tema protest oli inspireeritud Greta Thunbergist. Politsei vahistas Fonda ebaseadusliku meeleavaldamise eest 11. oktoobril, 18. oktoobril, 25. oktoobril, 1. novembril ja 20. detsembril. "Fire Drill Friday" nime kandnud kliimaproteste alustades lubas Fonda, et avaldab Kapitooliumi ees meelt igal reedel vähemalt 14 nädala jooksul. Ta soovis näha fossiilkütuste tarbimise radikaalset vähendamist ja lootis, et tema tegevus julgustab protestiliikumisega liituma ka teisi eakaid inimesi. Koos Fondaga avaldasid eri nädalatel meelt tema kuulsad tuttavad Sam Waterston, Ted Danson, Rosanna Arquette, Catherine Keener, Diane Lane, Amber Valletta, Piper Perabo, Iain Armitage, Maura Tierney, Kyra Sedgwick, Taylor Schilling, Sally Field, Lily Tomlin, Dolores Huerta, Gloria Steinem, Joaquin Phoenix, Martin Sheen, Susan Sarandon, Maggie Gyllenhaal, Naomi Klein ja jäätisetootja Ben & Jerry asutajad Ben Cohen ja Jerry Greenfield. Mitmed kuulsused lasid end meeleavaldustel vahistada. 2020. aasta jaanuaris naasis Fonda seriaali Grace and Frankie viimase hooaja võtete alguse tõttu Los Angelesse ning lubas seal kliimaaktivismiga jätkata.

Thunbergi on kiitnud mitmed kuulsused, teiste seas Dalai Laama, Barack Obama, Michelle Obama, Jeremy Corbyn, Ed Miliband, Alexandria Ocasio-Cortez, Amanda Lind, Vivienne Westwood, Andreas Konthaler, Anne Hathaway, Leonardo DiCaprio, Mark Ruffalo, Pierce Brosnan, Chris Hemsworth, Jaden Smith, Danny DeVito, Robyn, Bono, Woody Harrelson, Billie Eilish, Patti Smith, Priyanka Chopra, Kim Kardashian, kuninganna Silvia, prints Harry, Meghan Markle, Michael Moore ja Rebecca Solnit.

Positiivses võtmes on välja toodud, et lisaks kliimaaktivismile aitab Thunberg suurendada avalikkuse teadlikkust autismist ja Aspergeri sündroomist. Ajakiri i-D on intervjueerinud autistlikke noori, kes näevad Thunbergi kangelase ja eeskujuna. Näiteks Issy Jackson on öelnud: "Ta on väga inspireeriv," Quincy Hansen on öelnud: "On väga oluline, et Greta rõhuasetus on autismi positiivsetel külgedel" ning Rebekah Gillian on öelnud: "Juba praegu näen ma, kuidas Greta paljusid stereotüüpe purustab, ja loodan, et tänu temale hakatakse autistlikke inimesi nägema võimekate, intelligentsete ja südikate inimestena, kes me ka oleme."

Naomi Klein on Thunbergi kirjeldanud kui "üht meie aja või mistahes aja suurimat tõekuulutajat" ja kui "kliimaliikumise kõige väljapaistvamat häält". Kleini sõnul on Thunberg kangelane ja rollimudel ka tema erivajadustega poja jaoks. Klein on kirjutanud ka, et "Thunberg ei ole kellegi ettur", ning et Thunberg "on elav tõend, et mitmekesisus – tema puhul neurodiversiteet – on meie liigi säilimise jaoks võtmeküsimus".

Filosoof Slavoj Žižek on öelnud, et Thunbergi sõnum on "ilus" ja "tõene". Kui Thunberg ütleb Žižeki sõnul, et teadust tuleb tõsiselt võtta, siis meie ülejäänud kaldume vastama, et me teame seda, kuid osutame, et ei saa olukorda lihtsasti lahendada, kutsume üles kannatlikkusele ja ei tee siis midagi. Žižekile imponeerib ka "vägivaldne, brutaalne, isegi mehelik" viis, kuidas Thunberg oma sõnumit edastab. Žižek kiidab Thunbergi otsekohesust ja on täheldanud, et Thunbergi "autism on osa ta sõnumist [...] Teatud tasandil vajame täna teatud tüüpi dogmaatilist lähenemist", samuti: "Autism tähendab, et ta ei taha mängida retoorilisi mänge." Žižekile meeldib, et Thunberg ei soovi dialoogi pidamist, vaid tegutsemist.

