Paide: Linn Järvamaal

See artikkel räägib asulast; omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Paide linn (haldusüksus).

Paide
Paide keskväljak, taustal Paide kirik
Pindala	10,1 km² (2016)
Elanikke	8081 (1.01.2023)
EHAK-i kood	5860
Koordinaadid	, 25° 34′ E

Linna on esimest korda kirjalikes allikates mainitud seoses 1265. aastaga, mil alustati Paide ordulinnuse rajamist. Asula sai linnaõigused 1291. aastal.

2019. aasta alguse seisuga elas linnas 7905 inimest.

Paide linnuse ja linna algne nimi oli Wittenstein (alamsaksa keeles 'valge kivi'; kasutati ka rootsi keelset nimekuju Wittensten. Nimi pärines ordulinnuse ehitamiseks kasutatud paekivilt. Ülemsaksakeelne Weissenstein tuli kasutusele 17. sajandil.

Linna eestikeelset nime on mainitud esimest korda 1564. aastal Vene-Rootsi vaherahulepingus, kus linna ja linnuse kohta öeldi Paida. 1637. aasta Heinrich Stahli sõnastikus on linna nimena antud Paid. 18. sajandi esimesel veerandil koostatud Salomo Heinrich Vestringi sõnaraamatus on kasutatud nime Paide. Anton thor Helle 1732. aastal ilmunud eesti keele grammatikas on kasutatud samuti nime Paide. 19. sajandi kirikudokumentides on kasutatud nii Paide kui ka Paede nimekuju. Tõenäoliselt tuleneb ka linna eestikeelne nimi paekivist.

Paul Johanseni andmeil kasutati Paide kohta ka ladinakeelset nimetust Albus lapis, mis tähendab valget kivi.

Burgundia diplomaat ja kirjanik Guillebert de Lannoy, kes reisis 1413. aastal Leedus, Vana-Liivimaal ja Venemaal, kasutas Paide kohta nime Wislen. Poola keeles kasutati nime Biały Kamien, mis tähendas samuti valget kivi. Vene allikais on kasutatud saksakeelset nime Wittenstein või nimekuju Белый город, mis tähendas valget linna.

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paide elanikest eestlasi 90,1%, venelasi 5,3%, ukrainlasi 1,2% ja soomlasi 1,2%.

 

 

Töötleva tööstuse alal Paide linnas tegutsevate ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli 2015. aastal umbes 56 miljonit eurot. Tähtsaim on toiduainetööstus – 76%. Suurim ettevõte on Eesti Pagar Paide Leivatehas, kus oli 229 töötajat ja müügitulu 40,6 miljonit eurot.

Masinatööstuse esindaja on PMT (Paide Masinatehas), mille müügitulu oli 2015. aastal 7,4 miljonit eurot.

Paides asub neli üldhariduskooli: Paide Hillar Hanssoo Põhikool, Paide Hammerbecki Põhikool, Paide Gümnaasium ja Paide Täiskasvanute Keskkool. Kutseharidust pakub Järvamaa Kutsehariduskeskus. Linnas töötab ka kaks lasteaeda.

Hariduse ajaloost

 

1528. aastal rajati Paidesse ladina- ehk linnakool. 17. sajandil tegutses Paide kiriku juures ühe õpetajaga algkool, kus mõnda ainet (usuõpetus) anti eesti keeles. Põhjasõja tõttu tekkis linnakooli tegevusse paus.

1786. aastal asutati alamrahvakool, kus õppetöö käis saksa keeles. Seal õpetati kirjutamist, usuõpetust, joonistamist ja aritmeetikat.

1804. aasta kooliseaduse põhjal rajati Paide elementaarkool, kus kolme aasta jooksul õpiti saksa, ladina ja vene keelt, usuõpetust, aritmeetikat, geograafiat, kalligraafiat, füüsikat, geomeetriat, kodumaa riigikorda ning ajalugu. Õppetöö käis saksa keeles.

11. veebruaril 1818 avati Paides August Wilhelm Hupeli eestvedamisel tütarlastekool. Hupel andis kooli käsutusse oma maja ja toetas seda rahaliselt. Kuni 1856. aastani sai koolis alghariduse 517 neiut.

