Koroonapandeemia
 | See artikkel kirjeldab koroonaviiruse üleüldist puhangut maailmas; Koroonaviiruse puhangu kohta Eestis vaata artiklit Koroonapandeemia Eestis. |
Koroonapandeemia on kiiresti leviva koroonaviiruse SARS-CoV-2 tekitatud koroona (COVID-19) puhang, mis sai alguse 2019. aasta sügisel Hiinas Wuhanis ning mille Maailma Terviseorganisatsioon liigitas 2020. aasta 11. märtsil pandeemiaks. Viirusega nakatumise tagajärjeks võib olla surmav kopsupõletik, ARDS ja/või muud tüsistused.
30. augustil 2020 jõudis maailmas tuvastatud nakatunute arv üle 25 miljoni. Samal ajal oli COVID-19 nõudnud üle 840 tuhande inimese elu. Ametlikult kinnitatud nakkusjuhtumite arv ületas poolesaja miljoni piiri 8. novembril, haiguse tagajärjel oli surnud enam kui 1,25 miljonit inimest.
14. jaanuaril 2021 märgiti kinnitatud surmajuhtumite arvuks maailmas 2 miljonit, nakatunuid oli 93,19 miljonit.
Ametlikult kinnitatud surmajuhtumite arv maailmas ületas 3 miljoni piiri laupäeval, 17. aprillil 2021, nakatunute arv oli lähenemas 140 miljonile.
7. juulil 2021 oli ametlikult kinnitatud andmetel koroonasse surnud 4 miljonit inimest, nakatunuid oli sama kuupäeva seisuga enam kui 185 miljonit.
Eestis on koroonapandeemia käigus seisuga 22. juuli 2021 nakatunud 132 179 ja surnud 1271 koroonat põdenud inimest.
WHO hinnangul oli COVID-19-ga seotud surmade arv vahemikus 1. jaanuar 2020 kuni 31. detsember 2021 ligikaudu 14,9 miljonit. Pandeemia esimese kahe aasta jooksul oli surmajuhtumite arv maailmas 15 miljoni võrra suurem kui pandeemiaeelsetel aastatel.
Ajalugu
Taust
31. detsembril 2019 teatasid Kesk-Hiinas asuva Wuhani linna terviseametnikud ebatavaliselt suurest hulgast patsientidest, kellel oli diagnoositud kopsupõletik, mille tekkepõhjus polnud teada. Võimalikku uut haigust hakati uurima jaanuaris 2020. Esimese 41 haigestunu, kelle RT-PCR ja järgmise põlvkonna sekveneerimine kinnitasid nakatumist, andmete analüüsimisel leiti, et ligi kahel kolmandikul oli seos Huanani mereandide hulgimüügituruga, kus müüdi ka elusloomi.
16. veebruaril 2020 keelas Hiina valitsus ligi 60 miljonil haiguspuhangu epitsentri lähikonnas elaval inimesel kodust lahkumise, isiklike autode kasutamine keelustati määramata ajaks. Mitmemiljonilise elanikkonnaga Wuhani karantiin lõppes 8. aprillil. Viirus oli selleks ajaks levinud aga pea kõigisse maailma riikidesse.
Varaste haigusjuhtumite kaardistamise järeldus on, et pandeemia epitsenter on Huanani mereandide turg Wuhanis, kus kaubeldi ka elusloomadega. Arvatav viiruse kandja on kährik ning viiruse ülekandumine inimesele leidis aset novembris 2019. 27. detsembril 2019 hospitaliseeriti Prantsusmaal Pariisis kopsupõletikuga patsient, kelle sel ajal võetud proovid osutusid mitu kuud hiljem koroonaviiruse SARS-CoV-2 suhtes testimisel positiivseks.
26. veebruaril teatas WHO, et uute juhtumite arv on Hiinas vähenenud, kuid Itaalias, Iraanis ja Lõuna-Koreas järsult suurenenud ning uute juhtumite arv väljaspool Hiinat on esimest korda ületanud uute juhtumite arvu Hiinas.
2020. aasta 2. veebruaril kasutas WHO meedias haiguse leviku kallutatud kajastamise iseloomustamiseks väljendit infodeemia. Haigusega seoses on levinud arvukad desinformatsioonikampaaniaid.
11. veebruaril andis WHO viirushaigusele ametlikuks nimeks COVID-19, kuu hiljem, 11. märtsil, kuulutas WHO haiguspuhangu pandeemiaks. Samaks ajaks oli tuvastatud 118 000 haigusjuhtumit 114 riigis (sh Eestis) ning viiruse tõttu oli surnud 4291 inimest; juunikuu keskpaigas ületas nakatunute arv maailmas 8 miljoni piiri, haiguse tagajärjel oli surnud enam kui 435 tuhat inimest. Kuu lõpus (28. juunil) ületas ametlikult kinnitatud nakatunute arv maailmas 10 miljoni piiri, haigusse oli surnud ligi pool miljonit inimest. 2020. aasta teise poolaasta alguses ületas uude haigusse surnute arv igal aastal keskmiselt gripi tagajärjel surnute arvu.
