Sõda: Relvastatud konflikt

Põhiliseks edu saavutamise meetodiks sõjas on üldjuhul lahing.

Tavaliselt on sõja eesmärk geopoliitiline. Oma raamatus "Sõjast" on Preisi sõjandusteoreetik Carl von Clausewitz öelnud, et sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega."

Tulenevalt toimumise tingimustest, ulatusest, kasutatavatest vahenditest ja meetoditest võidakse sõda või selle olulist osa (olulist operatsiooni) nimetada ka näiteks tuumasõjaks, maailmasõjaks, meresõjaks, õhusõjaks, sissisõjaks, kaevikusõjaks või manööversõjaks.

Kodusõda võivad pidada samas riigis asuvad erinevad osapooled (näiteks Inglise kodusõda) või mõnel juhul ka eri riigid, mis on olnud varem ühendatud (näiteks Ameerika Ühendriikide kodusõda).

Sõna sõda kasutatakse metafoorina ka mittesõjalise konflikti või sõjalist vastasseisu jäljendava tegevuse kohta, näiteks sõnades klassisõda, kaubandussõda, kübersõda, propagandasõda ja lisaks mängulises mõistes ka padjasõda või lumesõda.

Sõjaks nimetatakse vahel ka kollektiivseid konflikete muudel loomadel kui inimestel. Sipelglased osalevad ulatuslikes liikidevahelistes kokkupõrgetes, mida saab pidada sõjaks, ning šimpansid peavad samuti hõimusõdu. Arvatud on ka, et sarnast käitumist esineb teistelgi liikidel, kuid andmeid selle kohta on vähe.

Algselt koosnesid sõjad tõenäoliselt väikestest rüüsteretkedest. 12 000 aasta vanusest Nuubia matmispaigast on leitud vägivalla ohvreid. Alates riikide loomisest Lähis-Idas umbes 5000 aastat tagasi on sõjategevust esinenud suuremas osas maailmast.

Püssirohu kasutuselevõtmine ja tehnoloogiline areng on viinud moodsa sõjapidamiseni.

Maailma ajaloo ohvriterohkeim sõda on olnud teine maailmasõda 1939–1945.

Tänapäeval kasutatakse sõdades varasemast märksa rohkem ka majanduslikke, diplomaatilisi ja ideoloogilisi mõjutusvahendeid, seetõttu on sõja mõiste tähendus muutunud.

• bellitsism
• käsilassõda
• linnalahing
• madala intensiivsusega konflikt
• patsifism
• põletatud maa taktika
• sõdade loend
• sõjandus
• sõjateadus