1835. aastal avati kirikuõpetaja Carl Gotthard Hammerbecki eestvedamisel vaestemaja ruumides esimene eestikeelse õppetööga kool Paides. Õpetajana tegutses seal talupojaseisusest rätsepmeister Georg Magnus Schütze. Õpingud kestsid kaks aastat ning õpiti kirjutamist, usuõpetust ja arvutamist. Koolimaja asukohta Pärnu tänava ääres tähistab tänapäeval mälestuskivi.

1854–1862 tegutses Paide koguduse juures eesti lastele mõeldud kihelkonnakool, kus õpetati usuõpetust, lugemist, kirjutamist, rehkendamist ning veidi ka ajalugu ja geograafiat.

1865. aastal asutati kolmeklassiline tasuline kreiskool, kus said õppida mõlemast soost eesti noored. Kool asus linna vaestemajas.

1897. aasta Paide koolikolleegiumi protokolli järgi tegutses sellal linnas kolm kooli: 3-klassiline poeglaste linnakool, 2-klassiline II järgu tütarlastekool ja õigeusu kirikukool nii poistele kui ka tüdrukutele.

 

1910. aastal avati linnapea Oskar Brasche ja kiriku eestseisja Stackelbergi eestvedamisel Paide Saksa Tütarlaste Eragümnaasium. Seda pidas ülal Saksa Kooliselts. Eragümnaasiumis õppisid eestlannad ja kohalikud sakslannad, aga seal õppis ka juuditare ja poolatare. Kool suleti 1914. aastal kohalike vene ametnike ja preestri intriigide tagajärjel. Kool jätkas tegevust 1. detsembril 1918 Tütarlaste Reaalgümnaasiumina. 1920. aastal õppis seal 325 naisgümnasisti, õpetas 13 õpetajat ja kooli direktor oli Jaan Roos. Õppemaks oli aastas 140 marka, millest 60–70 vaesemat õpilast oli vabastatud.

1918. aasta novembris loodi Paide Poeglaste Reaalgümnaasium, mille direktoriks määrati ühiskonnategelane Jaan Kana.

4. juulil 1924 ühendati Paide gümnaasiumid ja uue kooli nimeks sai Järva Maakonna Avalik Paide Ühisgümnaasium. Gümnaasium jagunes humanitaar-, reaal- ja tütarlaste majapidamisharuks. Kool tegutses kolmes hoones: Posti 12, Tallinna 58 ja Pärnu 57. Gümnaasiumi direktoriks sai Anna Mangelson-Söödor, kes oli esimene naissoost gümnaasiumidirektor Eesti Vabariigis. 1928. aastal sai direktoriks August Reeben.

 

Paide Linnameeskond mängib jalgpalli Eesti Premium liigas.

Tegutseb ka Paide Linnameeskond II, mis oli varem tuntud kui Paide Kumake.

Paides asub Järvamaa Haigla. Linnas tegutseb mitu perearsti ja hambaarsti, samuti asub Paides mitu apteeki.

Tervishoiu ajaloost

Hospidal, mis oli tõenäoliselt mõeldud pidalitõbistele, asus Paides juba ordu valitsusajal. Vainu ja Pika tänava vahel asunud hospidali kunagist asupaika on mainitud ühes 1626. aasta dokumendis.

1820. aastal avati kreisihaigla, mis 1832. aastal läks Eestimaa kubermangu Üldise Hoolekande Kolleegiumi alluvusse. 1873. aasta sügisel viidi haigla üle uude hoonesse, kus oli 26 voodikohta senise 20 asemel. Haigla läks linna omandisse 1890. aastatel.

Esimesed kutselised meedikud Paides olid kohalikud polgukirurgid. Esimesena on neist nimetatud Andreas Schultzi 1739. aastal. Esimese linnakirurgina tegutses aastail 1753–1805 David Alexander, kes 1784–1797 oli ühtlasi ka kreisikirurg.

Esimene meditsiinidoktor Paides oli Erfurdis sündinud Emmanuel Riedel (1742–1796), kes oli hariduse omandanud oma sünnilinnas. Esimene Järvamaa päritolu arst oli Järva-Peetris sündinud Chrisopher Rinne (1781–1864), kes õppis 1803–1807 Tartu ülikoolis ja oli 1810–1830 Paide kreisiarst, misjärel tegutses eraarstina.