Levik
Pikemalt artiklis COVID-19 levik maailmas
| 2020. aasta | ||
| Aeg | Nakkusi | Surmi |
|---|---|---|
| 1. I | 266+ | ? |
| 1. II | 11 946 | 259 |
| 7. III | 102 842 | 3488 |
| Surmavusmäär | 3,39% | |
| 27. III | 557 657 | 24 308 |
| 3. IV | 1 040 000 | 53 167 |
| Surmavusmäär | 5,11% | |
| 16. IV | 2 050 000 | 138 699 |
| 29. IV | 3 060 000 | 221 160 |
| 11. V | 4 060 000 | 282 533 |
| 22. V | 5 060 000 | 333 511 |
| Surmavusmäär | 6,59% | |
| 31. V | 6 010 000 | 369 497 |
| 9. VI | 7 060 000 | 406 374 |
| 17. VI | 8 120 000 | 443 621 |
| 23. VI | 9 040 000 | 471 831 |
| 29. VI | 10 090 000 | 360 610 |
| Surmavusmäär | 3,57% | |
| 4. VII | 11 050 000 | 526 241 |
| 9. VII | 12 020 000 | 549 285 |
| 14. VII | 13 080 000 | 572 673 |
| 18. VII | 14 040 000 | 360 610 |
| 23. VII | 15 210 000 | 623 280 |
| Surmavusmäär | 4,10% | |
| 26. VII | 16 030 000 | 645 250 |
| 30. VII | 17 010 000 | 666 847 |
| 3. VIII | 18 070 000 | 689 551 |
| 7. VIII | 19 100 000 | 645 250 |
| 11. VIII | 20 090 000 | 731 248 |
| Surmavusmäär | 3,64% | |
| 15. VIII | 21 210 000 | 760 434 |
| 19. VIII | 22 150 000 | 781 123 |
| 23. VIII | 23 240 000 | 805 740 |
| 27. VIII | 24 200 000 | 826 090 |
| 30. VIII | 25 030 000 | 843 158 |
| Surmavusmäär | 3,37% | |
| 3. IX | 26 060 000 | 863 535 |
| 7. IX | 27 150 000 | 889 256 |
| 11. IX | 28 200 000 | 910 078 |
| 14. IX | 29 050 000 | 924 706 |
| 18. IX | 30 210 000 | 946 777 |
| Surmavusmäär | 3,13% | |
| 21. IX | 31 120 000 | 961 535 |
| 25. IX | 32 300 000 | 984 040 |
| 28. IX | 33 180 000 | 998 784 |
| 1. X | 34 040 000 | 1 020 000 |
| 5. X | 35 270 000 | 1 040 000 |
| Surmavusmäär | 2,95% | |
| 8. X | 36 210 000 | 1 050 000 |
| 11. X | 37 290 000 | 1 070 000 |
| 14. X | 38 200 000 | 1 090 000 |
| 16. X | 39 010 000 | 1 100 000 |
| 19. X | 40 150 000 | 1 110 000 |
| Surmavusmäär | 2,77% | |
| 22. X | 41 300 000 | 1 130 000 |
| 24. X | 42 300 000 | 1 150 000 |
| 26. X | 43 210 000 | 1 160 000 |
| 28. X | 44 110 000 | 1 170 000 |
| 30. X | 45 150 000 | 1 180 000 |
| Surmavusmäär | 2,62% | |
| 1. XI | 46 170 000 | 1 200 000 |
| 3. XI | 47 130 000 | 1 210 000 |
| 5. XI | 48 210 000 | 1 230 000 |
| 7. XI | 49 380 000 | 1 240 000 |
| 9. XI | 50 480 000 | 1 260 000 |
| Surmavusmäär | 2,50% | |
| 10. XI | 51 040 000 | 1 260 000 |
| 12. XI | 52 170 000 | 1 290 000 |
| 14. XI | 53 520 000 | 1 310 000 |
| 15. XI | 54 110 000 | 1 310 000 |
| 17. XI | 55 190 000 | 1 330 000 |
| Surmavusmäär | 2,41% | |
| 19. XI | 56 390 000 | 1 350 000 |
| 20. XI | 57 030 000 | 1 360 000 |
| 22. XI | 58 290 000 | 1 380 000 |
| 24. XI | 59 340 000 | 1 400 000 |
| 26. XI | 60 550 000 | 1 420 000 |
| Surmavusmäär | 2,35% | |
| 27. XI | 61 650 000 | 1 430 000 |
| 29. XI | 62 830 000 | 1 450 000 |
| 30. XI | 63 340 000 | 1 470 000 |
| 2. XII | 64 600 000 | 1 490 000 |
| 3. XII | 65 290 000 | 1 510 000 |
| Surmavusmäär | 2,31% | |
| 5. XII | 66 610 000 | 1 530 000 |
| 6. XII | 67 150 000 | 1 540 000 |
| 8. XII | 68 300 000 | 1 560 000 |
| 10. XII | 70 470 000 | 1 580 000 |
| Surmavusmäär | 2,24% | |
| 11. XII | 71 160 000 | 1 590 000 |
| 13. XII | 72 350 000 | 1 610 000 |
| 15. XII | 73 490 000 | 1 640 000 |
