Ene Rämmeld

jaanuar">12. jaanuaril 1947 Tallinnas) on Prantsusmaal elav eesti näitleja.

Ene Rämmeldi ema oli Maardus õpetaja, seal sattus tulevane näitleja ka esimest korda lavale. 1950. aastatest alates elas Rämmeldite pere Türil. Kohe esimesest klassist peale osales Ene Rämmeld Türi Keskkooli kooliteatris.

1960. aastate esimene pool möödus Viljandis: töö Ugala teatris ja õpingud Viljandi Kultuurharidustöö Koolis näitejuhtimise erialal.

1966. aastast elas ja töötas ta Tallinnas. 1968. aastal mängis Ene Rämmeld naispeaosa Tiinat Tallinnfilmi mängufilmis "Libahunt".

Ene Rämmeld oli abielus Vladimir-Georg Karassev-Orgusaarega mehe surmani 2015. aastal, kuigi Prantsusmaal elas loomeinimeste paar lahus. 1972. aastal sündis neil poeg Tarah, esinejanimega Tarah Montbélialtz.

Pärast abikaasa Vladimir-Georg Karassev-Orgusaare poliitilise varjupaiga palumist Prantsusmaal 1976. aasta mais taotles Ene Rämmeld luba asuda koos pojaga mehe juurde. Luba anti alles jaanuaris 1981, pärast mitme tuntud prantsuse kultuuritegelase sekkumist.

Nelja ja poole aastase ooteaja kestel ei võimaldatud Ene Rämmeldile Eestis enam erialast tööd. Ta töötas Tallinna Linna RSN TK Kinofikatsiooni Valitsuses, Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi lasteaia lastesõimes kasvatajana, modellina Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis ja viimati, enne Pariisi minekut, Kuku klubi juhatajana Tallinnas.

Prantsusmaal elades esines Rämmeld eesti luule kavadega Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Austraalias ning külastas näitlejatööga seoses alates 1988. aastast ka Eestit.

Aastatel 1995–2012 töötas Rämmeld Pariisis Pompidou kunstikeskuses.

Alates 2012. aastast on Ene Rämmeld olnud tihedas koostöös Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõu Marge Loigiga, kelle üliõpilastega on koostanud ja esitanud luulekavu Lõuna-Eesti koolides, kultuurimajades ja raamatukogudes.

Oma elu- ja loometeest on Ene Rämmeld rääkinud aastate jooksul mitmes intervjuus Vikerraadios (küsitlejad Marje Lenk ja Kaja Kärner) ning telekanalites (vt Välislingid).

Ene Rämmeld osales Türil kooliteatris, kus viimaste aastate partneriteks olid Heino Seljamaa ja Andres Oks (töötas hiljem Viljandi teatris). Ta kuulus ka Türi Kultuurimaja näiteringi, näitetrupp käis ringreisidel kogu Eestis.

Ene Rämmeld alustas näitlejakarjääri Ugala teatri abikoosseisus aastal 1965, kus mängis Oskar Lutsu "Äripäevas" Aliidet.

Olulisemate Eesti NSV-s mängitud lavarollide hulgas olid nimiosa Paul-Eerik Rummo "Tuhkatriinumängus" (lavastaja Evald Hermaküla, Vanemuine 1969) ja naispeaosa telelavastuses "Armastus, armastus" (lavastaja Evald Hermaküla, Eesti Televisioon 1969).

Eesti filmides on Rämmeld mänginud Tiinat Leida Laiuse mängufilmis "Libahunt", Illit Vladimir-Georg Karassev-Orgusaare telemängufilmis "Lindpriid" ning Salmet Jaan Kolbergi filmis "See kadunud tee".

Alates 1983. aastast on Rämmeld teinud kaasa ka prantsuse filmides, muuhulgas Claude Lelouchi filmis "Viva la vie" ja Luc Bessoni filmis "Subway".

Taasiseseisvunud Eesti teatrites on Ene Rämmeld esinenud Françoise Sagani näidendis "Kas te armastate Brahmsi?" (lavastaja Ülo Vilimaa, Vanemuine 1994–1996) ja Jean-Pierre Leonardini näidendis "Ma tulen tagasi, tango" (lavastaja Nathalie Jouin, Salong-Teater 1997). Ta on osalenud ka festivalil "Maikellukese päevad".

Prantsusmaal koostas Ene Rämmeld muuhulgas 1983. aastal Marie Underi mälestuskava, mis kanti ette Théâtre Essaîon de Paris’s. 2002. aasta septembris etendus Pariisi teatris La Guillotine Ene Rämmeldi ja Claude Merlini esituses kakskeelne luulelavastus "Chemin terrestre", mida ajaleht Libération nimetas üheks nädala neljast teatrielamusest. Lavastuse aluseks oli Karl Ristikivi "Inimese teekond", mille tõlkis Rämmeldi ja Karassev-Orgusaare poeg Tarah Montbélialtz.

2010. aastal tegi Ene Rämmeld Prantsusmaal Pariisis koos Liina Keevallikuga dokumentaalfilmi "Wiiralti unenägu" ning esines nimiosas Liina Keevalliku lühimängufilmis "Frida Rammi tähelaev".

Ene Rämmeld on teinud kaastööd ajakirjale Kroonika ja ajalehele Postimees, saates lühiteateid Prantsusmaal toimuvast.^[viide?]

• "C'est la vie". Tänapäev. Tallinn 2004. 160 lk
• "Bonjour de Paris!" Tänapäev. Tallinn 2006. 264 lk
• "Ühel olematul suvel". Tänapäev. Tallinn 2008. 112 lk
• "Miks mitte? Pourquoi pas?" Tammerraamat. Tallinn 2014

• Ene Rämmeld filmis "Libahunt"
• Telesaade Ene Rämmeldist. Eesti Televisioon], 1988
• Ene Rämmeld telesaates "Vastutuult". Eesti Televisioon 2006
• Ene Rämmelt – ikka mässumeelne "Libahundi" Tiina. Postimees.ee 2012
• Ene Rämmeld telesaates "Kas tohib". Tallinna TV
• Intervjuu Ene Rämmeldiga noorte ettevõtlusprogrammi ENTRUM raames. YouTube
• Ene Rämmeld: Enne "Libahunti" tahtsin end suurest meeleheitest ära tappa. 50 aastat mängufilmist "Libahunt". EPL/Felfi