1830. aastal tuli raskelt haiget Christopher Rinnet asendama Carl Hermann Hesse (1802–1896), kes sai 1833. aastal kreisiarstiks. 1897–1909 tegutses kreisiarstina Eduard von Nottbeck (1869–1913), kelle teeneks peetakse sundvaktsineerimise korralduse väljatöötamist Eestimaa kubermangus aastail 1904–1905.

1907. aastal saabus Paidesse eraarstiks Ernst Hörschelmann (1847–1912), kes määrati 1910. aastal linnaarstiks. 1909–1910 töötas Paide kreisiarstina Friedrich August Pindler (sünd. 1867), kes kirjutas uurimistöid naha- ja suguhaigustest, samuti raamatu Tallinna haigemajade ajaloost.

1912–1914 oli Paide kreisiarstiks Karl Schlossmann (1885–1969), hilisem väljapaistev arstiteadlane.

Esimese apteegi avas Paides Johann Joseph Meckin (1740–1794) 1769. aastal. Apteek hävis tulekahjus 1775. aastal, Meckin loobus apteekriametist ja valiti peagi linnapeaks. Samal aastal müüs Meckin apteegipidamisloa Christian Adolph Wedelile (1743–1826), kes asutas peagi uue apteegi, mis aga juba 1778. aasta kevadel maha põles. Tulekahjust alles jäänud varaga asutas Wedel samal sügisel uue apteegi, mis peagi jälle süttis. Wedel rajas uue apteegi ja jätkas linnaelanike varustamist ravimitega. Ta valiti hiljem Paide linnapeaks, mistõttu apteegile jäi vähem aega ja see hakkas alla käima.

Kreisiarst Rinne kutsus Haapsalust kohale sealse apteekri Franz Heinrich Brasche, kes sai 1819. aastal loa asutada Paidesse teine apteek. 1822. aastal andis ta selle üle oma pojale Johann Heinrich Braschele (1799–1889), kes oli vastava hariduse omandanud Tartus.

Vana apteegi omanik Christian Adolph Wedel pärandas varad oma kasupojale Gustav Adolph Rosenfeldtile, kes müüs 1826. aasta varakevadel apteegi Johann Heinrich Braschele. Rosenfeldt suri peagi, Brasche ostis tema pärijatelt kogu apteegimaja ja kahest apteegist moodustati üks.

1849. aastal sai apteegi juhatajaks Johann Heinrichi poeg Franz Rudolf Brasche (1823–1902), kes sai 1858. aastal ka omanikuõigused. 1893. aastal sai omanikuks Franz Rudolfi poeg Oskar Brasche (1865–1954), kes oli mitmekülgne ühiskonnategelane, Paide linnapea ja Riigiduuma liige. 1917. aastal rentis ta apteegi Gustav Lindtkele, kes ostis selle 1925. aastal.

 

• Ernst Blumbach, sõjaväelane
• Ita Ever, näitleja
• Ain Hanschmidt, ettevõtja
• Teet Hanschmidt, vaimulik ja näitleja
• Johannes Hesse, misjonär Indias, kirjanik Hermann Hesse isa
• Tullio Ilomets, keemik
• Sven Mikser, poliitik
• Arvo Pärt, helilooja
• Martti Raidal, füüsik
• Toomas Raudam, kirjanik
• Jaak Salumets, poliitik ja korvpallur
• Teodor Ussisoo, pedagoog

 

  Pikemalt artiklis Paide ajalugu

Keskaeg

 

Paidet on esimest korda kirjalikes allikates mainitud seoses 1265. aastaga, mil Liivi ordu maameistri Konrad von Manderni valitsemisajal hakati ordulinnust rajama.

30. septembril 1291 sai Paide ordumeister Haltilt linnaõigused.

Paidest kujunes ordu tähtsaimad sõjalisi tugipunkte. Paide oli Järva foogtkonna ja lühiajaliselt ka Paide komtuurkonna keskus.

Jüriöö ülestõusu ajal 4. mail 1343 hukati Paide ordulinnuses eestlaste saadikud.

Liivi sõja ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. 1558. aastal piirasid Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Siiski põletasid nad linna maha. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten.

Vene väed vürst Ivan Fjodorovitš Mstislavski juhtimisel piirasid Paidet taas septembris 1560. aastal viie nädala jooksul, kuid linnuse valitseja Caspar von Oldenbockum suutis rünnaku tagasi lüüa.