| 16. XII | 74 230 000 | 1 650 000 |
| 18. XII | 75 680 000 | 1 670 000 |
| Surmavusmäär | 2,21% | |
| 19. XII | 76 300 000 | 1 690 000 |
| 21. XII | 77 370 000 | 1 700 000 |
| 22. XII | 78 020 000 | 1 720 000 |
| 24. XII | 79 380 000 | 1 740 000 |
| 26. XII | 80 360 000 | 1 760 000 |
| Surmavusmäär | 2,19% | |
| 28. XII | 81 290 000 | 1 770 000 |
| 30. XII | 82 710 000 | 1 810 000 |
| 31. XII | 83 420 000 | 1 820 000 |
| 2021. aasta | ||
| Aeg | Nakkusi | Surmi |
| 2. I | 84 590 000 | 1 840 000 |
| 3. I | 85 120 000 | 1 840 000 |
| Surmavusmäär | 2,16% | |
| 5. I | 86 410 000 | 1 870 000 |
| 6. I | 87 190 000 | 1 880 000 |
| 7. I | 88 050 000 | 1 900 000 |
| 9. I | 89 690 000 | 1 930 000 |
| 10. I | 90 280 000 | 1 930 000 |
| Surmavusmäär | 2,14% | |
| 12. I | 91 600 000 | 1 960 000 |
| 13. I | 92 350 000 | 1 980 000 |
| 14. I | 93 090 000 | 1 990 000 |
| 16. I | 94 490 000 | 2 020 000 |
| 17. I | 95 050 000 | 2 030 000 |
| Surmavusmäär | 2,14% | |
| 19. I | 96 170 000 | 2 060 000 |
| 21. I | 97 540 000 | 2 090 000 |
| 22. I | 98 200 000 | 2 110 000 |
| 24. I | 99 210 000 | 2 130 000 |
| 26. I | 100 280 000 | 2 160 000 |
| Surmavusmäär | 2,15% | |
| 28. I | 101 460 000 | 2 190 000 |
| 30. I | 102 020 000 | 2 210 000 |
| 1. II | 103 410 000 | 2 240 000 |
| 3. II | 104 390 000 | 2 270 000 |
| 5. II | 105 390 000 | 2 300 000 |
| Surmavusmäär | 2,18% | |
| 7. II | 106 160 000 | 2 320 000 |
| 10. II | 107 340 000 | 2 350 000 |
| 12. II | 108 190 000 | 2 380 000 |
| 15. II | 109 160 000 | 2 410 000 |
| 18. II | 110 370 000 | 2 440 000 |
| Surmavusmäär | 2,21% | |
| 20. II | 111 160 000 | 2 460 000 |
| 23. II | 112 080 000 | 2 490 000 |
| 26. II | 113 420 000 | 2 520 000 |
| 28. II | 114 180 000 | 2 530 000 |
| 3. III | 115 240 000 | 2 560 000 |
| Surmavusmäär | 2,22% | |
| 5. III | 116 070 000 | 2 580 000 |
| 8. III | 117 210 000 | 2 600 000 |
| 10. III | 118 090 000 | 2 620 000 |
| 12. III | 119 060 000 | 2 640 000 |
| 15. III | 120 220 000 | 2 660 000 |
| Surmavusmäär | 2,21% | |
| 17. III | 121 240 000 | 2 680 000 |
| 19. III | 122 350 000 | 2 700 000 |
| 21. III | 123 270 000 | 2 720 000 |
| 23. III | 124 200 000 | 2 730 000 |
| 25. III | 125 490 000 | 2 760 000 |
| Surmavusmäär | 2,20% | |
| 26. III | 126 130 000 | 2 770 000 |
| 28. III | 127 190 000 | 2 770 000 |
| 30. III | 128 210 000 | 2 800 000 |
| 1. IV | 129 610 000 | 2 830 000 |
| 2. IV | 130 240 000 | 2 840 000 |
| Surmavusmäär | 2,18% | |
| 10. IV | 135 360 000 | 2 930 000 |
| 17. IV | 140 720 000 | 3 010 000 |
| 23. IV | 145 640 000 | 3 090 000 |
| 29. IV | 150 520 000 | 3 170 000 |
| Surmavusmäär | 2,11% | |
| 5. V | 155 200 000 | 3 240 000 |
| 12. V | 160 450 000 | 3 330 000 |
| 20. V | 165 180 000 | 3 430 000 |
| 30. V | 170 350 000 | 3 540 000 |
| 11. VI | 175 290 000 | 3 790 000 |
| Surmavusmäär | 2,16% | |
| 24. VI | 180 000 000 | 3 900 000 |
| 7. VII | 185 080 000 | 4 000 000 |
| 17. VII | 190 080 000 | 4 080 000 |
| 4. VIII | 200 240 000 | 4 260 000 |
| Surmavusmäär | 2,13% | |
| 19. VIII | 210 000 000 | 4 400 000 |
| 4. IX | 220 350 000 | 4 560 000 |
| 22. IX | 230 090 000 | 4 720 000 |
| 15. X | 240 070 000 | 4 890 000 |
| 8. XI | 250 370 000 | 5 060 000 |
