Ilmakaared

Ilmakaared on suunad, mille abil saab orienteeruda looduses või kaardil.

Ilmakaared
Ilmakaared eesti keeles
Ilmakaared
Kompass
Ilmakaared
Ilmakaared eesti ja soome keeles

Enamikus maailma keeltes on originaalsed sõnad ainult nelja põhiilmakaare tähistamiseks: põhi, ida, lõuna, lääs, mille vahele jääb hulk liitnimedega vahekaari. Näiteks põhiilmakaared põhi (inglise north või saksa Nord), ida (east või Ost), lõuna (south või Süd), lääs (west või West) ja vaheilmakaared: NE või NO, SE või SO, SW, NW. Erandeiks on näiteks eesti, soome, vepsa, liivi, vadja ja bretooni keel, kus on kasutusel kaheksa erinimelist ilmakaart.[viide?]

Eesti keeles

Teistes keeltes

Soome: pohjoinen (N), koillinen (NE), itä (E), kaakko (SE), etelä (S), lounas (SW), länsi (W), luode (NW).

Vepsa: pohjoine (N), homendezbok (NE), päivnouzm (E), longibok (SE), suvi (S), ehtbok (SW), päivlaskm (W), öbok (NW).

Liivi: púoi (N), ida (NE), uomug, tuulena maagor (E), lõõnag või lüünag (SE), jedāl (S), lānš või läntš (SW), vest, ka ūdag, tuulena vežgor (W), lúod (NW).

Vadja: põhja (N), cirre (NE), itä (E), kaakko (SE), lõunaz (S), etelä (SW), länsi (W), luvvõ (NW).

Eesti-, soome-, vepsa-, vadja- ja liivikeelsete ilmakaarte nimetuste kõrvutamine lubab saada mõninga ettekujutuse muistse Läänemere ja Vienamere (Valge mere) peamistest laevateedest.

Praegu kasutatavad eestikeelsed ilmakaarte nimetused on paika pandud Eesti Kirjanduse Seltsi 1910. aastal ilmunud trükises "Maateaduse-sõnad".

Lääne-Euroopas kasutavad tänapäevani muistseid vahekaari bretoonid: Norzh (N), Biz (NE), Reter (E), Gevred (SE), Su (S), Mervent (SW), Kornôg (W), Gwalarn (NW).

Ilmakaarte vasteks võib pidada ka Vahemere maade tuulesuundi, kuna laevanduses on nad vastastikku asendatavad.[viide?]

Vana-Kreeka: Boreas (N), Kaikias (NE), Euros (E), Apeliotes (SE), Notos (S), Lips (SW), Zephyros (W), Skiron (NW).

Vana-Rooma: Aquilo (N), Caurus (NE), Eurus (E), Volturnus (SE), Auster (S), Africus (SW), Favonius (W), Thrascius (NW).

Ilmakaared 
Tuulteroosi kujutis portugali kartograafi Pedro Reineli kaardil (1504)

Navigatsioonis kasutatakse 32 traditsioonilist põhi- ja vahekaart mõistega rumb: N (Noord), NNNO, NNO, ONNO, NO, NONO, ONO, OONO, O (Oost), OOZO, OZO, ZOZO, ZO, OZZO, ZZO, ZZZO, Z (Zuid), ZZZW, ZZW, WZZW, ZW, ZWZW, WZW, WWZW, W (West), WWWN, WNW, NWNW, NW, WNNW, NNW, NNNW, N, iga jaotise väärtus 11,25 kraadi.

Vaata ka

Viited

Ilmakaared 
Antiik

Tags:

Ilmakaared Eesti keelesIlmakaared Teistes keeltesIlmakaared NavigatsioonIlmakaared Vaata kaIlmakaared ViitedIlmakaared

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

PeterburiEgiptuse jumaladAleksander TootsKättemaksukontorTehiskeelte loendAndro RoosSulamite loendEuroSofi OksanenEesti TelevisioonHelen KõppPrantsusmaaEesti lippTOS-1 BuratinoTondi kasarmudMoskvaPiirialane isiksushäireLiina KersnaRehbinderAutomarkide loendAlar KarisOksükodoonEesti Apostlik-Õigeusu KirikJim OllinovskiRaivo HeinTulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osasSirje HelmeROK-i maakoodide loendJaan KärnerSaarmasJõgeva maakondMart HelmeIrratsionaalarvudTallinnTerminaator (ansambel)Suleiman IElizabeth Bowes-LyonMalaisiaTšehhi näitlejate loendNoor pensionärAnna PihlVenemaa Keisririigi Siseministeeriumi PolitseidepartemangPervasiivne arenguhäireAustraaliaMart LaarMargus LepaVladimir BeekmanKarjalaskepäevMaakondKeemiliste elementide perioodilisussüsteemVulkaanRando VärnikAprillPärnu maakondLipupäevPuhkpillide loendAlutaguse valdRehepapp (Kivirähk)Eesti presidentPõhjavintMaksu- ja TolliametLääne maakondMadeiraEesti ansamblite loendVähkide loendNeli kuningatVäeüksusPiret Kalda🡆 More