1562. aastal sügisel piirasid linnust Rootsi väed Klas Kristersson Horni juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja Johann Grolli kapituleeruma.

1565. aastal ajasid Rootsi võimud Paidest minema mõned sakslastest kodanikud, kellest kahtlustati, et nad ei ole Rootsi riigile truualamlikud.

Aastatel 1570–1571, seitsme kuu jooksul piirasid linna taas vene väed, kuid ei suutnud seda vallutada.

1573. aastal vallutasid Moskva väed Ivan IV juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. Paide asehaldur Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks.

1581. aastal vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ja Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi. 1583. aasta Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahelise Pljussa vaherahuga tunnistati Paide Rootsi valduseks.

Paide allakäik 17.–18. sajandil

 

 

1600. aastal sügisel, Poola-Rootsi sõja ajal, oli Paides hertsog Karli (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter. Karli abikaasa Kristina viibis Paides veel ka 1601. aasta alguses. 1602. aastal piirasid Paidet Poola väed suurhetman Jan Zamoyski juhtimisel ja sundisid linnuse kaitsjad kapituleeruma. 1604. aastal toimus Paide ordulinnuse müüride all Paide lahing, milles Poola väed lõid Leedu välihetmani Jan Karol Chodkiewiczi juhtimisel Rootsi vägesid. Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingu järel Leedu suurhetmaniks, ja Rootsi vägesid juhtinud Arvid Eriksson Stålarm mõisteti surma (kuigi surmaotsust ei viidud täide). Linn ja linnus said sõjas rängalt kannatada.

1615. aastal põletati Paides 9 nõida.

Sõdades kannatada saanud Paide kaotas oma tähtsuse sõjalise tugipunktina ja eemaldati 1636. aastal kindluste nimistust. Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati Mäo mõisnikule Lennart Torstensonile ning Paide kaotas senised linnaõigused. Esimesed omanikud Lennart ja Anders Torstenson suhtusid Paide elanikesse heatahtlikult. 1669. aastal omandas Mäo mõisa Hans von Fersen ning tema ja ta järeltulijad protsessisid korduvalt Paide elanikega maksude ja maavalduste pärast. Paide elanike ja Mäo mõisnike vaheline vaidlus jõudis isegi Svea õuekohtusse. 14. mail 1696 andis Eestimaa kindralkuberner Axel Julius De la Gardie korralduse arvata Paide Mäo mõisa võimu alt välja.

Põhjasõja ajal 1703. aastal põletasid Vene väed Paide maha ja kui Eesti läks Venemaa valdusse, anti Paide taas Mäo mõisale. See tõi kaasa uued kohtuvaidlused Paide elanike ja Mäo mõisnike vahel, kuid paidelaste jaoks lõppesid need edutult.

August Wilhelm Hupeli andmeil oli 18. sajandi keskel Paides vaid 40 hoonet. Kõik nad olid õlgkatusega ja ainult pastoraat oli ehitatud kivist.

1769. aastal asutas Johann Joseph Meckin Paides apteegi.

1773. aastal rajati Reopalu kalmistu.

1783–1918

Paide sai oma linnaõigused tagasi 1783. aastal seoses Katariina II algatatud haldusreformiga. Paidest sai Järva kreisi keskus ja 1789. aastal määrati ka uus linnapiir. Sel perioodil valmis ka mitmeid olulisi ehitisi: 1786. aastal valmis Paide kirik ja 1789. aastal kohtumaja. 1796. aastal asutasid linnaelanikud seltsi Bürgerliche Einigkeit, mida rahvasuus tunti ka Bürgermussena.

Paide linnal, nagu ka teistel Eestimaa väikelinnadel, ei olnud raadi, linna juhtis foogtikohus. Kreisilinnana arenes Paide tüüpiliseks väikeseks provintsilinnaks.

 

1820. aastal avati Paides kreisihaigla ja 1835. aastal hakati Paide vaestemajas andma eestikeelset kooliharidust.

1862. aastal lasi Peterburi kaupmees Russanov Vallimäele rajada õigeusu Paide Jumalaema Uinumise kiriku.

1886. aastal külastas Paidet suurvürst Vladimir Aleksandrovitš, kes istutas Vallimäele puu ja avas Paide-Mäo tee ääres asuva Liivi sõjas hukkunud vene sõduritele pühendatud mälestussamba.

