Arktika

Ta hõlmab kogu Põhja-Jäämere ning Aasia, Euroopa ja Põhja-Ameerika põhjaosa.

Arktika looduslikuks piiriks loetakse sageli isotermi, kus juuli keskmine õhutemperatuur on 10 °C. See langeb enam-vähem kokku puupiiriga.

Põhjapoolust ja seda ümbritsevaid alasid katab hiiglaslik (Euroopast suurem) jääkilp, mis ujub Põhja-Jäämere pinnal. Suviti jää taandub ning sulades murduvad sellest lahti tohutu suurusega osad, millest vormuvad jäämäed. Jääkilbi suurus taastub talvel, kui õhutemperatuur võib langeda −60 °C-ni.

Arktikale on iseloomulik madal suvine õhutemperatuur, aasta keskmine õhutemperatuur alla 0 °C, oru- ja mandriliustikud ning igikelts. Arktika on tundrate ja arktiliste kõrbete levikupiirkond.

Hoolimata vaenulikust kliimast ja karmidest elamistingimustest on Arktika koduks paljudele suurimetajatele, sealhulgas jääkarudele, muskusveistele, morskadele ja hüljestele. Enamus neist elavad suurtes kolooniates.

Seal elavad ka merelinnud ning meres planktonid. Ainsad taimed on samblikud ja vetikad.

Ka inimasustus on seal tuhandeid aastaid vana – põlisrahvaste hulka kuuluvad Põhja-Ameerikas elavad inuitid ehk lääneeskimod ning Arktika Euroopa-osa asustavad laplased ehk saamid.

Globaalse soojenemise tõttu on ajavahemikul 1977–2007 umbes kolmandik Arktika jääst sulanud. Eriti kiiresti on jää hakanud sulama pärast 2002. aastat. Arvestuste järgi võib Arktika 2030. aastaks muutuda suviti jäävabaks.

• Polaaralad
• Antarktika
• Põhja-Jäämeri
• Eestist pärit Arktika-uurijad

Tsitaadid Vikitsitaatides: Arktika