| Surmavusmäär | 2,02% | |
| 25. XI | 260 060 000 | 5 180 000 |
| 12. XII | 270 160 000 | 5 310 000 |
| 26. XII | 280 000 000 | 5 400 000 |
| 2022. aasta | ||
| Aeg | Nakkusi | Surmi |
| 2. I | 290 140 000 | 5 440 000 |
| 6. I | 300 480 000 | 5 470 000 |
| Surmavusmäär | 1,81% | |
| 10. I | 310 710 000 | 5 500 000 |
| 13. I | 320 100 000 | 5 520 000 |
| 17. I | 330 750 000 | 5 550 000 |
| 20. I | 342 710 000 | 5 580 000 |
| 23. I | 351 630 000 | 5 600 000 |
| Surmavusmäär | 1,59% | |
| 8. II | 400 850 000 | 5 770 000 |
| 9. III | 451 830 000 | 6 020 000 |
| Surmavusmäär | 1,33% | |
| 12. IV | 500 880 000 | 6 180 000 |
| Surmavusmäär | 1,23% | |
| 4. VII | 550 040 000 | 6 340 000 |
| Surmavusmäär | 1,15% | |
| 26. VIII | 600 020 000 | 6 460 000 |
| Surmavusmäär | 1,08% | |
| 2023. aasta | ||
| Aeg | Nakkusi | Surmi |
| 14. I | 666 650 000 | 6 720 000 |
| Surmavusmäär | 1,01% | |
| 19. I | 750 150 000 | 6 850 000 |
| Surmavusmäär | 0,91% | |
| 4. V | 764 640 000 | 6 930 000 |
| Surmavusmäär | 0,91% | |
| Allikas: Our World in Data (nakkusi/surmi) | ||
2020. aasta 27. märtsi seisuga ületas ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv Ameerika Ühendriikides (85 498) haigusjuhtumite arvu Hiinas (81 340), Itaalia oli haigusjuhtumite arvult (80 539) maailmas kolmandal kohal, surmajuhtumite arvult haigusjuhtumite kohta (8215 ehk 10,2%) aga esimesel kohal.
Märtsi viimase päeva lõunaks ületas ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv 800 tuhande piiri, surmajuhtumite arv oli lähenemas 40 tuhandele. Aprilli esimese päeva õhtuks oli ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv ületanud 900 tuhande piiri, surmajuhtumite arv 45 tuhande piiri. 2. aprilli õhtuks oli ametlikult kinnitatud haigusjuhtumeid 1 000 000, haigusse oli surnud 51 142 inimest, haigusest oli taastunud üle 200 tuhande inimese. 7. aprilli õhtupoolikuks oli ametlikult kinnitatud aktiivsete haigusjuhtumite arv (1 008 748) ületanud miljoni piiri. 15. aprilli hommikuks ületas ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv kahe miljoni piiri, haiguse tagajärjel oli surnud enam kui 130 tuhat.
27. märtsil teatas viirusega nakatumisest esimene suurriikide liidritest, Suurbritannia peaminister Boris Johnson. Johnson pidi koroonahaigega kokkupuute tõttu teist korda eneseisolatsiooni jääma 16. novembril. 8. juulil teatas koroonaviirusega nakatumisest Brasiilia president Bolsonaro. 2. oktoobril teatas viirusega nakatumisest Ameerika Ühendriikide president Trump, kes toimetati samal päeval haiglasse. 21. juulil 2022 anti teada 79-aastase president Joe Bideni nakatumisest viirusega.
7. aprill oli Hiinas haiguspuhangu algusest alates esimene päev, mil riik ei teatanud ühestki uuest haiguse põhjustatud surmajuhtumist.
10. aprilli pealelõunal ületas ametlikult kinnitatud surmajuhtumite arv 100 000 piiri, haigusest oli tervenenud enam kui 370 000 inimest. Aprilli lõpuks oli haiguse tagajärjel surnud enam kui 220 tuhat inimest. 28. aprilli päeval (kell 11:00 BST) mälestati Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis vaikuseminutiga pandeemiale vastuseisu käigus hukkunud enam kui sadat meditsiinitöötajat.