Jane Fonda on märkinud, et "Tal on Aspergeri sündroom, ja see tähendab, et erinevalt meist teistest, teate, Aspergeri sündroomiga inimesed näevad ja õpivad asju, mida ei varjuta meie ülejäänute ratsionaliseerimised ja sogamised. Nad ei muretse populaarsuse või gruppi sobitumise pärast. Mida nad näevad, seda näevad nad puhtalt ja otse. Ja ma teadsin, et see, mida Greta oli näinud, oli tõde."

 

2018

• Mais 2018 oli Thunberg Rootsi päevalehe Svenska Dagbladet noortele korraldatud kliimateemaliste arvamusartiklite kirjutamise võistluse kolme võitja hulgas.
• Detsembris 2018 arvas ajakiri Time Thunbergi 2018. aasta 25 kõige mõjukama teismelise hulka.

 

 

2019

• Naistepäeva eel 2019 valis Rootsi ajalehe Expressen kokku kutsutud žürii Thunbergi Rootsi aasta naiseks. Ajalehe Aftonbladet tuhande lugeja seas läbi viidud küsitluse tulemusel nimetati Thunberg Rootsi aasta naiseks.
• 15. märtsil 2019 toimunud ülemaailmse kliimastreigi eel esitati Greta Thunberg kandideerima Nobeli rahuauhinnale.
• 22. märtsil 2019 teatati, et Thunberg saab Norras Rachel Carsoni auks asutatud Rachel Carsoni auhinna 15. laureaadiks.
• 31. märtsil 2019 anti talle Saksamaal Goldene Kamera teleauhindade tseremoonial eriauhind kliimaaktivismi eest.
• Aprillis arvas ajakiri Time Thunbergi 2019. aasta 100 kõige mõjukama inimese hulka.
• 12. aprillil 2019 andis sõnavabadust edendav Norra sihtasutus Fritt Ord välja sõnavabaduse auhinna, mida Thunberg jagas Norra vabaühendusega Natur og Ungdom (Loodus ja Noorus). Thunberg annetas oma auhinnaraha Greenpeace'ile ja Natur og Ungdomile, et nad saaksid seista vastu nafta tootmisele Norra Arktikas.
• Mais maalis grafitikunstnik Jody Thomas Bristolis ühe hoone seinale Thunbergist 15 meetri kõrguse seinamaalingu.
• Mais 2019 teatas Belgias asuv Monsi Ülikool otsusest nimetada Thunberg oma ülikooli audoktoriks.
• 7. juunil 2019 tehti teatavaks otsus anda Thunbergile organisatsiooni Amnesty International kõige prestiižsem auhind Ambassador of Conscience Award (Südametunnistuse Suursaadiku auhind). Varem on sama auhinnaga premeeritud näiteks Vaclav Havelit, Nelson Mandelat, Malala Yousafzaid, Alicia Keysi ja Colin Kaepernicki. Auhind anti üle septembris.
• 2019. aasta Glastonbury festivalil esinedes pühendas laulja Sheryl Crow oma loo "Soak Up The Sun" Thunbergile ja kutsus kuulajaid üles keskkonnateadlikkusele.
• 12. juulil 2019 autasustati Thunbergi Kuningliku Šoti Geograafia Seltsi (Royal Scottish Geographical Society) välja antava medaliga Geddes Environment Medal. Thunberg on seltsi 135-aastase ajaloo noorim medalisaaja.
• 21. juulil 2019 anti Thunbergile üle Prantsusmaa Normandia maakonna loodud uus auhind Prix Liberté. Thunberg on vabadusele pühendatud auhinna esimene laureaat ja käis seda vastu võtmas Caenis Normandia dessandi 75. aastapäevale pühendatud tseremoonial.
• 3. septembril 2019 pälvis Thunberg meesteajakirja GQ esimest korda välja antud suunamuutja auhinna Game Changer Award. Thunberg poseeris ka ajakirja oktoobrinumbri kaanepildi tarvis.
• Thunbergi foto ilmus koos 15 teise naise fotoga Suurbritannia Vogue'i septembrinumbri esikaanel. Numbri külalistoimetajaks olnud Sussexi hertsoginna Meghan valis kaanele naised, keda enda sõnul imetleb. Fookus oli hertsoginna arvates ühiskonnas positiivseid muutusi taotlevatel naistel.
• 25. septembril 2019 kuulutati välja alternatiivse Nobeli auhinnana tuntud Õige Elamisviisi auhinna (Right Livelihood Award) neli laureaati. 2019. aastal said tunnustuse osaliseks Greta Thunberg, Aminatou Haidar, Guo Jianmei ja Davi Kopenawa, samuti viimasega seotud Hutukara Yanomami ühendus. Auhinnaga tunnustatakse inimesi, kes pakuvad maailma kiireloomulistele probleemidele praktilisi ja eeskujulikke lahendusi. Iga laureaat saab miljon Rootsi krooni. Auhinnatseremoonia toimus Stockholmis 4. detsembril.
• Pärast Montrealis 27. septembril 2019 toimunud kliimamarssi külastas Thunberg Montreali linnavalitsust, kus linnapea Valérie Plante kinkis talle Montreali linna võtme.

