Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Pärnu jõgi | |
---|---|
Pärnu jõgi vaadatuna Tori sillalt | |
Lähe | Roosna-Alliku Allikajärv , 25° 41′ 48″ E |
Suubub | Pärnu laht , 24° 28′ 34″ E |
Valgla maad | Eesti, Läti |
Valgla pindala | 6837 km² |
Pikkus | 144,6 km |
Langus | 76,2 m |
Lang | 0,53 m/km |
Vooluhulk | 65 m/s (suudmes) |
Parempoolsed lisajõed | Reopalu jõgi, Lintsi jõgi, Mädara jõgi, Käru jõgi, Vändra jõgi, Sauga jõgi |
Vasakpoolsed lisajõed | Vodja jõgi, Esna jõgi, Prandi jõgi, Aruküla jõgi, Navesti jõgi, Kurina jõgi, Reiu jõgi |
Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest) ja voolab sealt edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 1,5 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte.
Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu, Lintsi, Mädara, Käru, Vändra ja Sauga jõgi ning vasakpoolsed lisajõed Vodja, Esna, Prandi, Aruküla, Navesti, Kurina ja Reiu jõgi.
Toris paljandub jõe kaldal Devoni liivakivi (Tori põrgu).
Kesk- ja alamjooksul on jõe kaitseks moodustatud Pärnu jõe hoiuala. Paide ja Türi vahel läbib jõgi Türi maastikukaitseala.
Pärnu jõgi saavutab oma suurima laiuse Pärnu linnas, olles kohati üle 300 meetri laiune.[viide?]
Pärnu jõe kaldailt on leitud rohkesti kiviaegseid esemeid, peamiselt kivikirveid ja -talbu, alamjooksult jõepõhjast luuesemeid.
Sindi lähedal Pulli külas on 2–3 m paksuse settekihi alt avastatud Eesti vanima teadaoleva asula jäänused. Umbes 8900 eKr, Kunda kultuuri ajal, elas seal küttijaid ja kalastajaid. Kaevamistel on leitud tulekivist ja luust nooleotsi, kõõvitsaid, nuge jm. esemeid ning põdra-, kopra-, karu-, linnu- ja kalaluid. Samuti on jõe äärest leitud Sindi-Lodja asulakohad, mis on umbes 1500 aastat nooremad kui Pulli.
Jõge on esmamainitud kuulsa Araabia geograafi Muḩammad al-Idrīsī poolt 1154. aastal välja antud maailmakaardil Tabula Rogeriana kui nahr bernu (araabia keeles 'Bernu jõgi').
Keskajal nimetati Pärnu jõe alamjooksu Emajõeks (1227 Mater Aquarum, Embeke), 1627 Pernaw. Asjaolu, et Suur Emajõgi ja Pärnu jõgi on muinas- ja keskajal kandnud ühte ja sedasama nime, on peetud üheks tõendiks sellest, et keskajal võis eksisteerida Pärnu–Viljandi–Tartu veetee.
Pärnu jõe sulges veeteena aastal 1834 valminud Sindi pais. Aastal 2018 pais lammutati ja 2020. aastal valmis selle asemele tehiskärestik.
Aastail 1923–1924 loeti Pärnu jõel laevatatavaks veeteeks viie kilomeetri pikkune jupp jõesuudme juures. Toona pidi veetee nõuetele vastav jõgi olema teatava laiuse ja sügavusega (mitte alla 0,5 meetri), kärestikuvaba ja piisavalt sirge. Suurt osa jõest loeti parvetatavaks veeteeks (sobis puidu parvetamiseks).
Pärnu jõestikus on lõhe ja meriforelli püük keelatud 2019. aastal 31. detsembrini.
2019. aastal avaldas rühm teadlasi kirjutise, mille peateemaks on jõe vana säng suubumisel Pärnu lahte.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pärnu jõgi |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Pärnu jõgi, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.