6. mail 2020 tõusis Ühendkuningriik surmade arvult (30 076 inimest) Euroopas esikohale (Itaalias oli registreeritud surmajuhtumite arv samal ajal 29 684) ja enam kui 70 000 hukkunuga Ameerika Ühendriikide järel maailmas teisele kohale.
28. juuni seisuga ületas ametlikult kinnitatud nakatunute arv 10 miljoni piiri, haigusse oli surnud ligi pool miljonit inimest; ligikaudu veerand kõigist maailmas registreeritud nakatumis- ja surmajuhtumitest oli registreeritud Ameerika Ühendriikides.
Augusti alguses tõusis Ameerika Ühendriikide ja Brasiilia järel surmajuhtumite arvult maailmas 46 688 surmajuhtumiga kolmandale kohale Mehhiko, möödudes Ühendkuningriigist, kus oli registreeritud 46 119 surmajuhtumit.
Haigusse surnute arv ületas 1 miljoni piiri 29. septembril 2020.
2020. aasta 31. detsembriks oli maailmas nakatunud vähemalt 83,42 miljonit inimest, haiguse tagajärjel oli surnud vähemalt 1,82 miljonit inimest.
2021. aasta 26. jaanuaril ületas nakatunute arv 100 miljoni piiri, haiguse tagajärjel oli surnud vähemalt 2,16 miljonit inimest.
2021. aasta mai alguseks oli ametlikult kinnitatud andmetel koroonasse surnud enam kui kolm miljonit inimest; liigsuremuse määra arvesse võttes hinnati koroonasurmade arvuks 7–13 miljonit.
2021. aasta 7. juulil oli ametlikult kinnitatud andmetel koroonasse surnud neli miljonit inimest, nakatunuid oli sama kuupäeva seisuga 185,08 miljonit.
2021. aasta 8. novembri seisuga oli ametlikult kinnitatud andmetel koroonasse surnud üle viie miljoni inimese (5 060 000), nakatunuid oli sama kuupäeva seisuga enam kui veerand miljardit (250 370 000).
2022. aasta 6. märtsil oli ametlikult kinnitatud andmetel koroonasse surnud kuus miljonit inimest, nakatunuid oli sama kuupäeva seisuga enam kui nelisada miljonit (446 270 000).
2022. aasta 12. aprillil ületas ametlikult kinnitatud nakatunute arv poole miljardi piiri (500 880 000), haiguse tagajärjel oli surnud 6,18 miljonit inimest.
Levik Eestis
- Pikemalt artiklis Koroonapandeemia Eestis
Eestis tuvastati esimene haigusjuhtum Tallinnas 2020. aasta 27. veebruari varahommikul (avastati küll 26. veebruari õhtul; nakatunu tuli samal päeval bussiga Riiast Eestisse). Teine haigusjuhtum tuvastati 3. märtsil Tartus ja kolmas 4. märtsil Tallinnas; nakatunud saabusid 29. veebruari lennuga Bergamost Riiga, haigestunud liikusid lennujaamast Eestisse isiklike sõiduvahenditega. Kaitsemeetmete väljatöötamiseks moodustati 27. veebruaril töörühm sotsiaalminister Tanel Kiige juhtimisel. 12. märtsil kuulutati välja eriolukord, mille raames võetud meetmeid aja jooksul karmistati.
Esimene koroonasse nakatunu suri Eestis 2020. aasta 25. märtsil. Tegu oli 83-aastase Hiiumaalt pärit naisega, kes hospitaliseeriti Lääne-Tallinna keskhaiglasse 20. märtsil.
Terviseameti kinnitusel oli 2021. aasta 9. aprilliks selle haiguse tagajärjel surnud 1006 inimest.
Haigus
- Pikemalt artiklis Koroona (haigus)
Koroona ehk COVID-19 on viirushaigus, mida põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2.
Peiteaeg
Haiguse peiteaeg ehk inkubatsiooniperiood (nakatumise ja haigusnähtude avaldumise vahele jääv aeg) on 1–14 päeva, tavaliselt on see 5 päeva; ühel juhtumil on antud teada ka 27-päevasest peiteajast. Karantiini peetakse eriti oluliseks, kuna enne haigussümptomite avaldumist ei suuda laboratoorsed testid tõenäoliselt haigust tuvastada. Samas on terviseameti hinnangul inkubatsiooniperioodil madal ka nakkuse edasi kandumise risk, ehkki täielikult välistatud see ei ole. Postipaki vahendusel nakatumise risk on üliväike.
Sümptomid
Haigusse nakatunu võib olla asümptomaatiline ehk tema test võib olla positiivne, kuid inimene ilma sümptomiteta. Seetõttu on arstiteadlased soovitanud, et diagnoositud nakatunuga kokku puutunud inimesed tuleks eraldada, et välistada teiste nakatamine. Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.