 

• 1. oktoobril 2019 ilmus entomoloogide ajakirjas Entomologist's Monthly Magazine artikkel, kus kirjutati, et Thunbergi järgi sai nime uus põrnikaliik Nelloptodes gretae. Põrnika Thunbergi järgi ristinud Michael Darby ütles, et valis rootsi teismelise nime, kuna tahtis teda tunnustada muljetavaldava kliimaaktivismi eest.
• 4. oktoobril 2019 teatas Desmond Tutu, et laste õiguste ja kaitsega tegeleva organisatsiooni KidsRights välja antava rahvusvahelise laste rahupreemia 2019. aasta võitjateks on Thunberg ja Kamerunist pärit rahuaktivist Divina Maloum. Tutu ütles, et imetleb tüdrukute energiat ja vankumatut usku, et lapsed saavad ja peavadki oma tulevikku parandama. Auhinnatseremoonia toimus 20. novembril Haagis.
• 4. oktoobril 2019 avaldas Thunbergile tunnustust Suurbritannia muusik Fatboy Slim, kes mitme tuhande pealise publiku ees esinedes lisas Thunbergi hääle oma DJ-set'i. Fatboy Slim lasi loo "Right Here, Right Now" peale kõlada Thunbergi ÜRO-s peetud kõnest väljavõetud lausekatketel, sealjuures pani Thunbergi kordama fraasi "right here, right now" (Thunberg ütles oma kõnes: "Right here, right now, this is where we draw the line" – "Just siin ja praegu tõmbame piiri.")
• 8. oktoobril 2019 osales Thunberg Põhja-Dakota osariigis Standing Rocki reservaadis peetud vestlusringis. Arutelu lõppedes austati Thunbergi Lakota nimega. Thunbergi indiaaninimeks sai Mahpiya Etahan hi wi – Naine, Kes Tuli Taevast, inglise keeles Woman Who Came From the Heavens. Hõimu liikmete sõnul tegeleb Thunberg maailma äratamisega ja nemad toetavad tema missiooni.
• 11. oktoobril 2019 pälvis Thunberg Maailma Looduse Fondi Rootsi haru välja antud aasta noore keskkonnakangelase auhinna. Teisel kontinendil viibinud Thunbergi asemel võtsid auhinna vastu kaks liikumise Fridays For Future esindajat. Diplomi üle andnud kuningas Carl XVI Gustaf ütles Thunbergi kohta: "Tahan teda tänada tema tohutu pühendumuse eest ja fantastilise töö eest, mida ta on selle aasta jooksul teinud."
• Oktoobris 2019 arvas BBC Thunbergi 2019. aasta maailma saja olulisima naise hulka.
• Novembris 2019 valisid Collinsi sõnaraamatu juures töötavad leksikograafid 2019. aasta sõnaks Thunbergi tegevuse tulemusel massilist kasutamist leidnud mõiste "kliimastreik" (climate strike).
• 11. novembril 2019 pälvis Thunberg naisteajakirjalt Glamour aasta naise auhinna. New Yorgis peetud tseremoonial käis auhinda Thunbergi asemel vastu võtmas Jane Fonda. Oma kõnes teatas Fonda: "Ma ei ole Greta Thunbergiga kohtunud, kuid Greta Thunberg on mu elu muutnud," ning kutsus publikut üles "kliimasõdalasteks" hakkama.
• 12. novembril 2019 avati USA-s San Francisco kesklinnas Mason Streeti tänaval Greta Thunbergi kujutav 18 meetri kõrgune ja 9 meetri laiune seinamaal, mille autor on Argentinast pärit kohalik tänavakunstnik Andres Petreselli alias Cobre. Kunstiteose valmimisele aitasid kaasa ka mittetulundusühing OneAtmosphere.org ja selle juht Paul Scott.
• 19. novembril 2019 lasi Islandi laulja Björk oma "Cornucopia" tuuri Londonis toimunud kontserdil kõlada Thunbergi poolt aprillis tema jaoks lindistatud videosõnumil. Ajalehes Standard ilmunud intervjuus teatas Björk, et Thunberg on "erakordne" ning "pööraselt tugev ja rikkumatu". 8. detsembril toimunud Stockholmi kontserdil kutsus Björk lisaks videosõnumi näitamisele lavale ka grupi Thunbergiga koos meelt avaldanud FFF aktiviste.
• 11. detsembril 2019 valis ajakiri Time Greta Thunbergi aasta inimeseks.
• 19. detsembril 2019 avalikustas teadusajakiri Nature iga-aastase nimekirja kümne inimese nimega, kes tegid aasta jooksul teaduse seisukohalt olulisi tegusid. 2019. aasta nimekirjas on ära toodud ka Thunberg. Teda nimetati "kliima katalüsaatoriks".
• 2019. aasta detsembri lõpus teatas loodushoiuga tegelev Rootsi sihtasutus The Perfect World Foundation, et Thunberg on võitnud nende 2019. aasta keskkonnakaitsja auhinna. Thunberg on esimene tolle auhinna pälvinud rootslane. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad näiteks Jane Goodall ja David Attenborough.

