Eesti järved on Eestis asuvad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega.
5% Eesti pindalast on kaetud järvede ja tehisveekogudega. Eestis on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala on üle 1 hektari.[viide?]
Suurimad järved on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt viies (maailmas viienda kümne lõpus).
Valdav osa Eesti järvedest on madalad: enamasti alla 10 meetri; sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m).
Järved paiknevad väga ebaühtlaselt. Suuremad järvepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.
Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Leidub ka laukajärvi, rannajärvi, jõelookeist moodustunud järvi, karstijärvi, tehisjärvi ja meteoriiditekkeline Kaali järv.
Riikliku vaatluse alla kuuluvad Peipsi järv, Võrtsjärv ja kaheksa väikejärve, Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgejärv, Pühajärv, Uljaste järv, Rõuge Suurjärv, Ähijärv, Viitna Pikkjärv ja Mullutu Suurlaht.
Praegu liigitatakse Eesti järved tüpoloogia järgi 12 tüübiks:
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti järved |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Eesti järved, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.