COVID-19 peamised sümptomid on palavik, köha, väsimus, lihasevalu ja õhupuudus. Haiguse edasine areng võib patsiendil tekitada raske kopsupõletiku, ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ARDS), sepsise, septilise šoki ja põhjustada ka patsiendi surma. Ühendkuningriigis lisati mai keskpaiku ametlikult haiguse sümptomite loetellu maitsmis- ja haistmismeele häiringud.
Haiguse peiteaeg on tavaliselt 1–14 päeva ning sümptomid avalduvad keskmiselt viie päeva möödudes.
Lõuna-Korea teadlaste aprilli lõpul avaldatud andmetel võivad viiruse RNA fragmendid säilida organismi rakkudes ka nädalaid pärast haigusest tervenemist; väidetavalt ei ole viiruse põhjustatud haigus retsidiivne, ega krooniline, erinevalt HIV-ist ja B-hepatiidist.
2021. aasta I poolel enam levima hakanud viiruse delta (endise nimetusega India) variandi sümptomeid (peavalu, kurgupõletik, nohu) võidakse ekslikult pidada ka tavaliseks külmetuseks.
Suremus
Esimene inimene suri COVID-19 tagajärjel 9. jaanuaril 2020 Wuhani linnas. 1. veebruaril suri Filipiinidel esimene inimene väljaspool Hiinat ning 14. veebruaril suri esimene inimene Prantsusmaal, mis oli ühtlasi esimene Aasia-väline surmajuhtum.
10. veebruaril 2020 ületas surnute arv 1013 inimest ja sellega ületas haiguspuhang 2003. aastal SARS-i puhangu tõttu surnute arvu (774 inimest). Globaalne suremus oli 26. veebruari seisuga 3,3%, kuid piirkonniti oli suremus väga erinev (Hiinas 3,5%, sh Hubei provintsis 4,9%; kruiisilaeval Diamond Princess 0,5%, Lõuna-Koreas 1%, Jaapanis 1,2%, Itaalias 3,4%). Hiina statistika andmeil kasvas suremus järsult üle 60-aastaste seas ning enam kui 80-aastastest oli surnud ligi 15 protsenti. Samas põdes üle 80% nakatunutest haiguse läbi tõsisemate kaebusteta.
2020. aasta jaanuari lõpus hindas WHO suremust 2% peale. Hiljem on leitud, et suremus on ligikaudu 1%, kuid seegi sõltub palju nakatunute vanusest ja tervislikust seisundist. Eelkõige on viirus ohtlik vanemaealistele. Haigusjuhtude kiire kasvu puhul ületatakse aga meditsiinisüsteemi võimekus abi osutada ning suremus võib oluliselt suureneda. Näiteks Wuhanis oli suremus 5,8%, aga ülejäänud Hiinas 0,7%.
Eestis on olnud surmavusmäär 0,8–0,9%.
Ravi
Maailma esimese riigina sai Ühendkuningriigis koroonavastase ravimina 4. novembril 2021 kasutusloa molnupiraviir.
Kaitsemeetmed
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) sai haiguspuhangust teada oma esinduselt Hiinas. Uue koroonaviiruse tüvi ja geneetiline järjestus tehti laboritele kättesaadavaks kogu maailmas, et iseseisvalt välja töötada PCR-testid, mis võimaldavad tuvastada inimeste nakatumist. Koroonaviiruse perekonna seitsmes inimesi nakatav liige on genoomijärjestuse andmetel 75–80 protsenti identne SARS-CoV-iga ja enam kui 85 protsenti sarnane mitme nahkhiirte koroonaviirusega. Veel 2020. aasta jaanuaris ei oldud kindel, kui ohtlik on viirus võrreldes SARS-iga.
Londoni Imperial College’i teadlaste 2020. aasta märtsi lõpul avaldatud uuringupõhise hinnangu kohaselt oleks võinud kaitsemeetmete täieliku eiramise korral nakatuda 2020. aastal maailmas ligikaudu 7 miljardit inimest ja surra kuni 40 miljonit. Kolledži teadlaste hinnangul võiks kaitsemeetmete globaalne operatiivne rakendamine säästa umbes 38,7 miljonit inimelu (95%). Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet (FDA) andis mai alul loa kasutada COVID-19 patsientide erakorralisel ravimisel katsetamisjärgus ravimit remdesiviir.
8. mail 2020 blokeerisid Ameerika Ühendriigid ÜRO Julgeolekunõukogus hääletuse otsuse vastuvõtmise üle, milles kutsutakse üles lõpetama pandeemia ajal vaenutegevus maailma kõigis konfliktikolletes. ÜRO peasekretär António Guterres oli vastava ettepaneku teinud märtsikuus. Vastavasisuline ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon (2532) võeti vastu 1. juulil 2020.
Haiguse leviku piiramiseks on riikides kehtestatud mitmeid piiranguid. Näiteks Eestis kehtestati eriolukord 2020. aasta 12. märtsi hilisõhtul ning see kehtis 17. maini. Selle raames taastati piirikontroll ning piirati riiki sisenemist, keelati avalikud kogunemised, suleti suur osa asutusi, õppetöö viidi kaugõppele, soovitati kodus töötamist ja avalikes kohtades ei tohtinud koos viibida rohkem kui kaks inimest. Taas kehtestati olulised üleriigilised piirangud alates 2021. aasta 11. märtsist.
