Patoloogiline Kogumine

Sundhäired võivad olla pikaajalised ja progresseeruvad või esineda periooditi, aeg-ajalt taandudes ning siis taas võimendudes.

Peale asjade võib inimene kollektsioneerida ka loomi, kelle elukvaliteet kannatab ruumipuuduse all. Ka rämpsmeilide alleshoidmine ei erine muust kogumisest, vaatamata sellele, et need ei võta füüsiliselt ruumi. Motiiv on sama – hirm midagi olulist ära visata.

Patoloogiline asjade kogumine võib kahjustada inimese tavapärast elu ja takistada ruumide tavapärast kasutamist, piirata selliseid tegevusi nagu söögivalmistamine, koristamine, ruumides liikumine, magamine. Asjade kuhjumine võib tekitada tulekahjuohtu, halbu sanitaartingimusi, kukkumisohtu ja muude terviseprobleemide ohtu.

Inimesel on kodus palju asju, mida enamus inimesi peaks väärtusetuks:

• Inimese kodus on nii palju asju, et kõikjale enam ei mahu ligi:
• voodis ei saa enam magada
• kööki ei saa kasutada toiduvalmistamiseks
• lauad, toolid, diivanid on nii täis asju, et neid ei saa istumiseks vms kasutada
• tualettruum on ebasanitaarne
• vannis ja pesemisruumis ei saa pesta, kuna seal on asjad ees

Segadust ja mustust on nii palju, et see võib põhjustada haigusi, stressi ja ebamugavust ja seepärast nad:

• ei luba külalisi, pereliikmeid, sõpru, remondimehi tubadesse
• neil on raskusi laenatud esemete tagastamisega
• hoiavad aknad kaetult, et keegi ei saaks sisse piiluda
• tülitsevad tihti oma pereliikmetega prügi teemadel
• riskivad tulekahju, kukkumise, nakkushaiguste ja väljatõstmisega
• tunnevad stressi või ärevust seoses prügiga.

Kogumiskirge, kus inimene kogub asju, mida ta ei kasuta, on aastaid tagasi peetud üheks sümptomiks obsessiiv-kompulsiivne isiksushäire (OCD) ja obsessiiv-kompulsiivne häire alaliigina. Obsessiiv-kompulsiivne häire on ärevushäire. Inimesed, kellel on OCD, tunnevad sundmõtteid, et nad peavad midagi korduvalt tegema. Mõnikord on neil eriti suur vajadus puhtuse järele ja nad võivad, näiteks, päevas mitmeid kordi hambaid pesta. Nüüd loetakse kogumiskirge obsessiiv-kompulsiivseks isiksushäireks, juhul kui:

• Kogumine toimub, kuna inimesel on hirm mustuse pärast või tal on eelarvamuslikud mõtted
• Inimene kogub asju, kuid ei soovi seda teha ning see valmistab talle ebameeldivaid tundeid
• Inimene ei näita mingit huvi nende asjade vastu, mida ta kogub
• Inimene kogub spetsiifilisi asju, mille vastu ta tunneb konkreetset kinnisideed

Kogumiskire taga ei ole samasugused neuroloogilised mehhanismid, kui OCD puhul ja seda ei saa mõjutada samade ravimitega, mis mõjuvad serotoniini tasemele. Kogumiskirega inimene teeb seda teadlikult ja ei tunneta seda kui korduvat ja ärevust tekitavat tegevust nagu OCD patsiendid. Kuigi statistika järgi on 18–40% OCD patsiente on kogumiskirega, siis ainult 5% kogumiskirega inimestest on ka OCD sümptomeid. Teises uuringus vaadeldi 217 kogumiskirega patsienti ja neist 18% diagnoositi OCD, kuid 36 protsendil diagnoositi tugev depressioon. Kuid on ka suured erinevused ja probleemid nii kogumiskire kui OCD diagnoosimisel, mida uuringutes kasutatakse. Kuid on mitmed sarnased tunnused impulsihäirega, eriti kui kogumiskirg on seotud vajadusega pidevalt asju osta ja omanikukirega.

Raamatute kogumine

Raamatute suuremahuline kogumine ehk bibliomaania on patoloogiline, kui selle tulemusel on kannatavad inimese sotsiaalsed suhted või tervis. Raamatutega on seotud mitmeid psühhikahäired nagu bibliokleptomaania, kus inimene kogub raamatuid, millel pole tema jaoks suurt sisemist väärtust, nagu tavaliselt raamatute kogujad tunnevad, ega otsest kasu. Nad ostavad isegi sama raamatut mitu eksemplari ja raamatuid koguneb nii palju, et neid enam ei jõua nautida. Ameerika ajaloo tuntuim bibliokleptomaniakk oli Stephen Blumberg, kes ei arvanud, et ta teeb midagi valesti. "Blumberg was trying to save a forgotten world from a system (the libraries) that neglected it." Another was Gustav Hasford. (See Gustav Hasford#Library books theft charges.)

• Bibliomaania
• Obsessiiv-kompulsiivne häire