19. sajandi viimasel kümnendil hoogustus linna heakorrastamine. 1895–1897 korrastati Vallimägi ja taastati Vallitorn. 1898. aastal rajati Pärnu tänava äärde pärna- ja Tallinna tänava äärde kaseallee.

1902. aastal valiti Paide linnapeaks apteeker Oskar Wilhelm Brasche (1865–1954), kelle eestvedamisel asutati 1905. aastal Paide muuseum.

1907. aastal ehitati Laiale tänavale kivist tuletõrjedepoo. 1908. aastal rajati linnuse edelabastioni juurde historitsistlik laohoone koos hobusetallidega ja Posti tänava äärde kahekorruseline punastest tellistest Paide tütarlastegümnaasiumi hoone. 1910. aastal valmis Pärnu tänaval saksa gümnaasiumi hoone ja rajati Peetri park.

1907. aastal korraldas karskusselts "Idu" Paides esimese Järva laulupäeva.

1900. aastal avati Paide–Türi kitsarööpmeline raudtee (valmis koos Tallinna–Viljandi raudteeliini ehitusega) ja 1918. aastal Paide–Tamsalu kitsarööpmeline raudtee.

1912. aastal avati tuletikuvabrik Baltika. Paides korraldati rahvarohkeid lina- ja hobuselaatu.

Ajalugu pärast 1918. aastat

 

 

1918. aastal alanud Eesti Vabadussõja alguses moodustati 18. detsembril 1919 Paides Järvamaa kaitsepataljon.

1920. aastatel rajati Pärnu tänava äärde aedlinliku ilmega elamurajoon. Ehituskrunte jagati ka Laia ja Lembitu tänava äärde. 1920. aastal rajati keskväljaku äärde kivist raekoda, millele lisati 1925. aastal ka teine korrus. 1926. aastal võeti vastu otsus rajada Paidesse rahvamaja, mälestamaks Vabadussõjas hukkunud Järvamaalt pärit sõdureid. Hoonele pani 1927. aastal nurgakivi riigivanem Jaan Teemant. Paide rahvamaja avati 3. veebruaril 1929. Rahvamaja kujutas endast endise Pikaküla mõisa härrastemaja, mis võeti tükkideks ja pandi Paides uuesti kokku. 1936–1937 rajati Lembitu park. 1939. aastal valmis uus funktsionalistlikus stiilis jaamahoone, mille projekteeris G. Tumm.

1924. aastal tehti Paides 1 ametlikult registreeritud abort iga 1,2 sünnijuhtumi kohta. See suhtarv oli suurem kui kuskil mujal maailmas, kaasa arvatud suured maailmalinnad.

Teises maailmasõjas Paide suuri purustusi ei saanud, kuid taganevad Nõukogude Liidu väed lasid 1941. aastal õhku Vallitorni.

 

Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel lammutati suur hulk Paide vanalinna puithooneid, mille asemele rajati plokk- ja paneelmaju.

1967. aasta juulis avati kaubanduskeskus ja söökla-restoran "Paide". 1973. aastal loodi Paide vanalinna kaitsetsoon ja hakati vanalinnas asuvaid hooneid restaureerima. 1977. aastal valmis veetornelamu, linna ainus kõrghoone.

1982. aastal valmis Paide tehisjärv.

1987. aasta veebruaris külastas Paidet Mihhail Gorbatšov. Sama aasta detsembris avati Paide Kultuurikeskus.

24. veebruaril 1990 heisati Paide raekojal alaliselt Eesti lipp.

1991. aastal tähistati linna 700. aastapäeva. Sama aasta 21. mail sai Paide omavalitsusliku staatuse.

23. aprillil 1993 avati uuesti Paide vallitorn ja 29. aprillil põles maha Vallimäel asunud õigeusu kirik.

Paide linn asulana oli enne 2017. aasta haldusreformi ühtlasi omaette haldusüksus. 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel liideti ta senise Paide valla ja Roosna-Alliku vallaga. Moodustatud haldusüksus hakkas kandma nime Paide linn.

• Paide tänavate loend
• Paide raudteejaam
• Paide vanalinna muinsuskaitseala
• Järvamaa Keskraamatukogu
• Paide linnapea
• Paide linnavolinike loend
• Paide kaubahoov