Ennetus
- Pikemalt artiklis Koroonavaktsiin
WHO alustas vaktsiini testimist 60 päeva pärast Hiinalt viiruse geneetilise järjestuse saamist.
Koroonavastast vaktsineerimist alustati Euroopa Liidus (sh Eestis) 27. detsembril 2020. Esimeseks Euroopa Liidus heakskiidu saanud koroonavaktsiiniks oli Saksa ravimifirma BioNTechi ja USA Pfizeri koroonavaktsiin.
2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli maailmas 100 inimese kohta vaktsineeritud 0,13 elanikku, sh Iisraelis 11,55, Bahreinis 3,49 ja Ühendkuningriigis 1,47 elanikku; 2020. aasta 31. detsembri seisuga oli nt Venemaal 100 elaniku kohta vaktsineeritud 0,04 ja Soomes 0,03 elanikku.
Käitumissoovitused
.jpg)
Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
Terviseamet soovitab kaitseks viiruse eest pesta käsi sooja vee ja seebiga, kasutada avalikes kohtades piiritusepõhist käte desinfitseerimisvahendit ning ühistranspordi kasutajatel desinfitseerida ka kindad ja kotisangad. Köhides tuleks katta suu ühekordse taskuräti või käisega (palja käega kattes kanduvad nakkused käega katsutavate esemete kaudu edasi), vältima peaks silmade, nina ja suu katsumist ning kontakti inimestega, kel on välised haigustunnused. Ühtlasi soovitab terviseamet hoiduda toore või väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima ning pesemata puu- ja köögiviljade söömisest.
Asjakohaseks ja tungivalt soovitatavaks peetakse vahemaa hoidmist teiste inimestega. WHO soovitusel peab vahemaa nähtavate haigustunnustega, ehk siis köhivate või aevastavate inimestega olema vähemalt 1 m, Terviseameti soovitusel peab vahemaa teiste inimestega olema vähemalt 2 m.
Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kirurgiline näomask kaitseb eeskätt teisi inimesi, kuna mask ei pruugi kaitsta kandjat väikeste piiskade ega silma limaskesta kaudu nakatumise eest. WHO soovitusel tuleb maski kanda nakatunud ja COVID-19 sümptomitega inimestel ning neil, kes hoolitsevad COVID-19 haigete inimeste eest. WHO nimetab näomaski kandmist muudel juhtudel maskide raiskamiseks, võttes arvesse eelkõige ülemaailmset näomaskide nappust.
Aprilli lõpul kandis avalikes kohtades maske ligikaudu kaks kolmandikku Ühendriiklastest ja ligikaudu veerand Ühendkuningriigi elanikest. Maikuu alguseks ei olnud ühest seisukohta kaitsemaskide kandmise vajalikkuse kohta välja kujunenud. President Trumpi nähti avalikus kohas esimest korda maskis 11. juulil.
Putinist 4 aastat kauem võimul olnud Lukašenko valitsetud Valgevenes toimus 9. mail võidupüha tähistamiseks täismõõduline paraad, samas kui idanaaber tavapärase paraadi pandeemia tõttu ära jättis. Moskva linnapea Sergei Sobjanin pikendas linnas karantiini 31. maini, alates 12. mai keskpäevast on Moskva elanikud kohustatud kandma avalikes kohtades ja transpordis liikudes näomaski ja kindaid.
Asjakohased ja ajakohastatud juhised on avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni veebilehel, eesti keeles on samalaadne teave avaldatud Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva terviseameti veebilehel.
Koroonakriis
- Pikemalt artiklis Koroonakriis
Koroonapandeemia mõjul tekkis kriitiline olukord majanduses, poliitikas, kultuuris, hariduses ja enamikus teistes ühiskondliku elu valdkondades. Kriis on globaalne ning sellel eeldatakse olevat pikaajaline mõju.
Börsid reageerisid koroonapandeemiale 20. veebruaril ja enamik börse teatas 24. veebruari ja 28. veebruari vahel suurimast langusest pärast 2008. aasta majanduskriisi (vaata 2020. aasta börsikrahh). Turgusid on tabanud märtsis järjestikused langused ning iseloomustanud volatiilsus. Kuigi majanduslangust võis suurematel turgudel märgata juba 2019. aasta hilissügisel, siis koroonapandeemia on seda intensiivistanud ning oma karantiinimeetmetega muutnud selle otseselt kõigisse riikidesse puutuvaks.
Koroonakriis Eestis põhjustas 2020. aastal statistikaameti andmetel 2,9 protsendilise majanduslanguse.