2020

• 29. jaanuaril 2020 esitleti Saksamaal Hamburgis asuvas Panoptikumi vahakujude muuseumis Thunbergi vahakuju.
• Jaanuari lõpus 2020 esitasid kaks Rootsi parlamendi liiget Thunbergi 2020. aasta Nobeli rahuauhinna nominendiks.
• Maa päeval, 22. aprillil 2020, pälvis Thunberg sihtasutuse Human Act auhinna Human Act Award, mille eesmärgiks on tõmmata tähelepanu säästva arengu eesmärkidele. Thunberg annetas auhinnarahaks saadud 100 000 dollarit UNICEFile, aitamaks leevendada koroonapandeemia tagajärgi maailma laste jaoks. Sihtasutus Human Act annetas seepeale UNICEFile täiendavalt 100 000 dollarit.
• Juunis 2020 andis arahnoloog Peter Jäger Thunbergi nime uuele jahtämbliklaste liigile. Liik kannab nime Thunberga greta ja perekond Thunberga gen nov. Thunbergi nime kandvad ämblikulised elavad Madagaskaril.
• 20. juulil 2020 sai Thunberg Portugalis välja antava auhinna Gulbenkian Prize for Humanity laureaadiks. Miljoni euro suuruse auhinnaraha annetab Thunbergi sihtasutus erinevatele kliimamuutuste vastu võitlevatele ja kliimamuutuste tagajärgi leevendavatele projektidele. Jorge Sampaio, kes juhtis auhinna üle otsustanud nõukogu tööd, on öelnud, et "see, kuidas Greta Thunberg on suutnud nooremad põlvkonnad kliimamuutuste teemal mobiliseerida, ja tema järjekindel võitlus muutmaks endiselt püsivat status quo'd, teeb ta üheks meie ajastu silmapaistvamaks isikuks."

 

 

Thunbergi ema on tuntud Rootsi ooperilaulja Malena Ernman ja isa on näitleja Svante Thunberg. Gretal on noorem õde Beata. 2018. aastal ilmus Thunbergi perekonna elust ja kriisidest rääkiv raamat "Scener ur hjärtat" ('stseenid südamest').