Vaata ka
Märkused
Viited
Välislingid
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Koroonapandeemia |
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Koroonapandeemia |
- Covid map: Coronavirus cases, deaths, vaccinations by country. BBC News, 6. oktoober 2021
- Koroonaviiruse testimine Eestis
- Vaktsineerimine Eestis
- Koroonahaiguse levik riigiti, nakkusjuhte miljoni elaniku kohta, interaktiivne kaart: pisem versioon / suurem versioon
- Koroonaviiruse haigus COVID-19 (vana nimega 2019-nCoV) Terviseamet (ametlik info ja juhised)
- COVID-19 Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ametlik info ja juhised)
- Coronavirus disease guidances Unicef.org
- Kogukond aitab. Covid-help kogukondaitab.ee
- Tracking coronavirus: Map, data and timeline [Koroonaviiruse monitooring: kaart, andmed ja ajaline järjestus], BNO News (inglise keeles)
- Coronavirus COVID-19 Global Cases by the Center for Systems Science and Engineering (CSSE) at Johns Hopkins University (JHU)
- Jaan-Juhan Oidermaa: "Graafik: kui edukas on koroonaviirus võrreldes teiste tuntud viirustega?", ERR Novaator, 27. veebruar 2020
- Jaan-Juhan Oidermaa: "KKK: mida peaks teadma koroonaviirustest?" ERR Novaator, 31.01.2020/26.02.2020
- "Ajaleht: Venemaa korraldab koroonaviiruse väärteabekampaaniat" ERR, 18. märts 2020
- Richard Gray, Covid-19: How long does the coronavirus last on surfaces?, BBC, 17. märts 2020
- Clues to COVID-19 coronavirus's vulnerability emerge from an antibody against SARS, ScienceDaily, 3. aprill 2020
- Josh Margolin, James Gordon Meek, Intelligence report warned of coronavirus crisis as early as November: Sources | "Analysts concluded it could be a cataclysmic event," a source said, ABC News, 9. aprill 2020
- "Frank Jüris: koroonakriis ja Hiina" ERR, 26. aprill 2020
- Pablo Gutiérrez, Coronavirus world map: which countries have the most cases and deaths?, TheGuardian.com, 7. mai 2020
- COVID-19: UCL academics mobilise to provide critical advice and expert comment, UCL, 7. mai 2020 (inglise keeles)
- Statistics and Research // Coronavirus Pandemic (COVID-19) – reaalajas uuendatavad andmed Our World in Data (Oxfordi ülikool) saidil
- WHO Director-General's opening remarks at the media briefing on COVID-19 - 29 June 2020
- Coronavirus pandemic could be over within two years - WHO head, BBC News, 21. august 2020
- Bruno Waterfield, Coronavirus: Reinfections raise fears of new strain // Vaccines may also be compromised by second variant, The Times, 25. august 2020
- Luke Hurst, Two cases of COVID-19 reinfection reported in Europe, Euronews, 25. august 2020
- "This Overlooked Variable Is the Key to the Pandemic" The Atlantic, 30. september 2020
- Coronavirus: Europe's daily deaths rise by nearly 40% compared with last week - WHO, BBC News, 27. oktoober 2020
- Covid: Lockdowns return as Europe confronts second wave, BBC News, 29. oktoober 2020
- Coronavirus: Europe faces 'six tough months' of pandemic, WHO says, BBC News, 19. november 2020
- Michael Le Page, Clare Wilson, Jessica Hamzelou, Sam Wong, Adam Vaughan, Conrad Quilty-Harper ja Layal Liverpool, Covid-19 news: Socialising at Christmas poses ‘substantial risks’ // The latest coronavirus news updated every day including coronavirus cases, the latest news, features and interviews from New Scientist and essential information about the covid-19 pandemic, New Scientist, 20. november 2020
- Jonathan Corum, Sui-Lee Wee ja Carl Zimmer, Coronavirus Vaccine Tracker, The New York Times, 20. november 2020
- Tomas Pueyo: "Šveitsi juustu strateegia: kuidas iga riik saab koroonaviiruse leviku peatada" Eesti Ekspress, 19. november 2020
- IMO Secretary-General highlights plight of seafarers as new video tells seafarer stories, IMO, 10. detsember 2020
- Teadlased: koroona kohta levitatav väärinfo kahjustab otseselt inimeste tervist ja vara. Delfi, 7. mai 2021
- Covid map: Coronavirus cases, deaths, vaccinations by country, BBC News, 1. juuni 2021
Meditsiiniajakirjad
- Coronavirus: News and Resources, BMJ Publishing Group
- Novel Coronavirus Information Center, Elsevier
- Coronavirus Disease 2019 (COVID-19), JAMA
- COVID-19 Resource Centre, The Lancet
- SARS‑CoV‑2 and COVID-19, Nature
- Coronavirus (COVID-19), The New England Journal of Medicine
- COVID-19 pandemic (2019-20) Collection, PLOS
- COVID-19: Novel Coronavirus, John Wiley & Sons
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Koroonapandeemia, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.