Thunberg on täistaimetoitlane ning ta on veennud ka oma vanemaid veganiks hakkama. Keskkonna säästmise eesmärgil keeldub ta lendamast ja reisib kaugematesse kohtadesse üldjuhul rongiga. Näiteks Davosi jõudmiseks tuli tal ette võtta 32-tunnine rongireis, Londonisse on ta reisinud nii rongi kui elektriautoga. Ameerikasse jõudmiseks kasutas ta purjekat Malizia II. New Yorgist Montreali sõitis Thunberg Arnold Schwarzeneggerilt laenuks saadud elektriautos. Thunberg on loobunud uute rõivaste ostmisest ehk ta peab kinni ostmiskeelust (nn shop-stop). Ta ostab kasutatud rõivaid, kannab kingiks saadud rõivaid või laenab pereliikmete omi. Uusi asju soetab ta ainult siis, kui see on hädavajalik.

Thunbergil on Aspergeri sündroom. Tal on diagnoositud ka ADHD, obsessiiv-kompulsiivne häire ja valikuline mutism. Kliimamuutusest sai ta esimest korda teada 8 aasta vanuselt, 11-aastaselt langes depressiooni. Masendusest aitas üle saada soov maailma parandada. Ta on öelnud, et just tänu Aspergeri sündroomile on ta suutnud nii põhjalikult aktivismile pühenduda:

"Selline ma olen. Kui ma oleksin olnud teiste sarnane ja hea suhtleja, siis oleksin proovinud panna aluse mõnele organisatsioonile. Aga ma ei suutnud seda. Ma ei oska inimestega kuigi hästi läbi saada, nii et tegutsesin selle asemel omaette."

Kuigi Thunbergile ei meeldi tavavestlused, ei ole tal probleemi suurte rahvahulkade ees kliimamuutustest rääkida. Kliimamuutused on tema erihuvi ning ta on end teemaga sügavuti kurssi viinud.

Ta on öelnud, et tunneb, et tänu kliimaaktivismile on tema elul nüüd tähendus. Samuti on ta rõõmus, et ei ole oma võitluses üksi.

Thunberg on lapsepõlves klaverit mänginud ja ema sõnul on tal absoluutne kuulmine.

• "Kliimakatastroofi ärahoidmiseks vajalikku poliitikat ei ole täna olemas. Peame süsteemi muutma, nagu me oleksime kriisis, nagu sõda oleks käimas."
• "Tuleviku pärast muretsemise asemel tuleks üritada seda muuta, senikaua kui see veel võimalik on."
• "Me seisame silmitsi akuutse, enneolematu kriisiga, mida pole kunagi kriisina võetud, ja kõik meie juhid käituvad nagu lapsed. Me peame üles ärkama ja kõik ära muutma."
• "Täiskasvanud ütlevad: "Me peame noortele lootust andma". Aga ma ei taha teie lootust. Ma ei taha, et te oleksite lootusrikkad. Ma tahan, et te oleksite paanikas. Ja ma tahan, et te tunneksite seda hirmu, mida mina tunnen iga päev. Ja ma tahan, et te tegutseksite. Ma tahan, et te tegutseksite kriisiolukorrale vastavalt. Ma tahan, et te käituksite nii, nagu teie maja põleks, kuna see põleb."
• "Mul on Aspergeri sündroom ja see tähendab, et mõnikord olen ma normist natuke erinev. Ja – õigetes oludes – on erilisus imevõime. Ma ei räägi oma diagnoosist avalikult mitte selleks, et selle taha peitu pugeda, vaid kuna ma tean, et paljud rumalad inimesed peavad seda endiselt "haiguseks" või millekski negatiivseks."
• "See kõik on vale! Ma ei peaks siin olema. Ma peaksin olema koolis teisel pool ookeani.[...] Kuidas te julgete! Te olete varastanud mu unistused ja mu lapsepõlve oma tühjade sõnadega. Ja samas olen ma üks õnnelikest. Inimesed kannatavad. Inimesed surevad. Terved ökosüsteemid on kokku kukkumas. Me oleme massilise väljasuremise alguses, aga kõik, millest te suudate rääkida, on raha ja muinasjutud igavesest majanduskasvust. Kuidas te julgete!"

• "Meie maja on leekides: stseenid ühest perest kliimakriisi keerises". Autorid Malena Ernman, Svante Thunberg, Beata Ernman, Greta Thunberg. Tõlkinud Maarja Aaloe, Varrak (2020).

• Ülemaailmne noorte kliimastreik
• Aktivistid